Kiiremini kui brauser!
45 suhted: Alexander von Oettingen (1798–1846), Õisu, Carl Eduard von Liphart, Etanool, Hõberubla, Kivijärve mõis, Kuremaa, Kuremaa loss, Kuremaa mõisa tuuleveski, Kuremaa Põllumajandustehnikum, Laiuse, Laiuse ordulinnus, Leonhard von Stryk, Liivi sõda, Liivimaa Maakrediitselts, Liivimaa maamarssal, Oettingen, Palamuse kihelkond, Poola aeg, Rüütlimõis, Reinhold von Liphart, Saksa keel, Taaler, Tartumaa, Umsiedlung, Ungern-Sternberg, Uusgootika, Valdo Praust, Võikvere mõis, Walter von Engelhardt, 1598, 16. sajand, 17. sajand, 1783, 1810, 1821, 1828, 1834, 19. sajand, 1921, 1922, 1939, 1986, 1987, 22. veebruar.
Alexander von Oettingen (1798–1846)
Alexander von Oettingen (29. märts (vkj 18. märts) 1798 Peterburi – 1. oktoober (vkj 19. september) 1846 Tartu) oli Liivimaa maamarssal ning Visusti ja Luua, Kuremaa, Vaimastvere ja Ripuka mõisnik.
Uus!!: Kuremaa mõis ja Alexander von Oettingen (1798–1846) · Näe rohkem »
Õisu
Õisu järv Õisu on alevik Mulgi vallas Viljandi maakonnas, 21 km Viljandist ja 14 km Abja-Paluojalt.
Uus!!: Kuremaa mõis ja Õisu · Näe rohkem »
Carl Eduard von Liphart
Carl Eduard von Liphart (16. mai 1808 Vana-Kuuste – 15. veebruar 1891 Firenze) oli baltisaksa arstiteadlane, kunstiteadlane ja -kollektsionäär.
Uus!!: Kuremaa mõis ja Carl Eduard von Liphart · Näe rohkem »
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Uus!!: Kuremaa mõis ja Etanool · Näe rohkem »
Hõberubla
1732. aasta hõberubla Hõberubla (vene серебряный рубль) oli Venemaa keisririigi münt ja rahaühik.
Uus!!: Kuremaa mõis ja Hõberubla · Näe rohkem »
Kivijärve mõis
Kivijärve mõis (saksa keeles Kibbijerw) oli mõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas.
Uus!!: Kuremaa mõis ja Kivijärve mõis · Näe rohkem »
Kuremaa
Kuremaa on alevik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.
Uus!!: Kuremaa mõis ja Kuremaa · Näe rohkem »
Kuremaa loss
Kuremaa loss õhtusäras (2022) Kuremaa lossi fuajee Kuremaa loss ehk Kuremaa mõisa peahoone on Kuremaal asuv klassitsistlikus stiilis Oettingenide perekonnale kuulunud mõisahoone.
Uus!!: Kuremaa mõis ja Kuremaa loss · Näe rohkem »
Kuremaa mõisa tuuleveski
Kuremaa mõisa tuuleveski (mai 2012) Kuremaa mõisa tuuleveski on Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Mooritsa külas asuv tuuleveski (vaadatud 29.08.2015).
Uus!!: Kuremaa mõis ja Kuremaa mõisa tuuleveski · Näe rohkem »
Kuremaa Põllumajandustehnikum
Kuremaa mõisa peahoones on pikka aega tegutsenud õppeasutused. Mõis 2012. aasta talvel Kuremaa Põllumajandustehnikum oli Kuremaa mõisahoones tegutsenud tehnikum.
Uus!!: Kuremaa mõis ja Kuremaa Põllumajandustehnikum · Näe rohkem »
Laiuse
Laiuse on alevik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, Vooremaal Laiuse mäe (144 m) külje all.
Uus!!: Kuremaa mõis ja Laiuse · Näe rohkem »
Laiuse ordulinnus
Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Droonivideo Laiuse ordulinnuse varemetest 2021. aasta 11. aprillil Laiuse ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Lais või lihtsalt Burg Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.
Uus!!: Kuremaa mõis ja Laiuse ordulinnus · Näe rohkem »
Leonhard von Stryk
Leonhard Gottlieb Karl von Stryk (vene keeles Л. В. фон Штрик) (3. veebruar (vkj) 1834 Liivimaa – elas 1882. aastast Dresdenis) oli baltisaksa päritolu ajaloolane ja kirjanik.
Uus!!: Kuremaa mõis ja Leonhard von Stryk · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Kuremaa mõis ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa Maakrediitselts
Liivimaa Maakrediitselts (saksa keeles Livländischer adeliger Güterkreditsozietät, ka Livländische Güter-Kreditsozietät), ka Liivimaa aadli krediidiselts ja Liivimaa Mõisnikkude Maakrediitselts oli aastatel 1802–1920 Liivimaa kubermangus ja Lõuna-Eestis tegutsenud finantsasutus (erahüpoteegipank) (vaadatud 04.11.2015).
Uus!!: Kuremaa mõis ja Liivimaa Maakrediitselts · Näe rohkem »
Liivimaa maamarssal
Liivimaa maamarssal (saksa keeles Livländischen Landmarschall, vene keeles предводитель дворянства) oli 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik Liivimaal, kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag).
Uus!!: Kuremaa mõis ja Liivimaa maamarssal · Näe rohkem »
Oettingen
Oettingen oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Kuremaa mõis ja Oettingen · Näe rohkem »
Palamuse kihelkond
Palamuse kirik Palamuse kihelkond (lühend Pal; saksa keeles Kirchspiel St. Bartholomäi) oli kihelkond Põhja-Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Kuremaa mõis ja Palamuse kihelkond · Näe rohkem »
Poola aeg
Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.
Uus!!: Kuremaa mõis ja Poola aeg · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Kuremaa mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Reinhold von Liphart
Reinhold Wilhelm von Liphart (16. (ukj 27. detsember) 1750 Raadi − 9. (ukj 21. jaanuar) 1829 Raadi) oli baltisaksa päritolu rüütelkonnategelane, suurmaaomanik ja kunstikoguja.
Uus!!: Kuremaa mõis ja Reinhold von Liphart · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Kuremaa mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Taaler
Saksa ja Austria taalrid. All keskel on võrdluseks Ameerika Ühendriikide 25-sendine (läbimõõt 24 mm) Taaler oli suur hõbemünt, mida kasutati Euroopas peaaegu 400 aastat.
Uus!!: Kuremaa mõis ja Taaler · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: Kuremaa mõis ja Tartumaa · Näe rohkem »
Umsiedlung
''Umsiedlung'''it kujutav plakat 1939. aastast Umsiedlung (saksa keeles 'ümberasumine, ümberasustamine') ehk baltisakslaste ümberasumine oli aktsioon, mille käigus asustati 1939.
Uus!!: Kuremaa mõis ja Umsiedlung · Näe rohkem »
Ungern-Sternberg
Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Kuremaa mõis ja Ungern-Sternberg · Näe rohkem »
Uusgootika
Silmapaistvaid uusgooti ehitisi. Üleval: Westminsteri loss Londonis; vasakul: Teaduse katedraal Pittsburghis; paremal: Sint-Petrus-en-Pauluskerk Oostendes Parliament Hill, Ottawa The Woolworth Building kujutav postkaart Uusgooti stiil ehk neogooti stiil ehk uusgootika ehk pseudogootika on historitsistlik arhitektuuristiil, mis sai alguse 1740. aastate Ühendkuningriigis.
Uus!!: Kuremaa mõis ja Uusgootika · Näe rohkem »
Valdo Praust
Valdo Praust koos 1938. aasta Husqvarna jalgrattaga (juuli, 2012) Valdo Praust (23. aprillil 1970) on eesti küberneetik, Eesti mõisate uurija.
Uus!!: Kuremaa mõis ja Valdo Praust · Näe rohkem »
Võikvere mõis
Võikvere mõis (saksa keeles Woitfer) oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas, hiljem Kuremaa kõrvalmõis Palamuse kihelkonnas.
Uus!!: Kuremaa mõis ja Võikvere mõis · Näe rohkem »
Walter von Engelhardt
Moritz Alexander Walter von Engelhardt (30. juuni (vkj 18. juuni) 1864 Tartu"Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland" Starke. Görlitz. 1929 (saksa) – 1940 Düsseldorf) oli baltisaksa aednik.
Uus!!: Kuremaa mõis ja Walter von Engelhardt · Näe rohkem »
1598
1598.
Uus!!: Kuremaa mõis ja 1598 · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Kuremaa mõis ja 16. sajand · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Kuremaa mõis ja 17. sajand · Näe rohkem »
1783
1783.
Uus!!: Kuremaa mõis ja 1783 · Näe rohkem »
1810
1810.
Uus!!: Kuremaa mõis ja 1810 · Näe rohkem »
1821
1821.
Uus!!: Kuremaa mõis ja 1821 · Näe rohkem »
1828
1828.
Uus!!: Kuremaa mõis ja 1828 · Näe rohkem »
1834
1834.
Uus!!: Kuremaa mõis ja 1834 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Kuremaa mõis ja 19. sajand · Näe rohkem »
1921
1921.
Uus!!: Kuremaa mõis ja 1921 · Näe rohkem »
1922
1922.
Uus!!: Kuremaa mõis ja 1922 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Kuremaa mõis ja 1939 · Näe rohkem »
1986
1986.
Uus!!: Kuremaa mõis ja 1986 · Näe rohkem »
1987
1987.
Uus!!: Kuremaa mõis ja 1987 · Näe rohkem »
22. veebruar
22.
Uus!!: Kuremaa mõis ja 22. veebruar · Näe rohkem »
