Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Kurisoo mõis

Index Kurisoo mõis

Peahoone Peahoone Kurisoo mõis (saksa keeles Kurrisal) oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas Järvamaal.

24 suhted: Aravete, Aravete külamuuseum, Eesti mõisate loend, Fassaad, Intarsia, Järva maakond, Järva vald, Järva-Madise kihelkond, Järvamaa, Kelpkatus, Knorring, Lieven, Portikus, Ramm, Rüütlimõis, Saksa keel, Staal, 1585, 1792, 1873, 19. sajand, 1919, 1980. aastad, 1989.

Aravete

Droonivideo Aravetest 2021. aasta oktoobris Aravete alevik on Järva maakonnas Järva vallas Pärnu–Rakvere maantee ääres, Aegviidu-Neitla oosistu lõunaosas kolmel rööpselt kulgeval oosil asuv asula.

Uus!!: Kurisoo mõis ja Aravete · Näe rohkem »

Aravete külamuuseum

Aravete külamuuseum on aastal 1989 avatud muuseum, mis asub Järva vallas Aravete asulas Kurisoo mõisashttp://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_alphabet?action.

Uus!!: Kurisoo mõis ja Aravete külamuuseum · Näe rohkem »

Eesti mõisate loend

Siin on loetletud Eestis asunud mõisaid.

Uus!!: Kurisoo mõis ja Eesti mõisate loend · Näe rohkem »

Fassaad

Fassaadid Fassaadid Fassaad (prantsuse keeles façade, ladina keeles facies, nägu) on hoone esinduskülg, teistest sama hoone külgedest arhitektuurse lahenduse, kujunduselementide või muude tunnuste põhjal selgelt eristuv külg.

Uus!!: Kurisoo mõis ja Fassaad · Näe rohkem »

Intarsia

Intarsia tehnikas loodud kujutis Intarsia on panustehnika, mille korral põhimaterjalisse lõigatud süvendid täidetakse samast materjalist eritooniliste osadega.

Uus!!: Kurisoo mõis ja Intarsia · Näe rohkem »

Järva maakond

Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Kurisoo mõis ja Järva maakond · Näe rohkem »

Järva vald

Järva vald on omavalitsusüksus Eestis Järva maakonnas.

Uus!!: Kurisoo mõis ja Järva vald · Näe rohkem »

Järva-Madise kihelkond

Järva-Madise kirik Järva-Madise kihelkond (saksa keeles Kirchspiel St. Matthäi, lühend JMd) on ajalooline kihelkond Järvamaal ja Järva kreisis Eestimaa kubermangus.

Uus!!: Kurisoo mõis ja Järva-Madise kihelkond · Näe rohkem »

Järvamaa

Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.

Uus!!: Kurisoo mõis ja Järvamaa · Näe rohkem »

Kelpkatus

Kelpkatus ristkülikukujulisel majal Poolkelpkatus Kelpkatus on katusetüüp, millel on kõik küljed kaldu seinte poole ning ei ole vertikaalseid otsaseinu nagu nt viilkatuse puhul.

Uus!!: Kurisoo mõis ja Kelpkatus · Näe rohkem »

Knorring

Knorring, varasem nimekuju "Knorr(e)" on vana aadlisuguvõsa.

Uus!!: Kurisoo mõis ja Knorring · Näe rohkem »

Lieven

Lieven (ka Lyve, Lywen, Liwe, Liewen; läti: Līvens) on Rootsi, Liivimaa, Kuramaa, Saaremaa ja Venemaa aadlisuguvõsa, mis pärimuse järgi põlvneb liivlaste vanemast Kaupost, kelle aadliseisust tunnistas/tõstis aadliseisusse Rooma paavst Innocentius III 1202–1203 Kaupo ja piiskop Alberti kohtumisel Roomas.

Uus!!: Kurisoo mõis ja Lieven · Näe rohkem »

Portikus

Tartu Ülikooli peahoonel on silmapaistev portikus Portikus on hoone peasissekäigu ees paiknev sammaste ja frontooniga hooneosa.

Uus!!: Kurisoo mõis ja Portikus · Näe rohkem »

Ramm

Ramm on Riiast pärit Eestimaa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Kurisoo mõis ja Ramm · Näe rohkem »

Rüütlimõis

Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.

Uus!!: Kurisoo mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Kurisoo mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »

Staal

Staal, varem Stahl ja Stahlen oli aadlisuguvõsa.

Uus!!: Kurisoo mõis ja Staal · Näe rohkem »

1585

1585.

Uus!!: Kurisoo mõis ja 1585 · Näe rohkem »

1792

1792.

Uus!!: Kurisoo mõis ja 1792 · Näe rohkem »

1873

1873.

Uus!!: Kurisoo mõis ja 1873 · Näe rohkem »

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Kurisoo mõis ja 19. sajand · Näe rohkem »

1919

1919.

Uus!!: Kurisoo mõis ja 1919 · Näe rohkem »

1980. aastad

1980.

Uus!!: Kurisoo mõis ja 1980. aastad · Näe rohkem »

1989

1989.

Uus!!: Kurisoo mõis ja 1989 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »