Kiiremini kui brauser!
31 suhted: August Kasekamp, Austraalia, Eesti, Eesti Vabadussõja mälestusmärk, Elva, Eskadrill, Juunipööre, Kaitseväe Akadeemia, Kaitseväe peastaap, Kindralmajor, Kotkaristi teenetemärk, Lennubaas (1927–1940), Major, Nõukogude Liit, Ohvitser, Omakaitse, Pärnu, Pärnu Ühisgümnaasium, Pärnumaa, Saksamaa, Sõjaväelane, Sydney, Sydney Tehnikaülikool, Tartu, Uulu, Vabadussõda, Wehrmacht, 17. aprill, 1900, 1969, 23. august.
August Kasekamp
August Kasekamp VR II/3 (21. jaanuar 1889 Einmanni vald (Järva-Jaani kihelkond) – 3. oktoober 1942 Saratovi oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane, kindralmajor ja pedagoog.
Uus!!: Kusta Vesilo ja August Kasekamp · Näe rohkem »
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Uus!!: Kusta Vesilo ja Austraalia · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Kusta Vesilo ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti Vabadussõja mälestusmärk
Medali esikülg. Eesti Vabadussõja mälestusmärk (asutatud 14. detsembril 1920) on Vabadussõjas osalenutele antud mälestusmedal.
Uus!!: Kusta Vesilo ja Eesti Vabadussõja mälestusmärk · Näe rohkem »
Elva
Elva on linn Tartu maakonnas Elva vallas.
Uus!!: Kusta Vesilo ja Elva · Näe rohkem »
Eskadrill
Korea sõja ajal 1951 Eskadrill (prantsuse sõnast escadrille), ka lennuväeeskadrill, on peamine lennuväe taktikaline allüksus.
Uus!!: Kusta Vesilo ja Eskadrill · Näe rohkem »
Juunipööre
Nõukogude Liitu Juunipööre oli Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre Eestis 21. juunil 1940, mille tulemusel astus ametisse Johannes Varese nukuvalitsus ("rahvavalitsus"), et algatada tegevused Eesti liitmiseks Nõukogude Liiduga.
Uus!!: Kusta Vesilo ja Juunipööre · Näe rohkem »
Kaitseväe Akadeemia
Kaitseväe Akadeemia (lühend KVA, kuni 2019. aastani Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) on riigikaitseline rakenduskõrgkool.
Uus!!: Kusta Vesilo ja Kaitseväe Akadeemia · Näe rohkem »
Kaitseväe peastaap
Kaitseväe peastaabi hoone Juhkentali tänaval Tallinnas Kaitseväe peastaap on Eesti kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev strateegilise tasandi kaitseväe struktuuriüksus, mis tegeleb kaitseväe operatiivjuhtimise, väljaõppe ja arendusega.
Uus!!: Kusta Vesilo ja Kaitseväe peastaap · Näe rohkem »
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Uus!!: Kusta Vesilo ja Kindralmajor · Näe rohkem »
Kotkaristi teenetemärk
III klass Kotkaristi teenetemärk on 1928.
Uus!!: Kusta Vesilo ja Kotkaristi teenetemärk · Näe rohkem »
Lennubaas (1927–1940)
Lennubaas (ka Lennu Baas, 21. maist 1939 Lennuväe Baas) oli Tallinnas Lasnamäe lennuväljal paiknenud väeosa, mis tegutses aastatel 1927–1940 ja kuulus Eesti õhukaitse koosseisu.
Uus!!: Kusta Vesilo ja Lennubaas (1927–1940) · Näe rohkem »
Major
Majori õlak Major on kaptenist kõrgem ja kolonelleitnandist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Uus!!: Kusta Vesilo ja Major · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Kusta Vesilo ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Ohvitser
Ohvitser (ladina sõnast officium, 'amet') on vastava auastmega isik, kes kuulub relvajõudude, korrakaitsejõudude või sõjaväeliste ametkondade juhtivkoosseisu.
Uus!!: Kusta Vesilo ja Ohvitser · Näe rohkem »
Omakaitse
Mõniste Omakaitse rühm algpäevil. Teises reas vasakult 4. metsavendade grupi juht ja kohaliku omakaitse esimene ülemus nooremseersant Johannes Lepp. Omakaitse (lühend OK; okupatsioonivõimude kasutatud saksakeelne termin Selbstschutz) oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Saksa okupatsiooni eel ja ajal 1941–1944.
Uus!!: Kusta Vesilo ja Omakaitse · Näe rohkem »
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Uus!!: Kusta Vesilo ja Pärnu · Näe rohkem »
Pärnu Ühisgümnaasium
Pärnu Ühisgümnaasium (varem ka Pärnu Poeglaste Gümnaasium, Pärnu 1. Keskkool) on Pärnus asuv üldhariduskool, kus on pärast 2014.
Uus!!: Kusta Vesilo ja Pärnu Ühisgümnaasium · Näe rohkem »
Pärnumaa
Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.
Uus!!: Kusta Vesilo ja Pärnumaa · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Kusta Vesilo ja Saksamaa · Näe rohkem »
Sõjaväelane
Sõjaväelane on sõjaväes (tegevväes) teeniv sõjaväelise auastmega isik.
Uus!!: Kusta Vesilo ja Sõjaväelane · Näe rohkem »
Sydney
Kulgevideo Sydney sadamast 2021. aasta märtsis Sydney (varem eesti keeles ka Sidney) on linn Austraalias, Uus-Lõuna-Walesi osariigi pealinn.
Uus!!: Kusta Vesilo ja Sydney · Näe rohkem »
Sydney Tehnikaülikool
Ülikooli hoone Sydney tehnikaülikool (inglise keeles University of Technology Sydney) on tehnikaülikool Austraalias Sydneys.
Uus!!: Kusta Vesilo ja Sydney Tehnikaülikool · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Kusta Vesilo ja Tartu · Näe rohkem »
Uulu
Uulu on küla Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas.
Uus!!: Kusta Vesilo ja Uulu · Näe rohkem »
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Uus!!: Kusta Vesilo ja Vabadussõda · Näe rohkem »
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Uus!!: Kusta Vesilo ja Wehrmacht · Näe rohkem »
17. aprill
17.
Uus!!: Kusta Vesilo ja 17. aprill · Näe rohkem »
1900
1900.
Uus!!: Kusta Vesilo ja 1900 · Näe rohkem »
1969
1969.
Uus!!: Kusta Vesilo ja 1969 · Näe rohkem »
23. august
23.
Uus!!: Kusta Vesilo ja 23. august · Näe rohkem »
