Kiiremini kui brauser!
43 suhted: Antiikaeg, Badeni markkrahvkond, Baieri hertsog, Brandenburgi mark, Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond, Frangi riik, Frangid, Hessen-Kasseli maakrahvkond, Karl IV, Kölni kuurvürstkond, Kuldbulla, Kuurvürst, Lothar III (Saksa-Rooma keiser), Mainzi kuurvürstkond, Monarh, Paavst, Pfalz, Pfalzi kuurvürstkond, Prantsusmaa, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksimaa hertsogiriik, Salzburgi hertsogkond, Tšehhi kuningriik, Trieri kuurvürstkond, Urbanus IV, Uskmatu, Vaimulik, Vürst, Württembergi hertsogkond, 1125, 1152, 1198, 1261, 1264, 1356, 1623, 1692, 1777, 1803, 1806.
Antiikaeg
Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.
Uus!!: Kuurvürst ja Antiikaeg · Näe rohkem »
Badeni markkrahvkond
Lipp Vapp Baden 19. sajandi alguses Badeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Baden) oli ajalooline territoorium Saksa-Rooma riigis.
Uus!!: Kuurvürst ja Badeni markkrahvkond · Näe rohkem »
Baieri hertsog
Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.
Uus!!: Kuurvürst ja Baieri hertsog · Näe rohkem »
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Uus!!: Kuurvürst ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond oli ajalooline hertsogkond hiliskeskajast kuni varauusaja lõpuni Saksa-Rooma riigi loodeosas, kus praegu on Põhja-Saksamaa.
Uus!!: Kuurvürst ja Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Kuurvürst ja Frangi riik · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Kuurvürst ja Frangid · Näe rohkem »
Hessen-Kasseli maakrahvkond
Hessen-Kasseli maakrahvkond (saksa: Landgrafschaft Hessen-Kassel), ka Hessen-Cassel, oli Saksa-Rooma riigi osastisriik keisri otseses alluvuses, mis tekkis, kui Hesseni maakrahvkond jagati aastal 1567 pärast Hesseni maakrahvi Philipp I surma.
Uus!!: Kuurvürst ja Hessen-Kasseli maakrahvkond · Näe rohkem »
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
Uus!!: Kuurvürst ja Karl IV · Näe rohkem »
Kölni kuurvürstkond
Kölni toomkirik Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad, 1500. Kölni peapiiskopkond oli suurem kui samanimeline kuurvürstkond ja alluvad abipiiskopkonnad. Saksamaal oli (vaimulike) piiskopkondade ja peapiiskopkondade territoorium tavaliselt palju suurem kui (ilmalike) vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade territoorium, mida valitses sama isik Kölni kuurvürstkonna kaart – Franz Johann Joseph von Reilly vasegravüür, 1793 Kölni kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Köln), mõnikord Kuurköln (saksa Kurköln), oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis ja eksisteeris 10.
Uus!!: Kuurvürst ja Kölni kuurvürstkond · Näe rohkem »
Kuldbulla
Alexios III Megas Komnenose keiserlik ''chrysobull'', 1374 Saksa-Rooma riigi keisri Karl IV poolt välja antud kuldbulla aastast 1356 Béla IV poolt aastal 1242 välja antud kuldbulla Zagrebi asukatele Horvaatias Kuldbulla (chrysobull) oli kuldne pitser (ladina keeles bulla aurea), mis kinnitati keskajal ja renessansi ajal Bütsantsi keisrite ja hiljem Euroopa monarhide poolt väljaantud riiklikult tähtsatele ürikutele (bulla).
Uus!!: Kuurvürst ja Kuldbulla · Näe rohkem »
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Uus!!: Kuurvürst ja Kuurvürst · Näe rohkem »
Lothar III (Saksa-Rooma keiser)
Lothar III pitsat Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137.
Uus!!: Kuurvürst ja Lothar III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Mainzi kuurvürstkond
Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad 1500. aasta paiku. Pärast Vestfaali rahu jäi Mainzi peapiiskopkond ikka veel suurimaks Saksamaal, hõlmates 10 abipiiskopkonda. Piiskopkondade ja peapiiskopkondade (vaimulik) territoorium oli tavaliselt palju suurem kui vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade (ilmalik) territoorium, mida valitses sama isik 18. sajandi Mainzi kuurvürstkonna kaart Mainzi kuurvürstkond (Kurfürstentum Mainz või Kurmainz) oli mainekaim ja üks mõjukamaid riike Saksa-Rooma riigis selle loomisest kuni lõpetamiseni 19.
Uus!!: Kuurvürst ja Mainzi kuurvürstkond · Näe rohkem »
Monarh
Monarh (kreeka keeles μόναρχος.
Uus!!: Kuurvürst ja Monarh · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Kuurvürst ja Paavst · Näe rohkem »
Pfalz
Pfalz võib olla.
Uus!!: Kuurvürst ja Pfalz · Näe rohkem »
Pfalzi kuurvürstkond
Vapp Lipp Pfalzi kuurvürstkonna jaotus aastal 1789. Reini pfaltskrahvkond (saksa keeles Pfalzgrafschaft bei Rhein), hiljem Pfalzi kuurvürstkond (saksa keeles Kurpfalz), oli Saksa-Rooma riigi ajalooline territoorium, pfaltskrahvi hallatav pfaltskrahvkond.
Uus!!: Kuurvürst ja Pfalzi kuurvürstkond · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Kuurvürst ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Kuurvürst ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend
Esimeseks Saksa kuningaks Saksamaa kuningriigis peetakse Ida-Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga poega Ludwig Sakslast.
Uus!!: Kuurvürst ja Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Kuurvürst ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Kuurvürst ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Uus!!: Kuurvürst ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Salzburgi hertsogkond
Salzburgi hertsogkond (saksa: Herzogtum Salzburg) oli aastatel 1849 kuni 1918 Austria keisririigi ja Austria-Ungari Tsisleitaania kroonimaa.
Uus!!: Kuurvürst ja Salzburgi hertsogkond · Näe rohkem »
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Uus!!: Kuurvürst ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »
Trieri kuurvürstkond
Rooma sild üle Moseli jõe Konstantinuse basiilika Trieris Peapiiskopkonnad Kesk-Euroopas, 1500 18. sajandi kaart, Frederik de Wit Trieri kuurvürstkond (Kurfürstentum Trier või Kurtrier) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstkond, mis eksisteeris 9.
Uus!!: Kuurvürst ja Trieri kuurvürstkond · Näe rohkem »
Urbanus IV
Urbanus IV (Jacques Pantaléon; 1195 või 1200 – 2. oktoober 1264) oli paavst 1261–1264.
Uus!!: Kuurvürst ja Urbanus IV · Näe rohkem »
Uskmatu
Uskmatu e. ilmalik ("truudusetu") on mõnes religioonis kasutatav mõiste nende kohta, keda süüdistatakse uskmatuses oma religiooni kesksetesse tõekspidamistesse, mõne teise religiooni esindajate või uskmatute vastu.
Uus!!: Kuurvürst ja Uskmatu · Näe rohkem »
Vaimulik
Vaimulik on eesti keeles.
Uus!!: Kuurvürst ja Vaimulik · Näe rohkem »
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Uus!!: Kuurvürst ja Vürst · Näe rohkem »
Württembergi hertsogkond
Württembergi lipp Württembergi vapp Württembergi hertsogkond (kollane) ja teised Švaabimaa territooriumid. See kaart järelandmine, kuna Švaabimaa ringkonnas oli umbes 80 erinevat territooriumi ning sadu enklaave ja eksklaave. Avaldatud Mattäus Seutteri poolt umbes aastal 1750 Topograafiline ühel lehel kaart Württembergi hertsogkonnast Lõuna-Saksamaal (u 1619) Ludwigsburgi palee, "Baroki õitseaeg", siseõu Piirikivi Badeni ja Württembergi vahel Württembergi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Württemberg) oli riik Edela-Saksamaal.
Uus!!: Kuurvürst ja Württembergi hertsogkond · Näe rohkem »
1125
1125.
Uus!!: Kuurvürst ja 1125 · Näe rohkem »
1152
1152.
Uus!!: Kuurvürst ja 1152 · Näe rohkem »
1198
1198.
Uus!!: Kuurvürst ja 1198 · Näe rohkem »
1261
1261.
Uus!!: Kuurvürst ja 1261 · Näe rohkem »
1264
1264.
Uus!!: Kuurvürst ja 1264 · Näe rohkem »
1356
1356.
Uus!!: Kuurvürst ja 1356 · Näe rohkem »
1623
1623.
Uus!!: Kuurvürst ja 1623 · Näe rohkem »
1692
1692.
Uus!!: Kuurvürst ja 1692 · Näe rohkem »
1777
1777.
Uus!!: Kuurvürst ja 1777 · Näe rohkem »
1803
1803.
Uus!!: Kuurvürst ja 1803 · Näe rohkem »
1806
1806.
Uus!!: Kuurvürst ja 1806 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Kuurvürstinna, Kuurvürstiriik.
