Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Kvantmehaanika

Index Kvantmehaanika

tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes. Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.

92 suhted: Aatom, Aatomifüüsika, Aeg, Albert Einstein, Clinton Davisson, Comptoni hajumine, Dünaamika, De Broglie lained, Demarkatsiooniprobleem, Diferentsiaalvõrrand, Difraktsioon, Eksperiment, Elektromagnetiline kiirgus, Elektromagnetism, Elektron, Energia, Ergastatud olek, Erirelatiivsusteooria, Erwin Schrödinger, Falsifikatsioon, Füüsika, Füüsikaline suurus, Fotoefekt, George Paget Thomson, Gravitatsioon, Heuristika, Hilberti ruum, Impulsimoment, Impulss, Interferents, John von Neumann, Juhuslikkus, Kiirus, Kineetiline energia, Klassikaline mehaanika, Koordinaadisüsteem, Kristall, Kvantfüüsika, Kvantgravitatsioon, Kvantiseerimine, Kvantkeemia, Kvantmehaanika, Laine, Lainefunktsioon, Lainefunktsiooni kollaps, Lainepikkus, Liitmine, Lineaarkujutus, Lineaarsus, Louis de Broglie, ..., Matemaatika, Max Born, Max Planck, Mõõteriist, Mõõtmistulemus, Metallid, Molekul, Musta keha kiirgus, Niels Bohr, Nikkel, Nurk, Osake, Osakestefüüsika, Paul Dirac, Peegeldumine, Plancki konstant, Poolklassikalised kvantteooriad, Ruut (algebra), Schrödingeri võrrand, Seisulaine, Seisund, Spektrijoon, Spektroskoopia, Standardhälve, Statistika, Superpositsiooniprintsiip, Tahkis, Tahkisefüüsika, Tõenäosus, Tõenäosustihedus, Teadusharu, Teooria, Tuumafüüsika, Werner Heisenberg, Wolfgang Pauli, 1919, 1924, 1925, 1927, 1930, 1932, 1935. Laienda indeks (42 rohkem) »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Aatom · Näe rohkem »

Aatomifüüsika

Aatomifüüsika on füüsika haru, mis tegeleb üksikute aatomite uurimisega.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Aatomifüüsika · Näe rohkem »

Aeg

Ajaks nimetatakse nii sündmuste järgnevuslikku korrastatust kui ka sündmuste omavahelist kaugust selles korrastatuses.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Aeg · Näe rohkem »

Albert Einstein

Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Albert Einstein · Näe rohkem »

Clinton Davisson

Clinton Davisson (vasakul) koos Lester Germeriga 1927. Clinton Joseph Davisson (22. oktoober 1881 Bloomington – 1. veebruar 1958 Charlottesville, Virginia) oli USA füüsik.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Clinton Davisson · Näe rohkem »

Comptoni hajumine

Comptoni hajumine on elektromagnetlainete mitteelastne hajumine laetud osakestelt, tavaliselt vabadelt elektronidelt.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Comptoni hajumine · Näe rohkem »

Dünaamika

Dünaamika on mehaanika haru, mis uurib liikumist lähtudes liikumise põhjustest.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Dünaamika · Näe rohkem »

De Broglie lained

Footonid käituvad osakestena.

Uus!!: Kvantmehaanika ja De Broglie lained · Näe rohkem »

Demarkatsiooniprobleem

Demarkatsiooniprobleem on filosoofiline probleem, mis seisneb raskuses leida kriteeriumid, mille järgi saab teadust eristada mitteteadusest, eriti pseudoteadusest.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Demarkatsiooniprobleem · Näe rohkem »

Diferentsiaalvõrrand

Diferentsiaalvõrrand on võrrand, mis seob otsitavaid (ühe või mitme muutuja) funktsioone, nende tuletisi (või osatuletisi) ja argumente.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Diferentsiaalvõrrand · Näe rohkem »

Difraktsioon

Laser kiir, mis on lastud läbi difraktsioonivõre Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või levib väikesest avast välja.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Difraktsioon · Näe rohkem »

Eksperiment

Eksperiment (ladina sõnast experimentum 'katse') ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, seejuures tingimusi kontrolli all hoides.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Eksperiment · Näe rohkem »

Elektromagnetiline kiirgus

Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes. Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »

Elektromagnetism

Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Elektromagnetism · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Uus!!: Kvantmehaanika ja Elektron · Näe rohkem »

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Energia · Näe rohkem »

Ergastatud olek

Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).

Uus!!: Kvantmehaanika ja Ergastatud olek · Näe rohkem »

Erirelatiivsusteooria

Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Erirelatiivsusteooria · Näe rohkem »

Erwin Schrödinger

Erwin Rudolf Josef Alexander Schrödinger (12. august 1887 Viin – 4. jaanuar 1961 Viin) oli austria füüsikateoreetik, kes sai kuulsaks oma töödega kvantmehaanika alal.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Erwin Schrödinger · Näe rohkem »

Falsifikatsioon

Teoreetilise väite või teooria falsifikatsiooniks ehk falsifitseerimiseks nimetatakse selle järeldustega vastuolus oleva fakti tuvastamist.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Falsifikatsioon · Näe rohkem »

Füüsika

Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Füüsika · Näe rohkem »

Füüsikaline suurus

Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ja mis võimaldab inimesel objekti tähise ning mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Füüsikaline suurus · Näe rohkem »

Fotoefekt

Fotoefekt – valguse toimel lüüakse elektronid ainest välja Fotoelektriline efekt ehk fotoefekt on elektronide emissioon metalli (ning teistegi tahkiste, vedelike ja gaaside) pinnalt suure sageduse ja väikese lainepikkusega elektromagnetkiirguse (nt ultraviolettkiirguse) toimel.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Fotoefekt · Näe rohkem »

George Paget Thomson

pisi Sir George Paget Thomson (3. mai 1892 Cambridge – 10. september 1975 Cambridge) oli inglise füüsik.

Uus!!: Kvantmehaanika ja George Paget Thomson · Näe rohkem »

Gravitatsioon

Gravitatsioon on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Gravitatsioon · Näe rohkem »

Heuristika

Heuristika (kreeka keeles εὑρίσκω – 'avastan') on avastamisõpetus.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Heuristika · Näe rohkem »

Hilberti ruum

Hilberti ruum on eukleidilise ruumi üldistus.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Hilberti ruum · Näe rohkem »

Impulsimoment

Impulsimoment ehk pöördimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas jääv suurus, mis on seotud pöördliikumisega.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Impulsimoment · Näe rohkem »

Impulss

Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Impulss · Näe rohkem »

Interferents

Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Interferents · Näe rohkem »

John von Neumann

John von Neumann John von Neumann (ungari Neumann János Lajos; 28. detsember 1903 – 8. veebruar 1957) oli Ungari juudi päritolu USA matemaatik, füüsik ja leiutaja.

Uus!!: Kvantmehaanika ja John von Neumann · Näe rohkem »

Juhuslikkus

Juhuslikkus on sündmuse kordumise mustri ja ennustatavuse puudumine.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Juhuslikkus · Näe rohkem »

Kiirus

Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust – näiteks keemilise reaktsiooni kiirus.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Kiirus · Näe rohkem »

Kineetiline energia

Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Kineetiline energia · Näe rohkem »

Klassikaline mehaanika

Klassikaline mehaanika on füüsika haru, mis uurib kehade liikumist jõusüsteemi mõjul.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Klassikaline mehaanika · Näe rohkem »

Koordinaadisüsteem

Koordinaadisüsteem ehk koordinaadistik ehk koordinaatide süsteem on eeskiri, mis määrab punkti asukoha ühe või enama arvu abil.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Koordinaadisüsteem · Näe rohkem »

Kristall

Kvartsi monokristallid. Püriidi polükristall. Berülli kristall. silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud. Valkude kristallid. Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Kristall · Näe rohkem »

Kvantfüüsika

Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Kvantfüüsika · Näe rohkem »

Kvantgravitatsioon

Kvantgravitatsioon (ka gravitatsiooni kvantteooria) on teoreetilise füüsika valdkond, mis püüab ühendada nelja fundamentaalset jõudu ehk vastastikmõju.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Kvantgravitatsioon · Näe rohkem »

Kvantiseerimine

Kvantiseerimine on füüsikas klassikalisest teooriast kvantteooriale siirdumine.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Kvantiseerimine · Näe rohkem »

Kvantkeemia

Kvantkeemia on teoreetilise keemia haru, mis kasutab keemias ettetulevate probleemide lahendamiseks kvantmehaanika ja kvantväljateooria abi.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Kvantkeemia · Näe rohkem »

Kvantmehaanika

tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes. Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »

Laine

Lainet saab esitada lihtsa harmoonilise liikumisena. Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Laine · Näe rohkem »

Lainefunktsioon

Lainefunktsioon määrab kvantmehaanikas mikroosakese oleku.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Lainefunktsioon · Näe rohkem »

Lainefunktsiooni kollaps

Lainefunktsiooni kollaps on kvantmehaanikas süsteemi superpositsioonilise oleku üleminek mõõdetud suuruse ühte omaolekusse.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Lainefunktsiooni kollaps · Näe rohkem »

Lainepikkus

Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Lainepikkus · Näe rohkem »

Liitmine

Liitmine on binaarne operatsioon, mille operande nimetatakse liidetavateks ja liitmistehte tulemit summaks.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Liitmine · Näe rohkem »

Lineaarkujutus

Matemaatikas nimetatakse lineaarkujutuseks ehk lineaarseks operaatoriks vektorruumide homomorfismi.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Lineaarkujutus · Näe rohkem »

Lineaarsus

Lineaarsus on funktsiooni omadus olla kirjeldatav esimest järku seosega y.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Lineaarsus · Näe rohkem »

Louis de Broglie

Louis de Broglie Louis Victor Pierre Raymond de Broglie (15. august 1892 Dieppe – 19. märts 1987 Louveciennes) oli prantsuse füüsikateoreetik, Prantsuse Akadeemia liige.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Louis de Broglie · Näe rohkem »

Matemaatika

Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Matemaatika · Näe rohkem »

Max Born

Max Born Max Born (11. detsember 1882 Breslau – 5. jaanuar 1970 Göttingen) oli juudi päritolu saksa matemaatik ja füüsik, Nobeli auhinna laureaat.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Max Born · Näe rohkem »

Max Planck

Max Karl Ernst Ludwig Planck (23. aprill 1858 Kiel – 4. oktoober 1947 Göttingen, Saksamaa) oli saksa füüsik.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Max Planck · Näe rohkem »

Mõõteriist

Kangkaal (massi mõõteriist) Mõõteriist on mõõtevahend, mis esitab mõõtesignaali vaatlejale vahetult tajutaval kujul.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Mõõteriist · Näe rohkem »

Mõõtmistulemus

Mõõtmistulemus ehk mõõtetulemus on mõõtesuuruse ehk mõõdetava suuruse väärtus, mis on saadud mõõtmise teel.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Mõõtmistulemus · Näe rohkem »

Metallid

Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Metallid · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Molekul · Näe rohkem »

Musta keha kiirgus

Musta keha kiirgus on elektromagnetiline kiirgus, mida kiirgab absoluutselt must keha, mida hoitakse kindlal temperatuuril, või keha, mis on termilises tasakaalus oma keskkonnaga.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Musta keha kiirgus · Näe rohkem »

Niels Bohr

Niels Bohri vapp Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 Kopenhaagen – 18. november 1962 Kopenhaagen) oli taani tuumafüüsik, Nobeli auhinna laureaat.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Niels Bohr · Näe rohkem »

Nikkel

Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Nikkel · Näe rohkem »

Nurk

Nurk on geomeetriline kujund, mille moodustavad kaks ühise otspunktiga kiirt.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Nurk · Näe rohkem »

Osake

Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Osake · Näe rohkem »

Osakestefüüsika

Osakestefüüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste – elementaarosakeste ja nendevaheliste vastasmõjudega.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Osakestefüüsika · Näe rohkem »

Paul Dirac

Dirac tahvli juures Paul Adrien Maurice Dirac (8. august 1902 Bristol – 20. oktoober 1984 Tallahassee) oli Suurbritannia füüsikateoreetik, tuumafüüsika rajaja.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Paul Dirac · Näe rohkem »

Peegeldumine

Peegeldumisseaduse näide. Peegeldus Matsimäe Pühajärvel. Võõbu, Paide vald. Peegeldumine tähendab laine suunamuutust kahe keskkonna lahutuspinnal, kus laine kas osaliselt või täielikult naaseb lähtekeskkonda.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Peegeldumine · Näe rohkem »

Plancki konstant

Plancki konstant (tähis h) on füüsikaline konstant kvantmehaanikas, mis iseloomustab kvantide suurust.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Plancki konstant · Näe rohkem »

Poolklassikalised kvantteooriad

Poolklassikalised kvantteooriad olid kvantfüüsika algusjärgus tehtud katsed seletada hiljem kvantmehaanikaga seletatud nähtusi, kombineerides klassikalise füüsika vahendeid postulaatidega, mis on klassikalise füüsika raamides seletamatud või koguni on sellega vastuolus.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Poolklassikalised kvantteooriad · Näe rohkem »

Ruut (algebra)

Arvu 5 teise astme ehk iseenda korrutise näitlik esitus Ruut on arvu või avaldise teine aste, see on korrutis iseendaga.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Ruut (algebra) · Näe rohkem »

Schrödingeri võrrand

Schrödingeri võrrand on kvantmehaanikas võrrand, mis kirjeldab füüsikalise süsteemi kvantoleku muutumist ajas.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Schrödingeri võrrand · Näe rohkem »

Seisulaine

pisi Seisulaine on laine, mis näiliselt ei liigu.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Seisulaine · Näe rohkem »

Seisund

Seisund ehk olek (saksa keeles Zustand) on entiteedi ajutiste omaduste komplekt.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Seisund · Näe rohkem »

Spektrijoon

Õhu neeldumisspekter päikesevalguse ja atmosfäärist hajunud valguse käes Spektrijoon on spektri peaaegu monokromaatiline diskreetne komponent.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Spektrijoon · Näe rohkem »

Spektroskoopia

spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Spektroskoopia · Näe rohkem »

Standardhälve

Standardhälve on ruutjuur dispersioonist.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Standardhälve · Näe rohkem »

Statistika

Statistika on teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Statistika · Näe rohkem »

Superpositsiooniprintsiip

Superpositsiooniprintsiip on kõikides lineaarsetes süsteemides kehtiv printsiip, mille järgi süsteemi reaktsioon mitmele mõjurile on sama, mis üksikute mõjurite poolt tekitatud reaktsioonide summa.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Superpositsiooniprintsiip · Näe rohkem »

Tahkis

Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Tahkis · Näe rohkem »

Tahkisefüüsika

Tahkisefüüsika ehk tahke keha füüsika (inglise solid-state physics) on füüsika haru, mis keskendub tahkise ehk tahke aine uurimisele.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Tahkisefüüsika · Näe rohkem »

Tõenäosus

Tõenäosus on tulevaste sündmuste toimumise või väidete tõesuse ebakindluse mõõt.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Tõenäosus · Näe rohkem »

Tõenäosustihedus

Tõenäosustihedus on tõenäosus, et X satub punkti x lähiümbrusesse, arvutatuna ühikulise intervalli kohta.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Tõenäosustihedus · Näe rohkem »

Teadusharu

Teadusharu on teatud teema uurimisega tegelev osa teadusest.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Teadusharu · Näe rohkem »

Teooria

Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Teooria · Näe rohkem »

Tuumafüüsika

Tuumafüüsika on füüsika haru, mis käsitleb aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Tuumafüüsika · Näe rohkem »

Werner Heisenberg

Werner Karl Heisenberg (5. detsember 1901 Würzburg – 1. veebruar 1976 München) oli saksa füüsik.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Werner Heisenberg · Näe rohkem »

Wolfgang Pauli

pisi Wolfgang Ernst Pauli (25. aprill 1900 Viin – 15. detsember 1958 Zürich) oli Šveitsi füüsikateoreetik ja üks kvantfüüsika pioneere.

Uus!!: Kvantmehaanika ja Wolfgang Pauli · Näe rohkem »

1919

1919.

Uus!!: Kvantmehaanika ja 1919 · Näe rohkem »

1924

1924.

Uus!!: Kvantmehaanika ja 1924 · Näe rohkem »

1925

1925.

Uus!!: Kvantmehaanika ja 1925 · Näe rohkem »

1927

1927.

Uus!!: Kvantmehaanika ja 1927 · Näe rohkem »

1930

1930.

Uus!!: Kvantmehaanika ja 1930 · Näe rohkem »

1932

1932.

Uus!!: Kvantmehaanika ja 1932 · Näe rohkem »

1935

1935.

Uus!!: Kvantmehaanika ja 1935 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Kvantmehhaanika, Määramatuse printsiip.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »