Kiiremini kui brauser!
102 suhted: Aatom, Aatomifüüsika, Absoluutväärtus, Aeg, Albert Einstein, Clinton Davisson, Comptoni hajumine, David Bohm, Dünaamika, De Broglie lained, Demarkatsiooniprobleem, Diferentsiaalvõrrand, Difraktsioon, Eksperiment, Elektromagnetiline kiirgus, Elektromagnetism, Elektron, Elektronkiir, Energia, Ergastatud olek, Erirelatiivsusteooria, Erwin Schrödinger, Falsifikatsioon, Füüsika, Füüsikaline suurus, Fotoefekt, George Paget Thomson, Gravitatsioon, Heuristika, Hilberti ruum, Impulsimoment, Impulss, Interferents, John von Neumann, Juhuslikkus, Kiirus, Kineetiline energia, Klassikaline füüsika, Klassikaline mehaanika, Koordinaadisüsteem, Kristall, Kvantfüüsika, Kvantgravitatsioon, Kvantiseerimine, Kvantkeemia, Kvantväljateooria, Laine, Lainefunktsioon, Lainefunktsiooni kollaps, Lainepikkus, ..., Liitmine, Lineaarkujutus, Lineaarsus, Louis de Broglie, Matemaatika, Max Born, Max Planck, Määramatuse printsiip, Mõõteriist, Mõõtmistulemus, Metallid, Molekul, Musta keha kiirgus, Niels Bohr, Nikkel, Nurk, Olekuvektor, Osake, Osakestefüüsika, Paljude maailmade interpretatsioon, Paul Dirac, Peegeldumine, Plancki konstant, Poolklassikalised kvantteooriad, Rein-Karl Loide, Ruut (algebra), Schrödingeri võrrand, Seisulaine, Seisund, Spektrijoon, Spektroskoopia, Standardhälve, Statistika, Statistiline mehaanika, Superpositsiooniprintsiip, Svabhava, Tahkis, Tahkisefüüsika, Tõenäosus, Tõenäosustihedus, Teadusharu, Teooria, Tuumafüüsika, Werner Heisenberg, Wolfgang Pauli, 1919, 1924, 1925, 1927, 1930, 1932, 1935. Laienda indeks (52 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomifüüsika
Aatomifüüsika on füüsika haru, mis uurib üksikuid aatomeid.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Aatomifüüsika · Näe rohkem »
Absoluutväärtus
Absoluutväärtus on positiivse arvu ja nulli korral arv ise ning negatiivse arvu absoluutväärtuseks on selle arvu vastandarv.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Absoluutväärtus · Näe rohkem »
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Aeg · Näe rohkem »
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Albert Einstein · Näe rohkem »
Clinton Davisson
Clinton Davisson (vasakul) koos Lester Germeriga 1927 Clinton Joseph Davisson (22. oktoober 1881 Bloomington – 1. veebruar 1958 Charlottesville, Virginia) oli USA füüsik.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Clinton Davisson · Näe rohkem »
Comptoni hajumine
Comptoni hajumine on elektromagnetlainete mitteelastne hajumine laetud osakestelt, tavaliselt vabadelt elektronidelt.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Comptoni hajumine · Näe rohkem »
David Bohm
David Joseph Bohm (20. detsember 1917 – 27. oktoober 1992) oli füüsik, kelle peamised tööd olid kvantmehaanika, filosoofia ja neuropsühholoogia alal.
Uus!!: Kvantmehaanika ja David Bohm · Näe rohkem »
Dünaamika
Vedeliku dünaamika ja pöörised Dünaamika on mehaanika haru, mis uurib liikumist lähtudes liikumise põhjustest.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Dünaamika · Näe rohkem »
De Broglie lained
Elektroni lainelaadset käitumist tõestav Interferentsipilt De Broglie lained ehk mateerialained on mikroosakeste kvantmehaanilist olekut iseloomustavad lained.
Uus!!: Kvantmehaanika ja De Broglie lained · Näe rohkem »
Demarkatsiooniprobleem
Demarkatsiooniprobleem on filosoofiline probleem, mis seisneb raskuses leida kriteeriumid, mille järgi saab teadust eristada mitteteadusest, eriti pseudoteadusest.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Demarkatsiooniprobleem · Näe rohkem »
Diferentsiaalvõrrand
Diferentsiaalvõrrand on võrrand, mis seob otsitavaid (ühe või mitme muutuja) funktsioone, nende tuletisi (või osatuletisi) ja argumente.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Diferentsiaalvõrrand · Näe rohkem »
Difraktsioon
Arvuti genereeritud intensiivsuse muster, mis on tingitud difrakteerumisest läbi ruudukujulise ava Laserkiir, mis on lastud läbi difraktsioonivõre Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri genereerimine Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri arvutusmudel Osaliselt difraktsiooni tõttu võime näha ämblikuvõrke värvilisena Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või läbib tõkkes oleva väikese ava.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Difraktsioon · Näe rohkem »
Eksperiment
Eksperiment (ladina sõnast experimentum 'katse') ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, seejuures tingimusi kontrolli all hoides.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Eksperiment · Näe rohkem »
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »
Elektromagnetism
Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Elektromagnetism · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Kvantmehaanika ja Elektron · Näe rohkem »
Elektronkiir
Elektronkiir, ka elektronkimp, on enamasti vaakumis kindlas suunas liikuma pandud elektronide juga.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Elektronkiir · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Energia · Näe rohkem »
Ergastatud olek
Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).
Uus!!: Kvantmehaanika ja Ergastatud olek · Näe rohkem »
Erirelatiivsusteooria
Relatiivsusteooria rajaja Albert Einstein 1905. aasta paiku Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Erirelatiivsusteooria · Näe rohkem »
Erwin Schrödinger
Erwin Schrödinger (1933) Erwin Rudolf Josef Alexander Schrödinger (12. august 1887 Viin – 4. jaanuar 1961 Viin) oli austria füüsikateoreetik, kes sai kuulsaks oma töödega kvantmehaanika alal.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Erwin Schrödinger · Näe rohkem »
Falsifikatsioon
Teoreetilise väite või teooria falsifikatsiooniks ehk falsifitseerimiseks nimetatakse selle järeldustega vastuolus oleva fakti tuvastamist.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Falsifikatsioon · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Füüsika · Näe rohkem »
Füüsikaline suurus
Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ning mis võimaldab antud objekti tähise ja mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Füüsikaline suurus · Näe rohkem »
Fotoefekt
Fotoelektriline efekt ehk fotoefekt avaldub valguse (või ka muu elektromagnetkiirguse) ja aine vastastikmõjus, mille tulemusena footonite (valguskvantide) energia kandub aine elektronidele.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Fotoefekt · Näe rohkem »
George Paget Thomson
Sir George Paget Thomson (3. mai 1892 Cambridge – 10. september 1975 Cambridge) oli inglise füüsik.
Uus!!: Kvantmehaanika ja George Paget Thomson · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Heuristika
Heuristika (kreeka keeles εὑρίσκω – 'avastan') on avastamisõpetus.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Heuristika · Näe rohkem »
Hilberti ruum
Hilberti ruume saab kasutada lainete uurimiseks Hilberti ruum on eukleidilise ruumi üldistus.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Hilberti ruum · Näe rohkem »
Impulsimoment
Impulsimoment ehk pöördeimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas jääv suurus, mis on seotud pöördliikumisega.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Impulsimoment · Näe rohkem »
Impulss
Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Impulss · Näe rohkem »
Interferents
Kahe punktallika lainete interferents vee peal Interferents üliõhukeste klaasliistakute ning ränikristalli vahelises õhupilus Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Interferents · Näe rohkem »
John von Neumann
John von Neumann John von Neumann (ungari nimega Neumann János Lajos; 28. detsember 1903 – 8. veebruar 1957) oli Ungari juudi päritolu USA matemaatik, füüsik ja leiutaja.
Uus!!: Kvantmehaanika ja John von Neumann · Näe rohkem »
Juhuslikkus
Juhuslikkus on sündmuse kordumise mustri ja ennustatavuse puudumine.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Juhuslikkus · Näe rohkem »
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Kiirus · Näe rohkem »
Kineetiline energia
Kineetiline energia on energia.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Kineetiline energia · Näe rohkem »
Klassikaline füüsika
Klassikaliseks füüsikaks nimetatakse füüsika traditsioonilisi harusid ja teemasid, mis olid tuntud ja välja arenenud juba enne 20.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Klassikaline füüsika · Näe rohkem »
Klassikaline mehaanika
450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Klassikaline mehaanika · Näe rohkem »
Koordinaadisüsteem
asimuudi nurgaga ''φ''. Radiaalse kauguse tähistamiseks kasutatakse ka sümbolit ''ρ''. Koordinaadisüsteem ehk koordinaadistik ehk koordinaatide süsteem on eeskiri, mis määrab punkti asukoha ühe või enama arvu abil.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Koordinaadisüsteem · Näe rohkem »
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Kristall · Näe rohkem »
Kvantfüüsika
Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Kvantfüüsika · Näe rohkem »
Kvantgravitatsioon
Kvantgravitatsioon (ka gravitatsiooni kvantteooria) on teoreetilise füüsika valdkond, mis püüab ühendada nelja fundamentaalset jõudu ehk vastastikmõju.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Kvantgravitatsioon · Näe rohkem »
Kvantiseerimine
Kvantiseerimine on füüsikas klassikalisest teooriast kvantteooriale siirdumine.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Kvantiseerimine · Näe rohkem »
Kvantkeemia
Kvantkeemia on teoreetilise keemia haru, mis kasutab keemias ettetulevate probleemide lahendamiseks kvantmehaanika ja kvantväljateooria abi.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Kvantkeemia · Näe rohkem »
Kvantväljateooria
Kvantväljateooria, ka väljade kvantteooria, (inglise keeles quantum field theory) on teoreetilises füüsikas teoreetiline raamistik, mis ühendab klassikalise väljateooria, erirelatiivsusteooria ja kvantmehaanika ning mida kasutatakse subatomaarsete osakeste (osakestefüüsikas) ja kvaasiosakeste (kondenseeritud aine füüsikas) füüsikamudelite väljatöötamiseks.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Kvantväljateooria · Näe rohkem »
Laine
Lainet saab esitada lihtsa harmoonilise liikumisena Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Laine · Näe rohkem »
Lainefunktsioon
Osakestel on ühtaegu laine ja osakeste omadused. Kvantmehaanikas üritatakse sellist kahetist olekut samaaegselt kirjeldada. Lainefunktsioon ehk olekufunktsioon (ka leiulaine või psiifunktsioon; tähis \Psi või \psi, vastavalt "suur psii" ja "väike psii") on matemaatiline funktsioon, mis näitab algosakese kvantmehaanilist olekut (kvantolekut).
Uus!!: Kvantmehaanika ja Lainefunktsioon · Näe rohkem »
Lainefunktsiooni kollaps
Lainefunktsiooni kollaps (ingl wave function collapse) on kvantmehaanikas lainefunktsiooni superpositsioonilise oleku üleminek ühteainsasse omaolekusse (eigenstate), kui seda lainefunktsiooni üritatakse vaadelda või mõõta.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Lainefunktsiooni kollaps · Näe rohkem »
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Lainepikkus · Näe rohkem »
Liitmine
Liitmise all mõeldakse algses tähenduses üht binaarset tehet arvudega (üht aritmeetilist tehet).
Uus!!: Kvantmehaanika ja Liitmine · Näe rohkem »
Lineaarkujutus
Matemaatikas nimetatakse lineaarkujutuseks ehk lineaarseks operaatoriks vektorruumide homomorfismi.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Lineaarkujutus · Näe rohkem »
Lineaarsus
Lineaarsus on funktsiooni omadus olla kirjeldatav esimest järku seosega y.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Lineaarsus · Näe rohkem »
Louis de Broglie
Louis de Broglie Louis Victor Pierre Raymond de Broglie (15. august 1892 Dieppe – 19. märts 1987 Louveciennes) oli prantsuse füüsikateoreetik, Prantsuse Akadeemia liige.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Louis de Broglie · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Matemaatika · Näe rohkem »
Max Born
Max Born (11. detsember 1882 Breslau – 5. jaanuar 1970 Göttingen) oli juudi päritolu saksa matemaatik ja füüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Max Born · Näe rohkem »
Max Planck
Max Karl Ernst Ludwig Planck (23. aprill 1858 Kiel – 4. oktoober 1947 Göttingen, Saksamaa) oli saksa füüsik.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Max Planck · Näe rohkem »
Määramatuse printsiip
Määramatusseos või määramatuse printsiip, tuntud ka kui Heisenbergi määramatuse printsiip, (inglise keeles uncertainty principle) on kvantmehaanikas Werner Heisenbergi poolt 1927.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Määramatuse printsiip · Näe rohkem »
Mõõteriist
Kangkaal (massi mõõteriist) Pöördpool-mõõtemehhanism Multimeeter (mitme elektrilise suuruse mõõtmiseks) Mõõteriist on mõõtevahend, mis esitab mõõtesignaali vaatlejale vahetult tajutaval kujul.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Mõõteriist · Näe rohkem »
Mõõtmistulemus
Mõõtmistulemus ehk mõõtetulemus on mõõtesuuruse ehk mõõdetava suuruse väärtus, mis on saadud mõõtmise teel.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Mõõtmistulemus · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Kvantmehaanika ja Metallid · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Molekul · Näe rohkem »
Musta keha kiirgus
logaritmilist skaalat Musta keha kiirgus on elektromagnetiline kiirgus, mida kiirgab absoluutselt must keha antud temperatuuril, või keha, mis on termilises tasakaalus oma keskkonnaga.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Musta keha kiirgus · Näe rohkem »
Niels Bohr
Niels Bohri vapp Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 Kopenhaagen – 18. november 1962 Kopenhaagen) oli Taani tuumafüüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Niels Bohr · Näe rohkem »
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Nikkel · Näe rohkem »
Nurk
Nurk on geomeetriline kujund, mille moodustavad kaks ühise otspunktiga kiirt.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Nurk · Näe rohkem »
Olekuvektor
Olekuvektor on analüütilises mehaanikas ja kvantmehaanikas vektor, mis kirjeldab kõikide süsteemi vabadusastmete olekut.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Olekuvektor · Näe rohkem »
Osake
Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Osake · Näe rohkem »
Osakestefüüsika
Osakestefüüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste – elementaarosakeste ja nendevaheliste vastasmõjudega.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Osakestefüüsika · Näe rohkem »
Paljude maailmade interpretatsioon
Kvantmehaaniline Schrödingeri kassi paradoks mitme maailma tõlgenduse järgi. Selles kvantmehaanika tõlgenduses on iga sündmus uue haru looja; kass on nii elus kui ka surnud, isegi enne kasti avamist, kuid see "elus" ja "surnud" kass on erinevates universumi harudes. Mõlemad harud on samatõenäoliselt olemas, kuid ei ole vastastikuses mõjus üksteisega. Paljude maailmade interpretatsioon on kvantmehaanika tõlgendus, mis ütleb, et universaalne lainefunktsioon on objektiivselt olemas ja lainefunktsiooni kokkukukkumist ei ole olemas.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Paljude maailmade interpretatsioon · Näe rohkem »
Paul Dirac
Dirac tahvli juures Paul Adrien Maurice Dirac (8. august 1902 Bristol, Inglismaa, Suurbritannia – 20. oktoober 1984 Tallahassee, Florida, USA) oli Suurbritannia füüsikateoreetik, tuumafüüsika rajaja.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Paul Dirac · Näe rohkem »
Peegeldumine
Peegeldumisseaduse näide Peegeldus Matsimäe Pühajärvel. Võõbu, Paide vald Peegeldumine tähendab laine tagasipöördumist kahe keskkonna piirpinnalt lähtekeskkonda.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Peegeldumine · Näe rohkem »
Plancki konstant
Plancki konstant (tähis h) on füüsikaline konstant kvantmehaanikas, mis iseloomustab kvantide suurust.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Plancki konstant · Näe rohkem »
Poolklassikalised kvantteooriad
Poolklassikalised kvantteooriad olid kvantfüüsika algusjärgus tehtud katsed seletada hiljem kvantmehaanikaga seletatud nähtusi, kombineerides klassikalise füüsika vahendeid postulaatidega, mis on klassikalise füüsika raamides seletamatud või koguni on sellega vastuolus.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Poolklassikalised kvantteooriad · Näe rohkem »
Rein-Karl Loide
Rein-Karl Loide (sündinud 20. märtsil 1942 Tallinn) on Tallinna Tehnikaülikooli füüsika emeriitprofessor, matemaatika-loodusteaduskonna endine dekaan.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Rein-Karl Loide · Näe rohkem »
Ruut (algebra)
Arvu 5 teise astme ehk iseenda korrutise näitlik esitus Ruut on arvu või avaldise teine aste, see on korrutis iseendaga.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Ruut (algebra) · Näe rohkem »
Schrödingeri võrrand
Schrödingeri võrrand on lineaarne osatuletisega diferentsiaalvõrrand, mis võimaldab arvutada kvantmehaanilise süsteemi osakese lainefunktsiooni.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Schrödingeri võrrand · Näe rohkem »
Seisulaine
pisi Seisulaine on laine, mis näiliselt ei liigu.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Seisulaine · Näe rohkem »
Seisund
Seisund ehk olek (saksa keeles Zustand) on entiteedi ajutiste omaduste komplekt.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Seisund · Näe rohkem »
Spektrijoon
Õhu neeldumisspekter päikesevalguse ja atmosfäärist hajunud valguse käes Spektrijoon on spektri peaaegu monokromaatiline diskreetne komponent.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Spektrijoon · Näe rohkem »
Spektroskoopia
spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Spektroskoopia · Näe rohkem »
Standardhälve
Standardhälve on ruutjuur dispersioonist.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Standardhälve · Näe rohkem »
Statistika
Statistika ehk arvustikuteadus on teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist ja analüüsi.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Statistika · Näe rohkem »
Statistiline mehaanika
Statistiline mehaanika on oluline mehaanika haru, mis kirjeldab paljudest osakestest koosnevate süsteemide käitumist statistika abil.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Statistiline mehaanika · Näe rohkem »
Superpositsiooniprintsiip
Superpositsiooniprintsiip on kõikides lineaarsetes süsteemides kehtiv printsiip, mille järgi süsteemi reaktsioon mitmele mõjurile on sama, mis üksikute mõjurite poolt tekitatud reaktsioonide summa.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Superpositsiooniprintsiip · Näe rohkem »
Svabhava
Svabhava ehk omaolek (sanskriti keeles svabhāva; paali keeles sabhāva; tiibeti keeles rang bzhin; hiina keeles ⾃性 zixing; jaapani keeles jishō) on hinduismis ja budismis asjale või nähtusele ehk dharmale seesmiselt omane ja põhiline omadus ehk tunnus (sanskriti keeles lakṣaṇa, svalakṣaṇa), näiteks kõvadus maa puhul või kuumus tule puhul.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Svabhava · Näe rohkem »
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Tahkis · Näe rohkem »
Tahkisefüüsika
Tahkisefüüsika ehk tahke keha füüsika (inglise solid-state physics) on füüsika haru, mis keskendub tahkise ehk tahke aine uurimisele.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Tahkisefüüsika · Näe rohkem »
Tõenäosus
Tõenäosus on tulevaste sündmuste toimumise või väidete tõesuse ebakindluse mõõt.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Tõenäosus · Näe rohkem »
Tõenäosustihedus
Tõenäosustihedus (ingl probability density) on funktsioon, mille korrutamisel kindla ruumiosa vastava ruumalaga saadakse osakese leidmise tõenäosus selles ruumiosas.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Tõenäosustihedus · Näe rohkem »
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Teadusharu · Näe rohkem »
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Teooria · Näe rohkem »
Tuumafüüsika
Lahti ühendatud kvadrupoolne elektromagnet raske ioonivoo fokuseerimiseks GSI pargis Saksamaal. Seda kasutati tuumafüüsika valdkonna uuringutes, näiteks üliraskete elementide või nende isotoopide saamiseks Tuumafüüsika on füüsika haru, mis käsitleb aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Tuumafüüsika · Näe rohkem »
Werner Heisenberg
Werner Heisenberg Werner Karl Heisenberg (5. detsember 1901 Würzburg – 1. veebruar 1976 München) oli saksa füüsik.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Werner Heisenberg · Näe rohkem »
Wolfgang Pauli
pisi Wolfgang Ernst Pauli (25. aprill 1900 Viin – 15. detsember 1958 Zürich) oli Šveitsi füüsikateoreetik ja üks kvantfüüsika pioneere.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Wolfgang Pauli · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Kvantmehaanika ja 1919 · Näe rohkem »
1924
1924.
Uus!!: Kvantmehaanika ja 1924 · Näe rohkem »
1925
1925.
Uus!!: Kvantmehaanika ja 1925 · Näe rohkem »
1927
1927.
Uus!!: Kvantmehaanika ja 1927 · Näe rohkem »
1930
1930.
Uus!!: Kvantmehaanika ja 1930 · Näe rohkem »
1932
1932.
Uus!!: Kvantmehaanika ja 1932 · Näe rohkem »
1935
1935.
Uus!!: Kvantmehaanika ja 1935 · Näe rohkem »
