Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Kvarts

Index Kvarts

Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest. Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.

99 suhted: Ahhaat, Aja mõõtmine, Alumiinium, Ameerika Ühendriigid, Ametüst, Avanturiin, Brasiilia, Dielektrik, Elektromehaanika, Erim, Eritakistus, Etalon, Feldšpatoidid, Gneiss, Graniit, Hall (värvus), Hapnik, Heksagonaalne süngoonia, Idiomorfne mineraal, Ilu, Jaspis, Kaksikmurdumine, Kaltsedon, Karneool, Karplik murre, Kasutegur, Kõvadus, Keemiline reaktsioon, Keemiline valem, Kivimit moodustavad mineraalid, Klaas, Kollane, Krüsopraas, Kristall, Kristallostsillaator, Kvarts, Kvartsiit, Kvartskell, Läbipaistvus, Läige, Lõhenevus, Leeliskivim, Liivakivi, Maakoor, Magma, Maine, Mangaan, Mäekristall, Minas Geraisi osariik, Mineraal, ..., Mohsi astmik, Molaarmass, Moondekivim, Moorion, Must, Nuga, Oonüks, Optika, Päevakivi, Pegmatiit, Petroloogia, Piusa koopad, Plagioklass, Plasma (mineraal), Pleokroism, Polarisatsioonimikroskoop, Porsumine, Prisma, Purskekivim, Raadiotehnika, Raud, Räni, Ränidioksiid, Resonants, Rutiil, Sagedus, Süvakivim, Seade, Sete, Settekivim, Silikaatsed mineraalid, Sulamistemperatuur, Survetugevus, Tallinn, Tardkivim, Tasand, Tehnikaleksikon, Teras, Tihedus, Tiigrisilm, Titaan, Trigonaalne süngoonia, Valgus (kirjastus), Vääriskivi, Värvus, Võnkesüsteem, XRD, 1959, 1987. Laienda indeks (49 rohkem) »

Ahhaat

Ahhaat on vöödiline krüptokristalse kvartsi erim.

Uus!!: Kvarts ja Ahhaat · Näe rohkem »

Aja mõõtmine

Aja mõõtmine on ajavahemike kestuste mõõtmine.

Uus!!: Kvarts ja Aja mõõtmine · Näe rohkem »

Alumiinium

Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.

Uus!!: Kvarts ja Alumiinium · Näe rohkem »

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Uus!!: Kvarts ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »

Ametüst

Ametüsti kristallipesa. Ametüst on violetse värvusega kvartsi erim.

Uus!!: Kvarts ja Ametüst · Näe rohkem »

Avanturiin

Avanturiin ehk aventuriin (itaalia keelest per avventura 'juhtum') on kvartsi peeneteraline erim.

Uus!!: Kvarts ja Avanturiin · Näe rohkem »

Brasiilia

Brasiilia on suurim riik Lõuna-Ameerikas.

Uus!!: Kvarts ja Brasiilia · Näe rohkem »

Dielektrik

Dielektrik on väga suure eritakistusega (>108 Ω∙m) aine.

Uus!!: Kvarts ja Dielektrik · Näe rohkem »

Elektromehaanika

Elektromehaanika on elektrotehnika haru, mis tegeleb elektrimasinate ja -aparaatide kasutamisega mehaaniliste protsesside teostamiseks.

Uus!!: Kvarts ja Elektromehaanika · Näe rohkem »

Erim

Erim on mineraali või kivimi kitsamalt defineeritud vorm.

Uus!!: Kvarts ja Erim · Näe rohkem »

Eritakistus

Eritakistus ehk elektrieritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab teatud kindlast materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale voolule takistust. Eritakistus sõltub aine keemilisest koostisest ja struktuurist ehk aatomite paiknemise viisist. Metallide eritakistus on tingitud elektronide põrkumisest metalli kristallistruuriga (põrkumiste arv sõltub ka temperatuurist), samuti kristallivõre defektidest ja võõrainete aatomite sisaldusest. Aine (materjali) eritakistust defineeritakse ühikulise pikkuse ja ristlõike pindalaga keha elektritakistusena. SI pikkuse ühik on meeter (m), pindala ühik ruutmeeter (m2) ja takistuse ühik oom (Ω). Seega on aine eritakistus 1 m pikkuse ja 1 m2 suuruse ristlõike pindalaga keha takistus oomides. Selle määratluse kohaselt saame ühikuks Ω • m2/m ehk (pärast taandamist) Ω•m, s.o oom-meeter. Metallide korral kasutatakse sageli eritakistuse ühikut Ω • mm2/m, kusjuures 1 Ω • mm2/m.

Uus!!: Kvarts ja Eritakistus · Näe rohkem »

Etalon

Etalon on mõõtevahend, mida kasutatakse füüsikalise suuruse mõõtühiku või selle suuruse mõne teise väärtuse määratlemiseks, säilitamiseks ja ülekandmiseks näiteks töömõõtevahenditele.

Uus!!: Kvarts ja Etalon · Näe rohkem »

Feldšpatoidid

Feldšpatoide sisaldavad kivimid hõivavad QAPF-diagrammi alumise kolmnurkdiagrammi Feldšpatoidid on päevakividega sarnanevad kivimit moodustavad mineraalid.

Uus!!: Kvarts ja Feldšpatoidid · Näe rohkem »

Gneiss

Gneisile on omane vöödilisus ehk gneisiline tekstuur Silmisgneiss Gneiss on gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim.

Uus!!: Kvarts ja Gneiss · Näe rohkem »

Graniit

Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.

Uus!!: Kvarts ja Graniit · Näe rohkem »

Hall (värvus)

Halli värvuse toone Hall on värvus, mis on musta ja valge vahepealne.

Uus!!: Kvarts ja Hall (värvus) · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Kvarts ja Hapnik · Näe rohkem »

Heksagonaalne süngoonia

Heksagonaalne süngoonia (inglise hexagonal system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on üks kolmandat või kuuendat järku sümmeetriatelg, mis on risti tasandiga, mille moodustavad kolm võrdse pikkusega telge mille vahel on 120° nurk.

Uus!!: Kvarts ja Heksagonaalne süngoonia · Näe rohkem »

Idiomorfne mineraal

Idiomorfne mineraal on tardkivimi kivimit moodustav mineraal, mille kristallivorm võtab magma kristallisatsiooni käigus talle omased kristallograafilised piirjooned,; lihtsamalt öeldes – mineraal, mis on idiomorfne.

Uus!!: Kvarts ja Idiomorfne mineraal · Näe rohkem »

Ilu

Asuriit Paabulind Tadž Mahal Ilu on tajutava objekti (isiku, olendi, eseme, vaatepildi, helikombinatsiooni vm) omadus või omaduste kombinatsioon, mis tekitab meeldiva aistingu.

Uus!!: Kvarts ja Ilu · Näe rohkem »

Jaspis

Poleeritud jaspis, mille pikkus on 2,5 cm Jaspis Jaspis (inglise jasper, kreeka jaspis, pärsia ysam) on läbipaistmatu peitkristalne kivim (poolvääriskivi), peenkristalse kvartsi ja kaltsedoni tsementeerunud segu, mis koosneb mineraalpigmentidest ja saviosakestest.

Uus!!: Kvarts ja Jaspis · Näe rohkem »

Kaksikmurdumine

Islandi paole on omane tugev kaksikmurdumine. Laserkiire kaksikmurdumine kaltsiidikristallis. Kaksikmurdumine on valguskiire murdumise käigus kaheks erineva kiirusega liikuvaks osaks jaotumine.

Uus!!: Kvarts ja Kaksikmurdumine · Näe rohkem »

Kaltsedon

Kaltsedon on peitkristalse kvartsi agregaat.

Uus!!: Kvarts ja Kaltsedon · Näe rohkem »

Karneool

Karneoolist gemm Karneool ja sarder Karneool on kaltsedoni lihapruuni värvusega erim.

Uus!!: Kvarts ja Karneool · Näe rohkem »

Karplik murre

Tüüpiline musta värvi ja karpliku murdega obsidiaan. Karplik murre ehk karpjas murre on amorfsetele tahkistele ja puuduva või halva lõhenevusega mineraalidele omane viis mehaanilisel purunemisel jaguneda siledate kõverjooneliste ja läikivate pindadega fragmentideks.

Uus!!: Kvarts ja Karplik murre · Näe rohkem »

Kasutegur

Kasutegur (tähis \eta) on dimensioonita suurus, mis avaldub kasuliku energia E_k ja masinale või seadmele antud koguenergia E suhtena: Kasuteguri väärtus ei saa olla suurem ühest (100%).

Uus!!: Kvarts ja Kasutegur · Näe rohkem »

Kõvadus

Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.

Uus!!: Kvarts ja Kõvadus · Näe rohkem »

Keemiline reaktsioon

Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).

Uus!!: Kvarts ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »

Keemiline valem

Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.

Uus!!: Kvarts ja Keemiline valem · Näe rohkem »

Kivimit moodustavad mineraalid

Roosakvarts Kivimit moodustavad mineraalid on mineraalid, mis moodustavad kivimi koostisest suurema osa ja mida kasutatakse kivimi klassifitseerimiseks.

Uus!!: Kvarts ja Kivimit moodustavad mineraalid · Näe rohkem »

Klaas

klaasitehases Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.

Uus!!: Kvarts ja Klaas · Näe rohkem »

Kollane

Kollane on värvus, mille lainepikkus on ~570–580 nm.

Uus!!: Kvarts ja Kollane · Näe rohkem »

Krüsopraas

Ksüsopraas (Poola) Praasem Krüsopraas on kaltsedoni õunarohelise värvusega erim.

Uus!!: Kvarts ja Krüsopraas · Näe rohkem »

Kristall

Kvartsi monokristallid. Püriidi polükristall. Berülli kristall. silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud. Valkude kristallid. Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.

Uus!!: Kvarts ja Kristall · Näe rohkem »

Kristallostsillaator

Kristallostsillaator on ostsillaator, mille võnkesagedust määravaks elemendiks on kvartsresonaator või keraamiline resonaator.

Uus!!: Kvarts ja Kristallostsillaator · Näe rohkem »

Kvarts

Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest. Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.

Uus!!: Kvarts ja Kvarts · Näe rohkem »

Kvartsiit

Siim. Siim. Ordoviitsiumi kvartsiit Utah's Kvartsiit on peamiselt kvartsist koosnev teraline moondekivim.

Uus!!: Kvarts ja Kvartsiit · Näe rohkem »

Kvartskell

Vaade käekella avatud tagaküljele. All: paremal kvartsresonaator, vasakul kellapatarei Ülal: paremal ostsillaatori ja sagedusjaguri kiip, vasakul samm-mootor, näha on staatorimähis Kvartskell on elektritoitega kell, mis mõõdab aega kvartsresonaatori stabiilse võnkesageduse põhjal.

Uus!!: Kvarts ja Kvartskell · Näe rohkem »

Läbipaistvus

Varbussid on läbipaistavad organismid. See lihtsustab nende uurimist ja on muutnud nad üheks bioloogias oluliseks mudelorganismiks. Läbipaistvus on keha füüsikaline omadus, mille korral ta hajutab, neelab ja muundab teatud sagedusega elektromagnetilisi laineid (valgust) väga vähe või ei tee seda üldse.

Uus!!: Kvarts ja Läbipaistvus · Näe rohkem »

Läige

Läige on viis, kuidas esemed nähtavat valgust peegeldavad.

Uus!!: Kvarts ja Läige · Näe rohkem »

Lõhenevus

Lõhenemisjäljed rodoniidil Lõhenevus on kristallstruktuuri omavate ainete omadus mehaaniliselt jaguneda väiksemaiks osadeks (lõheneda) mööda kindlasuunalisi tasapindu.

Uus!!: Kvarts ja Lõhenevus · Näe rohkem »

Leeliskivim

Leeliskivim (inglise alkaline rock) on suhteliselt suure kaaliumi ja naatriumisisaldusega tardkivim.

Uus!!: Kvarts ja Leeliskivim · Näe rohkem »

Liivakivi

Suur Taevaskoda koosneb Devoni ajastul settinud liivast. Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis. Ninamaa panga liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.

Uus!!: Kvarts ja Liivakivi · Näe rohkem »

Maakoor

Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (3–75 km paksune) osa, mis koosneb põhiliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.

Uus!!: Kvarts ja Maakoor · Näe rohkem »

Magma

Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.

Uus!!: Kvarts ja Magma · Näe rohkem »

Maine

Maine on Ameerika Ühendriikide osariik 1820.

Uus!!: Kvarts ja Maine · Näe rohkem »

Mangaan

Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.

Uus!!: Kvarts ja Mangaan · Näe rohkem »

Mäekristall

Mäekristallidruus Mäekristall on läbipaistev ja värvitu kvartsi erim.

Uus!!: Kvarts ja Mäekristall · Näe rohkem »

Minas Geraisi osariik

Minas Gerais on osariik Brasiilia Kagupiirkonnas.

Uus!!: Kvarts ja Minas Geraisi osariik · Näe rohkem »

Mineraal

Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.

Uus!!: Kvarts ja Mineraal · Näe rohkem »

Mohsi astmik

Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala.

Uus!!: Kvarts ja Mohsi astmik · Näe rohkem »

Molaarmass

Keemilise aine molaarmass on ühe mooli aineosakeste mass grammides.

Uus!!: Kvarts ja Molaarmass · Näe rohkem »

Moondekivim

kõrge astme moondekivim. granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal). Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.

Uus!!: Kvarts ja Moondekivim · Näe rohkem »

Moorion

Moorion on kvartsi musta värvi erim.

Uus!!: Kvarts ja Moorion · Näe rohkem »

Must

Must on värvus, mis tekib, kui nähtava valguse spektriosa neeldub täielikult.

Uus!!: Kvarts ja Must · Näe rohkem »

Nuga

noa enamlevinud osad Nuga ehk väits on väga levinud tööriist.

Uus!!: Kvarts ja Nuga · Näe rohkem »

Oonüks

Oonüks Oonüks on mustvalge kontrastsete vöötmetega vääriskivi, kaltsedoni erim.

Uus!!: Kvarts ja Oonüks · Näe rohkem »

Optika

Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju.

Uus!!: Kvarts ja Optika · Näe rohkem »

Päevakivi

Pertiitse struktuuriga kaaliumpäevakivi mikrokliin. Pildil kujutatu laius tegelikkuses on umbes 5 cm. Päevakivi on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.

Uus!!: Kvarts ja Päevakivi · Näe rohkem »

Pegmatiit

soon moondekivimeis. Punakas mineraal on kaaliumpäevakivi, valge on kvarts. Pegmatiidid on väga jämedateralised tardkivimid.

Uus!!: Kvarts ja Pegmatiit · Näe rohkem »

Petroloogia

Petroloogia on teadusharu, mis uurib kivimeid.

Uus!!: Kvarts ja Petroloogia · Näe rohkem »

Piusa koopad

Piusa koopad 2011. aasta septembris. Piusa koopad on inimese rajatud koopad, mis asuvad Võru maakonnas Võru vallas Piusa raudteejaama lähedal (vaadatud 04.04.2013).

Uus!!: Kvarts ja Piusa koopad · Näe rohkem »

Plagioklass

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Kvarts ja Plagioklass · Näe rohkem »

Plasma (mineraal)

Lihvitud plasma Plasma on kaltsedoni sibul- või määrdunudroheline erim.

Uus!!: Kvarts ja Plasma (mineraal) · Näe rohkem »

Pleokroism

Mikroskoobi aluslaua pööramisel muutub biotiidi värvus sujuvalt helepruunist tumepruunini (vasakul ja paremal all nurgas). Pleokroism on mõne anisotroopse mineraali omadus muuta värvust sõltuvalt kristallograafiliste telgede orientatsioonist ehk teisisõnu vaatenurgast.

Uus!!: Kvarts ja Pleokroism · Näe rohkem »

Polarisatsioonimikroskoop

Polarisatsioonimikroskoop ehk petrograafiline mikroskoop on valgusmikroskoop, mida kasutatakse valgust polariseerivate objektide mikroskoopiliseks uurimiseks.

Uus!!: Kvarts ja Polarisatsioonimikroskoop · Näe rohkem »

Porsumine

Porsumine (inglise chemical weathering) on kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel.

Uus!!: Kvarts ja Porsumine · Näe rohkem »

Prisma

Kuusnurkne prisma Prisma on hulktahukas, mille kaks tahku (põhitahud ehk põhjad) on vastavalt paralleelsete külgedega kongruentsed hulknurgad ja ülejäänud tahud (külgtahud ehk küljed) rööpkülikud.

Uus!!: Kvarts ja Prisma · Näe rohkem »

Purskekivim

Purskekivim (inglise extrusive rock) on vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim.

Uus!!: Kvarts ja Purskekivim · Näe rohkem »

Raadiotehnika

Raadiotehnika on teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb elektromagnetlainete ja -väljade kasutamist, eelkõige informatsiooni saamiseks, edastamiseks ja vastuvõtmiseks.

Uus!!: Kvarts ja Raadiotehnika · Näe rohkem »

Raud

Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Kvarts ja Raud · Näe rohkem »

Räni

räni Räni on keemiline element, mille sümbol on Si ja aatomnumber 14.

Uus!!: Kvarts ja Räni · Näe rohkem »

Ränidioksiid

Pulberjas ränidioksiid Ränidioksiid (keemiline valem SiO2) on keemiline ühend, mille molekul koosneb ühest räni ja kahest hapniku aatomist.

Uus!!: Kvarts ja Ränidioksiid · Näe rohkem »

Resonants

Füüsikas on resonants nähtus, kus võnkeamplituud saavutab teatud sagedusel maksimaalse väärtuse.

Uus!!: Kvarts ja Resonants · Näe rohkem »

Rutiil

Rutiil Šveitsist (mõõtmed: 2,0 x 1,6 x 0,8 cm). Rutiil on oksiidne mineraal, titaani oksiid (titaandioksiid TiO2).

Uus!!: Kvarts ja Rutiil · Näe rohkem »

Sagedus

Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.

Uus!!: Kvarts ja Sagedus · Näe rohkem »

Süvakivim

Süvakivim (inglise plutonic rock) on keskmise- kuni jämedateraline magmakivim.

Uus!!: Kvarts ja Süvakivim · Näe rohkem »

Seade

Seade on omavahel ühendatud seadiste või plokkide kogum, näiteks elektriseade, kliimaseade (konditsioneer), kütteseade, laboriseade, lüpsiseade, mäluseade, teimiseade, külmutusseade, juhtseade, automaatikaseade, mõõteseade, tõsteseade. Seadmeid liigitatakse tööpõhimõtte, talitlusviisi, kasutusviisi, konstruktsiooni ja muude tunnuste järgi. Tööpõhimõtte järgi eristatakse mehaanilisi, elektrilisi, optilisi, termilisi ja muid seadmeid.

Uus!!: Kvarts ja Seade · Näe rohkem »

Sete

liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen. Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.

Uus!!: Kvarts ja Sete · Näe rohkem »

Settekivim

Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete väljasadestumise ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.

Uus!!: Kvarts ja Settekivim · Näe rohkem »

Silikaatsed mineraalid

Silikaadid ehk silikaatsed mineraalid on mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit (SiO4).

Uus!!: Kvarts ja Silikaatsed mineraalid · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Uus!!: Kvarts ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »

Survetugevus

Survetugevuse määramine universaalse testimismasinaga Survetugevus on materjali või konstruktsiooni maksimaalne vastupidavus pidevale survejõule.

Uus!!: Kvarts ja Survetugevus · Näe rohkem »

Tallinn

südalinna kõrghooned Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus.

Uus!!: Kvarts ja Tallinn · Näe rohkem »

Tardkivim

Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm. Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.

Uus!!: Kvarts ja Tardkivim · Näe rohkem »

Tasand

pisi Tasand ehk tasapind on kahemõõtmeline eukleidiline ruum.

Uus!!: Kvarts ja Tasand · Näe rohkem »

Tehnikaleksikon

"Tehnikaleksikon" on tehnikaalane teatmeteos.

Uus!!: Kvarts ja Tehnikaleksikon · Näe rohkem »

Teras

Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.

Uus!!: Kvarts ja Teras · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Uus!!: Kvarts ja Tihedus · Näe rohkem »

Tiigrisilm

Tiigrisilm Poleerimata tiigrisilm Kullisilm Tiigrisilm on peenkiudjas mineraalmasse sisaldav kvartsi erim, mis on kuldkollastes värvustes.

Uus!!: Kvarts ja Tiigrisilm · Näe rohkem »

Titaan

Kristalliline titaan Titaan on element järjenumbriga 22.

Uus!!: Kvarts ja Titaan · Näe rohkem »

Trigonaalne süngoonia

Trigonaalne süngoonia (inglise trigonal system) on kristallograafias süngoonia, mida sõltuvalt koolkonnast peetakse kas iseseisvaks süngooniaks või heksagonaalse süngoonia osaks.

Uus!!: Kvarts ja Trigonaalne süngoonia · Näe rohkem »

Valgus (kirjastus)

Kirjastus Valgus on asutatud 1965.

Uus!!: Kvarts ja Valgus (kirjastus) · Näe rohkem »

Vääriskivi

Briljant on lihvitud teemant Vääriskivi ehk kalliskivi on looduses harva või väikestes kogustes leiduv, peamiselt juveelina kasutatav mineraal või kivim.

Uus!!: Kvarts ja Vääriskivi · Näe rohkem »

Värvus

Värvus on füüsikaline nähtus, millega kirjeldatakse kindla lainepikkusega kiirguse või kiirguste koosmõju nähtava valguse elektromagnetlainete piirkonnas.

Uus!!: Kvarts ja Värvus · Näe rohkem »

Võnkesüsteem

Võnkesüsteem on vastastikmõjus olevatest kehadest koosnev süsteem, milles võib esineda võnkumine.

Uus!!: Kvarts ja Võnkesüsteem · Näe rohkem »

XRD

326x326px Röntgendifraktsioonanalüüs (XRD või XRDA – inglise keeles X-ray diffraction analysis) on kristalliliste materjalide atomaarse või molekulaarse struktuuri uurimismeetod, milles kasutatakse uuritavale materjalide langeva röntgenikiirguse difrageerumist ja selle detekteerimist.

Uus!!: Kvarts ja XRD · Näe rohkem »

1959

1959.

Uus!!: Kvarts ja 1959 · Näe rohkem »

1987

1987.

Uus!!: Kvarts ja 1987 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Roosa kvarts, Roosakvarts.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »