Kiiremini kui brauser!
46 suhted: Alta vald, Østlandet, Børselv, Carta marina, Deatnu vald, Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta, Finnmargi maakond, Kárášjohka vald, Kiruna, Kiruna vald, Kveeni keel, Kveenimaa, Läänemeresoome keeled, Lestaadiuslus, Levimuusika, Lofoodid, Luterlus, Lyngeni vald, Meä keel, Metsasoomlased, Nordreisa vald, Norra, Norra keel, Norralased, Olaus Magnus, Põhja-Norra, Põhjamaad, Põhjasaami keel, Porsangeri vald, Rootsi, Saamid, Soome, Soome keel, Tornio jõgi, Tromsø, Tromsi maakond, Vadsø vald, Vähemuskeel, Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon, 1539, 16. sajand, 18. sajand, 19. sajand, 1996, 1999, 2005.
Alta vald
Alta vald (ka Alta kommuun; norra keeles Alta kommune; põhjasaami keeles Álaheadju gielda; kveeni keeles Alattion komuuni; soome keeles Alattion kunta) on linnaks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus Põhja-Norras Norra Lapimaal Troms og Finnmargi maakonnas, pisut põhja pool põhjapolaarjoont.
Uus!!: Kveenid ja Alta vald · Näe rohkem »
Østlandet
Østlandet asend Norras Østlandet (uusnorra Austlandet) on regioon Kagu-Norras.
Uus!!: Kveenid ja Østlandet · Näe rohkem »
Børselv
Børselvi kirik Børselv (kveeni Pyssyjoki) on umbes 250 elanikuga Norra asula Finnmargi maakonnas Porsangeri vallas, umbes 42 km kaugusel Lakselvist.
Uus!!: Kveenid ja Børselv · Näe rohkem »
Carta marina
Olaus Magnuse kaart Carta Marina aastast 1539 Carta marina (täieliku ladinakeelse nimega: Die Carta marina et descriptio septemtrionalium terrarum ac mirabilium rerum in eis contentarum diligentissime eleborata anno dni 1539) on vanim ja tänapäevaste teadmiste järgi enam-vähem korrektne Põhja-Euroopa maakaart.
Uus!!: Kveenid ja Carta marina · Näe rohkem »
Deatnu vald
Deatnu (norra keeles Tana ja kveeni keeles Teno) on vald Norras Troms og Finnmargi maakonnas.
Uus!!: Kveenid ja Deatnu vald · Näe rohkem »
Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta
Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta on Euroopa Nõukogu eestvõttel sündinud rahvusvaheline lepe, mille eesmärk on edendada ajalooliste piirkondlike ja vähemuskeelte kaitset ja arendamist.
Uus!!: Kveenid ja Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta · Näe rohkem »
Finnmargi maakond
Finnmark (põhjasaami keeles Finnmárku, soome keeles Ruija) oli Norra põhjapoolseim maakond.
Uus!!: Kveenid ja Finnmargi maakond · Näe rohkem »
Kárášjohka vald
Kárášjohka vald (norra Karasjok, soome Kaarasjoki) on Norra suuruselt teine vald, mis asub Troms og Finnmargi maakonnas.
Uus!!: Kveenid ja Kárášjohka vald · Näe rohkem »
Kiruna
Kiruna on linn Põhja-Rootsis Norrbotteni läänis, Kiruna valla halduskeskus.
Uus!!: Kveenid ja Kiruna · Näe rohkem »
Kiruna vald
Kiruna vald on 2. järgu haldusüksus Rootsis Norrbotteni lääni põhjaosas.
Uus!!: Kveenid ja Kiruna vald · Näe rohkem »
Kveeni keel
Kveeni keel (kainun kieli, kveenin kieli, kväänin kieli ja meiðän kieli) on läänemeresoome keel, mida räägivad peamiselt Põhja-Norras elavad kveenid.
Uus!!: Kveenid ja Kveeni keel · Näe rohkem »
Kveenimaa
Kveenimaa (muudes keeltes ka Kvenland, Kvänland, Cwenland ja Kænland) on piirkond.
Uus!!: Kveenid ja Kveenimaa · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Kveenid ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Lestaadiuslus
Lestaadiuslus on luterlik äratusliikumine ja õpetus, mis on levinud eeskätt Soome, Rootsi ja Norra põhjaosas soomlaste ja saamide seas.
Uus!!: Kveenid ja Lestaadiuslus · Näe rohkem »
Levimuusika
Levimuusika (inglise keeles popular music, saksa keeles Unterhaltungsmusik) on üldnimetus muusikastiilidele ja -suundadele, mis on tekkinud ja kujunenud 20. sajandi teisel poolel ning mida iseloomustab jäädvustamine helisalvestustehnika abil ning levitamine massiteabevahendite kaudu.
Uus!!: Kveenid ja Levimuusika · Näe rohkem »
Lofoodid
Lofoodid ja Vesterålen Lofoodid on saarestik Põhja-Norras Nordlandi maakonnas.
Uus!!: Kveenid ja Lofoodid · Näe rohkem »
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Uus!!: Kveenid ja Luterlus · Näe rohkem »
Lyngeni vald
Lyngeni vald (saami Ivggu suohkan) on vald Norras Troms og Finnmargi maakonnas Lyngeni fjordi ja Ullsfjordeni vahel.
Uus!!: Kveenid ja Lyngeni vald · Näe rohkem »
Meä keel
pisi Meä keel (meänkieli 'meie keel') on läänemeresoome keel, mida räägitakse Rootsi põhjaosas.
Uus!!: Kveenid ja Meä keel · Näe rohkem »
Metsasoomlased
Östmarkis sügishooajal 1931 Metsasoomlaste lipp Metsasoomlased (soome k. metsäsuomalaiset, kaskisuomalaset, rootsi k. skogsfinnar, svedjefinnar) olid Rootsis ja Norras elanud soomlased, kes asusid sinna elama alates 1580. aastatest Savo ja Pohjois-Häme maakonnast.
Uus!!: Kveenid ja Metsasoomlased · Näe rohkem »
Nordreisa vald
Nordreisa vald (saami Ráissa suohkan) on vald Norras Troms og Finnmargi maakonnas.
Uus!!: Kveenid ja Nordreisa vald · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Kveenid ja Norra · Näe rohkem »
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Uus!!: Kveenid ja Norra keel · Näe rohkem »
Norralased
pisi Norralased (endanimetus nordmenn) on Skandinaavia poolsaare lääneosas elav põhjagermaani rahvas, Norra põhirahvus.
Uus!!: Kveenid ja Norralased · Näe rohkem »
Olaus Magnus
Olaus Magnus (1490–1557) oli Rootsi kirjamees ja katoliiklik vaimulik.
Uus!!: Kveenid ja Olaus Magnus · Näe rohkem »
Põhja-Norra
Põhja-Norra Bergsfjorden Senja saare lähedal Tromsi maakonnas Põhja-Norra (norra keeles Nord-Norge (''bokmål''), uusnorra keeles Nord-Noreg, põhjasaami keeles Davvi-Norga) on regioon Norra põhjaosas, mis koosneb Nordlandi, Tromsi ja Finnmargi maakonnast.
Uus!!: Kveenid ja Põhja-Norra · Näe rohkem »
Põhjamaad
Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.
Uus!!: Kveenid ja Põhjamaad · Näe rohkem »
Põhjasaami keel
Põhjasaami keel (varasemad nimetused põhjalapi keel, norralapi keel; põhjasaami keeles davvisámegiella, sámegiella) on uurali keelkonda kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 30 000 inimest Soomes, Rootsis ja Norras.
Uus!!: Kveenid ja Põhjasaami keel · Näe rohkem »
Porsangeri vald
Porsáŋgu (norra Porsanger, kveeni Porsanki) on vald Norras Troms og Finnmargi maakonnas.
Uus!!: Kveenid ja Porsangeri vald · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Kveenid ja Rootsi · Näe rohkem »
Saamid
Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).
Uus!!: Kveenid ja Saamid · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Kveenid ja Soome · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Kveenid ja Soome keel · Näe rohkem »
Tornio jõgi
Kukkolankoski kärestik Torniol Tornio (rootsi Torne älv, soome Tornionjoki, põhjasaami Duortnoseatnu, meänkieli Tornionväylä) on jõgi Põhja-Euroopas Rootsis ja Soomes.
Uus!!: Kveenid ja Tornio jõgi · Näe rohkem »
Tromsø
Tromsø asula asend 2005. aastal (rohelisega) Tromsø on linn (tiheasustusega paikkond) Norras, Troms og Finnmargi maakonna ja Tromsø valla keskus.
Uus!!: Kveenid ja Tromsø · Näe rohkem »
Tromsi maakond
Tromsi maakond (põhjasaami Romsa) oli 1.
Uus!!: Kveenid ja Tromsi maakond · Näe rohkem »
Vadsø vald
Vadsø vald (saami Čáhcesuolu gielda, kveeni Vesisaaren komuuni) on vald Norras Troms og Finnmargi maakonnas.
Uus!!: Kveenid ja Vadsø vald · Näe rohkem »
Vähemuskeel
Vähemuskeel on keel, mida räägib mingis piirkonnas (nt riigis) vähemuses olev rahvusrühm.
Uus!!: Kveenid ja Vähemuskeel · Näe rohkem »
Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon
Tumeroheline – leppe ratifitseerinud riigid;Heleroheline – leppe allkirjastanud, kuid ratifitseerimata jätnud riigid;Valge – leppe allkirjastamata jätnud Euroopa Nõukogu liikmed;Hall – Euroopa Nõukokku mittekuuluvad riigid Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon (inglise keeles Framework Convention for the Protection of National Minorities; FCNM) on 1.
Uus!!: Kveenid ja Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon · Näe rohkem »
1539
1539.
Uus!!: Kveenid ja 1539 · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Kveenid ja 16. sajand · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Kveenid ja 18. sajand · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Kveenid ja 19. sajand · Näe rohkem »
1996
1996.
Uus!!: Kveenid ja 1996 · Näe rohkem »
1999
1999.
Uus!!: Kveenid ja 1999 · Näe rohkem »
2005
2005.
Uus!!: Kveenid ja 2005 · Näe rohkem »
