Kiiremini kui brauser!
100 suhted: A ja O, Aafrika, Aed, Aprill, Araabia, Carl von Linné, Eesti, Epiteelkude, Euraasia, Euroopa, Hall (värvus), Haudumine, Hiina, Hindustani poolsaar, Hulgulind, India, Indohiina poolsaar, Jalg, Juuli, Kahjurid, Karvad, Käblik, Kägu (perekond), Kägulased, Käolised, Kärbselised, Kõrb, Keelikloomad, Kehatemperatuur, Kesk-Euroopa, Kiletiivalised, Kiur, Kollane, Kurvitsalised, Lammimets, Lehelind, Lepalind, Levila, Liik (bioloogia), Linnud, Loomad, Loomade elu, Mai, Mardikalised, Mari, Mägi, Märts, Mets, Metsastepp, Metsatundra, ..., Metskiur, Muna, Must, Nahk, Nokk, Oks, Olav Renno, Ookerkollane, Oranž, Paigalind, Parasvööde, Park, Põõsas, Põhja-Aafrika, Põhjapolaarjoon, Pea, Perekond (bioloogia), Pesa, Pruun, Pugu, Punarind, Puu, Raudkull, Rähnilised, Rändlinnud, Röövik, Roolind, Saar, Saba, Segamets, Selg, Sihktiivalised, Sooline dimorfism, Sri Lanka, Stepp, Sugukond (bioloogia), Sulestik, Sunda saared, Tallinn, Talvike, Tihane, Tiib, Valge, Valgus (kirjastus), Värvulised, Võra, Võsaraat, Vikerkest, 1758, 1987. Laienda indeks (50 rohkem) »
A ja O
"A ja O" on väikeseformaadiline teatmik (taskuteatmik), mis sisaldab fakte paljude valdkondade või mingi valdkonna (nt Eesti, NATO) kohta.
Uus!!: Kägu ja A ja O · Näe rohkem »
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Uus!!: Kägu ja Aafrika · Näe rohkem »
Aed
Lille- ja iluaed eramu küljel. Ilu- ja viljapuuaiad püütakse paigutada elumaja kõige päiksepoolsemale küljele. Lilleaed Köögiviljaaed Aed on inimese piiritletud ja aianduslikult kasutatav maa-ala ja sellel kujundatud elukeskkond koos selle elustikuga.
Uus!!: Kägu ja Aed · Näe rohkem »
Aprill
Aprill on Gregoriuse kalendris aasta neljas kuu.
Uus!!: Kägu ja Aprill · Näe rohkem »
Araabia
Araabia poolsaar Araabia poolsaar satelliidilt nähtuna Araabia ehk Araabia poolsaar on Edela-Aasias asuv poolsaar.
Uus!!: Kägu ja Araabia · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Kägu ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Kägu ja Eesti · Näe rohkem »
Epiteelkude
Epiteelkude ehk epiteel (inglise keeles epithelial tissue, kreeka keeles thēlē 'nisa') on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.
Uus!!: Kägu ja Epiteelkude · Näe rohkem »
Euraasia
Euraasia asend Euraasia asend Euraasia reljeef (USGS-i andmed) Euraasia on suurim manner Maal.
Uus!!: Kägu ja Euraasia · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Kägu ja Euroopa · Näe rohkem »
Hall (värvus)
Hall on värvus, mis on musta ja valge vahepealne.
Uus!!: Kägu ja Hall (värvus) · Näe rohkem »
Haudumine
Haudumine on selgroogsetel loomadel (nt lindudel) munade hoidmine sellise temperatuuri juures, et loode saaks areneda.
Uus!!: Kägu ja Haudumine · Näe rohkem »
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Uus!!: Kägu ja Hiina · Näe rohkem »
Hindustani poolsaar
Hindustani poolsaare satelliidipilt Hindustani poolsaar ehk Hindustan ehk India poolsaar on poolsaar Euraasia lõunaosas Lõuna-Aasias.
Uus!!: Kägu ja Hindustani poolsaar · Näe rohkem »
Hulgulind
Hulgulind on lind, kes pesitsusvälisel ajal ebasoodsate keskkonnatingimuste korral rändab soodsamasse paika, tegemata pikki regulaarseid rändeid.
Uus!!: Kägu ja Hulgulind · Näe rohkem »
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
Uus!!: Kägu ja India · Näe rohkem »
Indohiina poolsaar
Indohiina aastal 1886 Indohiina poolsaar ehk Indohiina (varem Indo-Hiina ehk Indo-Hiina poolsaar) on poolsaar Euraasia kaguosas.
Uus!!: Kägu ja Indohiina poolsaar · Näe rohkem »
Jalg
inimese jala võrdlus Jalg on loomade kulgemiselund: jäse, mis kannab looma keha ja aitab tal liikuda.
Uus!!: Kägu ja Jalg · Näe rohkem »
Juuli
Juuli ehk heinakuu on Gregoriuse kalendris aasta seitsmes kuu.
Uus!!: Kägu ja Juuli · Näe rohkem »
Kahjurid
Kahjurid on organismid, kes oma elutegevusega kahjustavad inimese kasvatatavaid kultuure, kasulikke loomi, toitu jne, kui ka inimese loodud ja hallatavaid rajatisi (näiteks maju ja nende sisustust) ja materjale.
Uus!!: Kägu ja Kahjurid · Näe rohkem »
Karvad
Meriinovillakiu (ülal) ja inimese karva (all) võrdlus Karvad on valgust moodustunud kiud, mis kasvavad dermises asuvatest karvanääpsudest.
Uus!!: Kägu ja Karvad · Näe rohkem »
Käblik
Käbliku munad Käblik (Troglodytes troglodytes) on linnuliik värvuliste seltsist käbliklaste sugukonnast.
Uus!!: Kägu ja Käblik · Näe rohkem »
Kägu (perekond)
Kägu (Cuculus) on lindude perekond kägulaste sugukonnast.
Uus!!: Kägu ja Kägu (perekond) · Näe rohkem »
Kägulased
Kägulased (Cuculidae) on lindude sugukond käoliste seltsist.
Uus!!: Kägu ja Kägulased · Näe rohkem »
Käolised
Käolised (Cuculiformes) on lindude selts.
Uus!!: Kägu ja Käolised · Näe rohkem »
Kärbselised
Porikärbse pea Kärbse suu Kärbselised (Brachycera) on kahetiivaliste alamselts, kuhu kuuluvad Eestis 76 sugukonna esindajad.
Uus!!: Kägu ja Kärbselised · Näe rohkem »
Kõrb
Gobi kõrb Atacama kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 200 mm.
Uus!!: Kägu ja Kõrb · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Kägu ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Kehatemperatuur
Kehatemperatuur ehk kehasoojus (inglise body temperature) on kontseptsioon mille kohaselt on elusorganismidel võime kontrollida nii keha soojuskadu kui ka soojusteket, ka füsioloogiline näitaja.
Uus!!: Kägu ja Kehatemperatuur · Näe rohkem »
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Uus!!: Kägu ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »
Kiletiivalised
Kiletiivalised (Hymenoptera) on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse.
Uus!!: Kägu ja Kiletiivalised · Näe rohkem »
Kiur
Kiur (Anthus) on västriklaste sugukonda kuuluv linnuperekond.
Uus!!: Kägu ja Kiur · Näe rohkem »
Kollane
Kollaste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga Kollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel.
Uus!!: Kägu ja Kollane · Näe rohkem »
Kurvitsalised
Kurvitsalised (Charadriiformes) on mitmekesine lindude selts, kuhu kuulub umbes 350 liiki.
Uus!!: Kägu ja Kurvitsalised · Näe rohkem »
Lammimets
Lammimets on jõeorgudes ja madalatel järveäärsetel aladel vooluvee kohalekantud setteil kasvav metsatüüp, mis perioodiliselt on tulvavee poolt üleujutatudÖkoloogialeksikon.
Uus!!: Kägu ja Lammimets · Näe rohkem »
Lehelind
Lehelind (Phylloscopus) on värvuliste seltsi põõsalindlaste sugukonda kuuluv lindude perekond.
Uus!!: Kägu ja Lehelind · Näe rohkem »
Lepalind
Lepalind ehk aed-lepalind (Phoenicurus phoenicurus) on linnuliik rästaslaste sugukonna lepalinnu perekonnast.
Uus!!: Kägu ja Lepalind · Näe rohkem »
Levila
Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.
Uus!!: Kägu ja Levila · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Kägu ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Kägu ja Linnud · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Kägu ja Loomad · Näe rohkem »
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Uus!!: Kägu ja Loomade elu · Näe rohkem »
Mai
Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.
Uus!!: Kägu ja Mai · Näe rohkem »
Mardikalised
Mardikalised (Coleoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Uus!!: Kägu ja Mardikalised · Näe rohkem »
Mari
punased sõstrad (üleval) liitviljad, mis koosnevad paljudest luuviljadest, ning maasikad liitsed rüüsviljad. Mari on lihakvili, mis sisaldab arvukalt seemneid.
Uus!!: Kägu ja Mari · Näe rohkem »
Mägi
Matterhorn, 4478 m (Itaalia ja Šveits) Elbrus, 5642 m (Venemaa) Mägi on künkast kõrgem positiivne pinnavorm.
Uus!!: Kägu ja Mägi · Näe rohkem »
Märts
Märts on Gregoriuse kalendris aasta kolmas kuu.
Uus!!: Kägu ja Märts · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Kägu ja Mets · Näe rohkem »
Metsastepp
Metsastepp Devíni piirkonnas Metsastepp on bioom, kus jõgedevahelistel aladel niidustepi või stepi alad vahelduvad paremate niisutamisoludega metsaaladega.
Uus!!: Kägu ja Metsastepp · Näe rohkem »
Metsatundra
Metsatundra on lähisarktiline bioom, mille ulatuses vahelduvad hõrendikud ja puhmas- või tüüpilise tundraga.
Uus!!: Kägu ja Metsatundra · Näe rohkem »
Metskiur
Metskiur (Anthus trivialis) on västriklaste sugukonda kiuru perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Kägu ja Metskiur · Näe rohkem »
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).
Uus!!: Kägu ja Muna · Näe rohkem »
Must
Must on valguse ja värvuse puudumine.
Uus!!: Kägu ja Must · Näe rohkem »
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Uus!!: Kägu ja Nahk · Näe rohkem »
Nokk
thumb Nokk on lindude peas olev elund, mis on moodustunud oluliselt pikenenud näoluudest ja üla- ning alalõualuust, nokka katab sarvkest.
Uus!!: Kägu ja Nokk · Näe rohkem »
Oks
Puu võra koosneb erineva järgu okstest Oks on taimede (eriti puittaimede) külgpungast arenenud, harilikult puitunud varreharu.
Uus!!: Kägu ja Oks · Näe rohkem »
Olav Renno
Olav Renno (sündinud 26. veebruaril 1932 Tartus) on eesti bioloog, looduskaitsja ja tõlkija.
Uus!!: Kägu ja Olav Renno · Näe rohkem »
Ookerkollane
Ookerkollane on üks kollastest värvitoonidest, mille tume- või pruunikaskollane värvus vastab värvipigmendi kollase ookri värvusele.
Uus!!: Kägu ja Ookerkollane · Näe rohkem »
Oranž
Oranž on punakaskollane värvus, lainepikkusega umbes 585–620 nm.
Uus!!: Kägu ja Oranž · Näe rohkem »
Paigalind
Paigalind (vanemas kirjanduses ka aastalind) on lind, kes mingil maa-alal (nt Eesti alal) esineb aasta läbiE.
Uus!!: Kägu ja Paigalind · Näe rohkem »
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Uus!!: Kägu ja Parasvööde · Näe rohkem »
Park
Kadrioru park on park Tallinnas Park (varasema eestikeelse nimetusega puiestik) on mitmekesise taimestikuga, sealhulgas puude või põõsastega haljasala.
Uus!!: Kägu ja Park · Näe rohkem »
Põõsas
Tüüpilise põõsa välisilme (''Cytisus scoparius'') Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekestEndel Laas.
Uus!!: Kägu ja Põõsas · Näe rohkem »
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Uus!!: Kägu ja Põhja-Aafrika · Näe rohkem »
Põhjapolaarjoon
Maailma kaart (põhjapolaarjoon on märgitud punase jooniga) Põhjapolaarjoon Soomes, 1975 Põhjapolaarjoon Soomes 2015 Põhjapolaarjoon on polaarjoon, selle laiuskraad on 66,5° N. Põhjapolaarjoonilt põhja poole esineb polaaröö ja polaarpäev.
Uus!!: Kägu ja Põhjapolaarjoon · Näe rohkem »
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Uus!!: Kägu ja Pea · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Kägu ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Pesa
Korvikujuline linnupesa ''Anaplectes rubriceps leuconotus'' pesa ehitamas Pesa on looma tehtud rajatis või looduslikult seda pakkuv koht, kus paiknevad loomade munad ja/või mis pakub neile kohta elamiseks ning järglaste üleskasvatamiseks.
Uus!!: Kägu ja Pesa · Näe rohkem »
Pruun
Pruun on mustjaspunakaskollane värvus.
Uus!!: Kägu ja Pruun · Näe rohkem »
Pugu
Pardi pugu Pugu on mitme loomarühma (nt lindude) söögitoru laiend.
Uus!!: Kägu ja Pugu · Näe rohkem »
Punarind
Punarind (Erithacus rubecula) on rästaslaste sugukonda punarinna perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Kägu ja Punarind · Näe rohkem »
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Uus!!: Kägu ja Puu · Näe rohkem »
Raudkull
Raudkull (Accipiter nisus) on haugaslaste sugukonda hauka perekonda kuuluv röövlind.
Uus!!: Kägu ja Raudkull · Näe rohkem »
Rähnilised
Rähnilised (Piciformes) on lindude selts.
Uus!!: Kägu ja Rähnilised · Näe rohkem »
Rändlinnud
Rändlinnud on linnud, kes vahetavad elukohta vastavalt aastaajale.
Uus!!: Kägu ja Rändlinnud · Näe rohkem »
Röövik
Röövik on täismoondega putukate arengujärk, liblikaliste vastne.
Uus!!: Kägu ja Röövik · Näe rohkem »
Roolind
Roolind (Acrocephalus) on värvuliste seltsi roolindlaste sugukonda kuuluv linnuperekond.
Uus!!: Kägu ja Roolind · Näe rohkem »
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Uus!!: Kägu ja Saar · Näe rohkem »
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Uus!!: Kägu ja Saba · Näe rohkem »
Segamets
Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.
Uus!!: Kägu ja Segamets · Näe rohkem »
Selg
Inimese selg Selg on loomade kehapiirkond, mis ulatub kaelast saba või tuharateni.
Uus!!: Kägu ja Selg · Näe rohkem »
Sihktiivalised
Sihktiivalised ehk ortopterid (Orthoptera) on putukate selts, kuhu kuulub üle 20 000 liigi.
Uus!!: Kägu ja Sihktiivalised · Näe rohkem »
Sooline dimorfism
Sooline dimorfism on nähtus, kus ühe bioloogilise liigi emas- ja isasloomade vahel esinevad erinevused, välja arvatud suguelundite ehituse erinevused.
Uus!!: Kägu ja Sooline dimorfism · Näe rohkem »
Sri Lanka
Sri Lanka (ametlikult Sri Lanka Demokraatlik Sotsialistlik Vabariik) on saareriik Lõuna-Aasias, India ookeanis, edelas Benegali lahest ja kagus Araabia merest.
Uus!!: Kägu ja Sri Lanka · Näe rohkem »
Stepp
Stepp Kõrgõzstanis Stepiks nimetatakse Euraasia parasvöötmes asuvat rohtlat.
Uus!!: Kägu ja Stepp · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Kägu ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Sulestik
Sulestik on lindude sulgedest kehakate ehk linnu keha katvad suled koosvõetult.
Uus!!: Kägu ja Sulestik · Näe rohkem »
Sunda saared
600px Sunda saared (indoneesia Kepulauan Sunda, malai Pulau-Pulau Sunda) on saarestik Kagu-Aasias, osa Malai saarestikust.
Uus!!: Kägu ja Sunda saared · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Kägu ja Tallinn · Näe rohkem »
Talvike
Talvike (Emberiza citrinella) on linnuliik tsiitsitajalaste sugukonnast tsiitsitaja perekonnast.
Uus!!: Kägu ja Talvike · Näe rohkem »
Tihane
Tihane (Parus) on lindude perekond tihaslaste sugukonnast.
Uus!!: Kägu ja Tihane · Näe rohkem »
Tiib
Kühmnokk-luik sirutab tiibu Tiib (bioloogia) on loomadel esinev paariline õhus tõstejõudu tekitav liikumiselund, mis on evolutsiooni käigus arenenud loomade lendamist võimaldavaks kulgemisviisiks.
Uus!!: Kägu ja Tiib · Näe rohkem »
Valge
Valge on akromaatiline värvus.
Uus!!: Kägu ja Valge · Näe rohkem »
Valgus (kirjastus)
Kirjastus Valgus on asutatud 1965.
Uus!!: Kägu ja Valgus (kirjastus) · Näe rohkem »
Värvulised
Värvulised (Passeriformes) on kõige liigirikkam lindude selts.
Uus!!: Kägu ja Värvulised · Näe rohkem »
Võra
Tammedel on sageli muljetavaldav võra Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum.
Uus!!: Kägu ja Võra · Näe rohkem »
Võsaraat
Võsaraat (Prunella modularis) on raatlaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Kägu ja Võsaraat · Näe rohkem »
Vikerkest
Vikerkest ehk iiris (ladina keeles iris) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna eesosas olev soonkesta õhuke ringikujuline moodustis.
Uus!!: Kägu ja Vikerkest · Näe rohkem »
1758
1758.
Uus!!: Kägu ja 1758 · Näe rohkem »
1987
1987.
Uus!!: Kägu ja 1987 · Näe rohkem »
