Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Kääne

Index Kääne

Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.

33 suhted: Alalütlev kääne, Alaleütlev kääne, Alaltütlev kääne, Arv (keeleteadus), Daativ, Eesti keel, Grammatiline kategooria, Ilmaütlev kääne, Indoeuroopa keeled, Juurdeütlev kääne, Kaasaütlev kääne, Käändsõna, Kääne (astronoomia), Ladina keel, Latiiv, Lause, Lokatiiv, Nimetav kääne, Nimisõna, Nimisõnafraas, Olev kääne, Omastav kääne, Osastav kääne, Rajav kääne, Saav kääne, Seesütlev kääne, Seestütlev kääne, Sihitav kääne, Sisseütlev kääne, Suunduv kääne, Uurali keeled, Viisiütlev kääne, Vokatiiv.

Alalütlev kääne

Alalütlev kääne ehk adessiiv on väliskohakäänete hulka kuuluv asukohakääne.

Uus!!: Kääne ja Alalütlev kääne · Näe rohkem »

Alaleütlev kääne

Alaleütlev kääne ehk allatiiv on väliskohakäänete hulka kuuluv sihikääne.

Uus!!: Kääne ja Alaleütlev kääne · Näe rohkem »

Alaltütlev kääne

Alaltütlev kääne ehk ablatiiv on kääne, millega väljendatakse põhiliselt liikumise lähtepunkti.

Uus!!: Kääne ja Alaltütlev kääne · Näe rohkem »

Arv (keeleteadus)

Arv ehk nuumerus on morfoloogiline kategooria, mille liikmete ülesanne on eristada üht asja (ainsus) kahest (kaksus) või enamast asjast (mitmus).

Uus!!: Kääne ja Arv (keeleteadus) · Näe rohkem »

Daativ

Daativ on paljudes keeltes kääne, mis väljendab eelkõige kaudsihitist.

Uus!!: Kääne ja Daativ · Näe rohkem »

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Uus!!: Kääne ja Eesti keel · Näe rohkem »

Grammatiline kategooria

Grammatiline kategooria on hulk üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mis vastanduvad üksteisele ja mida väljendatakse kindlate vormiüksuste ehk tarinditega.

Uus!!: Kääne ja Grammatiline kategooria · Näe rohkem »

Ilmaütlev kääne

Ilmaütlev kääne ehk abessiiv (lühend ABE, ABESS) ehk karitiiv ehk privatiiv (lühend PRIV) on kääne, mis väljendab käändsõna referendi puudumist.

Uus!!: Kääne ja Ilmaütlev kääne · Näe rohkem »

Indoeuroopa keeled

Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.

Uus!!: Kääne ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »

Juurdeütlev kääne

Juurdeütlev kääne on mulgi murdealal paiguti levinud kääne, mis on moodustunud lühenenud tagasõna manu 'juurde' muutumisest käänet väljendavaks järelliiteks.

Uus!!: Kääne ja Juurdeütlev kääne · Näe rohkem »

Kaasaütlev kääne

Kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on kääne, mis väljendab kaasasolu, vahendit, viisi või seisundit või aega.

Uus!!: Kääne ja Kaasaütlev kääne · Näe rohkem »

Käändsõna

---- Käändsõna ehk noomen on käänduvate sõnade ühisnimetus.

Uus!!: Kääne ja Käändsõna · Näe rohkem »

Kääne (astronoomia)

Kääne ehk deklinatsioon (tähis Dec või &delta) on astronoomias taevasfääril paikneva punkti koordinaat ekvatoriaalses koordinaatide süsteemis, mis mõõdab kaugust taevaekvaatorist.

Uus!!: Kääne ja Kääne (astronoomia) · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Kääne ja Ladina keel · Näe rohkem »

Latiiv

Latiiv (lühend lat) on kääne, mis väljendab liikumist sihtkohta.

Uus!!: Kääne ja Latiiv · Näe rohkem »

Lause

Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.

Uus!!: Kääne ja Lause · Näe rohkem »

Lokatiiv

Lokatiiv (lühend loc) on tegevuse aega või kohta väljendav kääne.

Uus!!: Kääne ja Lokatiiv · Näe rohkem »

Nimetav kääne

Nimetav kääne ehk nominatiiv on üks kõige tavalisemaid käändeid.

Uus!!: Kääne ja Nimetav kääne · Näe rohkem »

Nimisõna

Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.

Uus!!: Kääne ja Nimisõna · Näe rohkem »

Nimisõnafraas

Nimisõnafraas ehk substantiivifraas on fraas, mille peasõna on nimisõna: ema põll, maale minek.

Uus!!: Kääne ja Nimisõnafraas · Näe rohkem »

Olev kääne

Olev kääne ehk olev ehk essiiv on kääne, millega väljendatakse olukorda või seisundit, milles ollakse.

Uus!!: Kääne ja Olev kääne · Näe rohkem »

Omastav kääne

Omastav kääne ehk genitiiv on grammatiline kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?".

Uus!!: Kääne ja Omastav kääne · Näe rohkem »

Osastav kääne

Osastav kääne ehk partitiiv on abstraktne ehk grammatiline kääne, mis on kasutusel peamiselt soome-ugri keeltes.

Uus!!: Kääne ja Osastav kääne · Näe rohkem »

Rajav kääne

Rajav kääne ehk rajav ehk terminatiiv on kääne, mis väljendab ruumilist, ajalist, vahel ka kvantitatiivset piiri märkivat määrust või täiendit.

Uus!!: Kääne ja Rajav kääne · Näe rohkem »

Saav kääne

Saav kääne ehk translatiiv on kääne, mis väljendab seisundit, olekut, otstarvet või aega.

Uus!!: Kääne ja Saav kääne · Näe rohkem »

Seesütlev kääne

Seesütlev kääne ehk inessiiv on sisekohakäänete hulka kuuluv kääne, mis väljendab millegi sees olemist.

Uus!!: Kääne ja Seesütlev kääne · Näe rohkem »

Seestütlev kääne

Seestütlev kääne ehk elatiiv on sisekohakäänete hulka kuuluv lähtekääne, mis esineb peamiselt soome-ugri keeltes.

Uus!!: Kääne ja Seestütlev kääne · Näe rohkem »

Sihitav kääne

Sihitav kääne ehk akusatiiv on üks tavalisemaid käändeid.

Uus!!: Kääne ja Sihitav kääne · Näe rohkem »

Sisseütlev kääne

Sisseütlev kääne ehk illatiiv on üks sisekohakäänete hulka kuuluv sihikääne, mis esineb näiteks eesti, soome, leedu ja ungari keeles.

Uus!!: Kääne ja Sisseütlev kääne · Näe rohkem »

Suunduv kääne

Suunduv kääne ehk aditiiv on eesti keele lühike sisseütlev, mida osa uurijaid on pidanud omaette käändeks.

Uus!!: Kääne ja Suunduv kääne · Näe rohkem »

Uurali keeled

Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.

Uus!!: Kääne ja Uurali keeled · Näe rohkem »

Viisiütlev kääne

Viisiütlev ehk instruktiiv on (tegutsemis)viisi väljendav kääne, mis on soome ja turgi keeltes.

Uus!!: Kääne ja Viisiütlev kääne · Näe rohkem »

Vokatiiv

Vokatiiv on üttekääne, mis leidub indoeuroopa keeltes, nagu näiteks ladina keeles ja läti keeles, ja kartveli keeltes, näiteks gruusia keeles.

Uus!!: Kääne ja Vokatiiv · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Käänded.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »