8 suhted: Eesti maastikuline liigestus, Lahkme-Eesti, Lõuna-Eesti, Maastikuvaldkond, Madal-Eesti, Mandrijää, Peipsi nõo allprovints, Weichseli jäätumine.
Eesti maastikuline liigestus
Eesti maastikuline liigestus on Eesti territooriumi jaotamine maastike (pinnamoe, mullastiku, veestiku ja taimestiku) erinevuste alusel.
Uus!!: Kõrg-Eesti allprovints ja Eesti maastikuline liigestus · Näe rohkem »
Lahkme-Eesti
Lahkme-Eesti on Eesti maastikuvaldkond, mis pärast viimast jääaega ei olnud jääpaisjärvede all.
Uus!!: Kõrg-Eesti allprovints ja Lahkme-Eesti · Näe rohkem »
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Uus!!: Kõrg-Eesti allprovints ja Lõuna-Eesti · Näe rohkem »
Maastikuvaldkond
Maastikuvaldkond on maastikuallprovintsi osa sarnase määravate looduslike tingimuste (pinnamood, geoloogiline ehitus ja protsessid, kliima, taimestik jne) ja kindlaksmääratud geograafilise asendiga.
Uus!!: Kõrg-Eesti allprovints ja Maastikuvaldkond · Näe rohkem »
Madal-Eesti
Madal-Eesti allprovints ehk Madal-Eesti on tasased ja soised Põhja- ja Lääne-Eesti alad, mis mandrijää taandudes olid üle ujutatud.
Uus!!: Kõrg-Eesti allprovints ja Madal-Eesti · Näe rohkem »
Mandrijää
Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.
Uus!!: Kõrg-Eesti allprovints ja Mandrijää · Näe rohkem »
Peipsi nõo allprovints
Peipsi nõo allprovints on ala, mis tekkis mandrijää kulutava tegevuse tagajärjel.
Uus!!: Kõrg-Eesti allprovints ja Peipsi nõo allprovints · Näe rohkem »
Weichseli jäätumine
Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.
Uus!!: Kõrg-Eesti allprovints ja Weichseli jäätumine · Näe rohkem »