Kiiremini kui brauser!
53 suhted: Ahi (tähtkuju), Ahiküte, Ahju suitsuauk, Ahju võlvkaar, Ahjuauk, Ahjuesine, Ahjuhark, Ahjukülg, Ahjukivi, Ahjukumm, Ahjulagi, Ahjulääv, Ahjuluud, Ahjupõrand, Ahjupealne, Ahjuredel, Ahjuroop, Ahjusüda, Ahjusuu, Ants Viires, Baltimaad, Brikett, Bullerjani ahi, Eesti rahvakultuuri leksikon, Eesti taluarhitektuur, Eestlaste endeemilistest haigustest, Kamin, Karl Ernst von Baer, Kartul, Kütus, Keraamika, Keris, Kerishüpokaust, Korstnapühkija, Lõõr, Lõugas (iste), Lee, Leso, Plastid, Pliit, Puidugraanulid, Puit, Reheahi, Rehielamu, Saun, Soojus, Soojuspaisumine, Suitsuahi, Suitsuandur, Tahm, ..., Tulekahju, Turvas, Vingugaas. Laienda indeks (3 rohkem) »
Ahi (tähtkuju)
Ahi 13 miljardi aasta vanused galaktikad Ahju tähtkujus Ahi (ladina Fornax) on lõunataeva nõrga valgusega tähtkuju.
Uus!!: Ahi ja Ahi (tähtkuju) · Näe rohkem »
Ahiküte
Ahiküte (kõnekeeles ahjuküte) on elu-, töö- või muude ruumide kütmine ühe või mitme kütteahjuga, mille puhul ei kasutata kuuma vee tsirkulatsiooni.
Uus!!: Ahi ja Ahiküte · Näe rohkem »
Ahju suitsuauk
Ahju suitsauk oli talumajas ahjurinda ehitatud auk, mille kaudu juhiti ahju kütmisel tekkinud suits rehetoast välja.
Uus!!: Ahi ja Ahju suitsuauk · Näe rohkem »
Ahju võlvkaar
Ahju võlvkaar oli kerisekivide kandekonstruktsioon.
Uus!!: Ahi ja Ahju võlvkaar · Näe rohkem »
Ahjuauk
Ahjuauk on ahju soemüüri sisse ehitatud nelinurkne auk.
Uus!!: Ahi ja Ahjuauk · Näe rohkem »
Ahjuesine
Ahjuesine oli Eesti taludes reheahju ees olev, enamasti süvendatud või kividega piiratud põrandapind.
Uus!!: Ahi ja Ahjuesine · Näe rohkem »
Ahjuhark
Ahjuhark on ümarmetallist 3/4 ringikujuline sepistatud kaheharuline kumerate otstega tööriist.
Uus!!: Ahi ja Ahjuhark · Näe rohkem »
Ahjukülg
Ahjukülg (ka ahjurind) oli talumajas kerise juures kahel pool paiknev ahjumüüri 30–40 cm paksune külgsein, mille tõttu ahju välisseinad soojenesid halvasti.
Uus!!: Ahi ja Ahjukülg · Näe rohkem »
Ahjukivi
Ahjukivi (ka lõmmukivi, ahukivi, tuhkavva) oli lameda põhjaga kivi ahju ees ahjusuu lähedal.
Uus!!: Ahi ja Ahjukivi · Näe rohkem »
Ahjukumm
Ahjukumm (ka komm, kumm, vomm), Tartu ja Võru murdes lokk, on ahju osa, mis ehitati koldest tõusvate sädemete püüdmiseks.
Uus!!: Ahi ja Ahjukumm · Näe rohkem »
Ahjulagi
Ahjulagi (ka vomm), Tartu ja Võru murdes virus, oli talumajas ahju kerisepealse lahtise paeplaadi paigaldamisel tekkinud kindel alus, kus sai kuivatada vilja, aga oli võimalik ka magada.
Uus!!: Ahi ja Ahjulagi · Näe rohkem »
Ahjulääv
Ahjulääv oli talumajapidamises umbes 10 cm kõrgune kiviäär lee ja põranda vahelEesti etnograafia sõnaraamat.1996.
Uus!!: Ahi ja Ahjulääv · Näe rohkem »
Ahjuluud
Ahjuluud oli Eesti talurahva majapidamises väike luud, mis tehti varre külge takuse nööriga seotud kasevihast.
Uus!!: Ahi ja Ahjuluud · Näe rohkem »
Ahjupõrand
Ahjupõrand oli ahjualune paekivist või savist pind, mis oli rehetoa põrandast tavaliselt 20 cm sügavamal, et tagada ahjukolde tuleohutus.
Uus!!: Ahi ja Ahjupõrand · Näe rohkem »
Ahjupealne
Ahjupealne on talumajapidamises koht ahju peal, kus külmal talveperioodil võisid magada enamasti meessoost taluelanikudEesti etnograafia sõnaraamat.
Uus!!: Ahi ja Ahjupealne · Näe rohkem »
Ahjuredel
Ahjuredel on vanaaegne lühike puust redel, mille abil roniti ahjupealsele.
Uus!!: Ahi ja Ahjuredel · Näe rohkem »
Ahjuroop
Ahjuroobid Roop ehk ahjuroop on pika või lühema varrega, tavaliselt täismetallist tööriist.
Uus!!: Ahi ja Ahjuroop · Näe rohkem »
Ahjusüda
Ahjusüda oli ahjulõõride vahesein.
Uus!!: Ahi ja Ahjusüda · Näe rohkem »
Ahjusuu
Ahjusuu oli nelinurkne, vahel ka ümar kaarvõlviga avaus ahju esiküljel.
Uus!!: Ahi ja Ahjusuu · Näe rohkem »
Ants Viires
Ants Viires (kuni 28.02.1938 Veber; 23. detsember 1918 Tartu – 18. märts 2015) oli eesti etnoloog ja kultuuriloolane.
Uus!!: Ahi ja Ants Viires · Näe rohkem »
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Uus!!: Ahi ja Baltimaad · Näe rohkem »
Brikett
Puusöest briketid Brikett (prantsuse sõnast briquette) on peeneteralisest, tolmjast või kiudsest materjalist, ka laastudest vm tootmisjäätmeist pressitud korrapärase kujuga tükk või tükid.
Uus!!: Ahi ja Brikett · Näe rohkem »
Bullerjani ahi
pisi Bullerjani ahi on Kanadas välja töötatud küttekolde liik.
Uus!!: Ahi ja Bullerjani ahi · Näe rohkem »
Eesti rahvakultuuri leksikon
"Eesti rahvakultuuri leksikon" on 1995.
Uus!!: Ahi ja Eesti rahvakultuuri leksikon · Näe rohkem »
Eesti taluarhitektuur
Näide taluehitisest Eesti Vabaõhumuuseumis Rehielamu Harju-Jaanis 1980. aastal Eesti taluarhitektuur (ka: Eesti talurahvaarhitektuur, Eesti maa-arhitektuur, Eesti rahvaarhitektuur) on Eesti alal maa-asulates traditsioonilistel kohalikel vormilahendustel ja materjalidel põhinev arhitektuur (taluarhitektuur).
Uus!!: Ahi ja Eesti taluarhitektuur · Näe rohkem »
Eestlaste endeemilistest haigustest
"Eestlaste endeemilistest haigustest" ("De morbis inter Esthonos endemicis") on Karl Ernst von Baeri uurimus eestlaste haigustest, mille ta kirjutas doktoritööna.
Uus!!: Ahi ja Eestlaste endeemilistest haigustest · Näe rohkem »
Kamin
Kamin on lahtine suitsulõõriga tulekolle ruumi kütmiseks.
Uus!!: Ahi ja Kamin · Näe rohkem »
Karl Ernst von Baer
Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer Karl Baeri hauasammas Vana-Jaani kalmistul Tartus Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar vkj) 1792 Piibe mõis, Järvamaa – 28. november (16. november vkj) 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.
Uus!!: Ahi ja Karl Ernst von Baer · Näe rohkem »
Kartul
Mitmest sordist kartulimugulad Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul.
Uus!!: Ahi ja Kartul · Näe rohkem »
Kütus
Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).
Uus!!: Ahi ja Kütus · Näe rohkem »
Keraamika
Lühifilm savinõu valmistajast (1926) Amforad Keraamika (vanakreeka sõnast keramos 'savi') on põletamisel põhinev savitöötehnika ja -kunst, samuti põletatud savist esemed ja tarindid (nõud, ehituskeraamika, kuumakindel keraamika, elektrokeraamika).
Uus!!: Ahi ja Keraamika · Näe rohkem »
Keris
Puuküttega keris veesärgiga. Kerise küljel on tulekaitsekiht, põrandas õhuvõtuava Avatav soojusisolatsiooniga elektrikeris Keris kujutab endast kuumenevale alusele (põhiliselt kuumaks köetud ahi) laotud kive.
Uus!!: Ahi ja Keris · Näe rohkem »
Kerishüpokaust
Kerishüpokaust on hüpokaustist arenenud keskaegne küttesüsteem, mis koosneb keldris asuvast ahjuruumist ja selle kohale laotud kerisest.
Uus!!: Ahi ja Kerishüpokaust · Näe rohkem »
Korstnapühkija
Korstnapühkija Tartus Korstnapühkija on isik, kelle ametiks on korstnate ja lõõride puhastamine tahmast.
Uus!!: Ahi ja Korstnapühkija · Näe rohkem »
Lõõr
Joonis kaminast, lõõrist ja korstnast. Lagunemise tulemusel paljastunud Middlehami kindluse kamina lõõr Lõõr (ka: suitsulõõr, suitsukäik) on ahjus, kaminas vm küttekoldes olev püstine kanal, millega tekitatakse tõmmet.
Uus!!: Ahi ja Lõõr · Näe rohkem »
Lõugas (iste)
Lõugas oli endisaegsetes elamutes istemüür või istekivi kolde eesserval või ka kõrval.
Uus!!: Ahi ja Lõugas (iste) · Näe rohkem »
Lee
Lee Norras Lee ehk kolle (tartu ja võru murdes ka tuhkhaud) oli ürgne lahtine tulease toidu valmistamiseks.
Uus!!: Ahi ja Lee · Näe rohkem »
Leso
Leso on ahju või pliidi soemüüri küljele ehitatud pikk kividest pink, mis kütmisel läheb soojaks.
Uus!!: Ahi ja Leso · Näe rohkem »
Plastid
Plaste kasutatakse laialdaselt pakendamisel. Plastist veepudelid plastkastides Plastid ehk plastmassid on materjalid, mis koosnevad peamiselt kõrgmolekulaarsetest ühenditest – polümeeridest.
Uus!!: Ahi ja Plastid · Näe rohkem »
Pliit
Pliit on seade, mille kuumutataval horisontaalsel pinnal (pliidiplaadil, -raual või -rõngal) valmistatakse toitu või soojendatakse midagi.
Uus!!: Ahi ja Pliit · Näe rohkem »
Puidugraanulid
Puidugraanul Puidugraanulid (kõnekeeles pelletid) on biokütus, mis on kokku pressitud peenestatud puidust.
Uus!!: Ahi ja Puidugraanulid · Näe rohkem »
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Uus!!: Ahi ja Puit · Näe rohkem »
Reheahi
Rehielamu Harju-Jaanis 1890. aastal Reheahi oli kuni 19.
Uus!!: Ahi ja Reheahi · Näe rohkem »
Rehielamu
Rehielamu Eesti Vabaõhumuuseumis.Elamu pärineb Köstriaseme talust, Hageri kihelkonnast, Harjumaalt. Ehitatud 1890ndatel. Rehielamu (ka rehemaja, rehetare) on hoone, kus eluruumid ning vilja peksmise ja kuivatamise koht on koondatud ühe katuse alla.
Uus!!: Ahi ja Rehielamu · Näe rohkem »
Saun
Vana palkseina ja uue rookatusega suitsusaun Hiiumaal 2014. aastal Saun Esna allikajärve ääres Suurupi ülemise tuletorni saun, ehitatud 1896 Palksauna keris ja lava. Kerise kohal on kuumaveepaak Eesti kõige põhjapoolsem saun Keri saarel Saun on hoone või ruum, kus kõrgel temperatuuril (tavaliselt 70–100 °C juures) võetakse leili ja pestakse.
Uus!!: Ahi ja Saun · Näe rohkem »
Soojus
Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.
Uus!!: Ahi ja Soojus · Näe rohkem »
Soojuspaisumine
Soojuspaisumine on keha mõõtmete muutumine soojendamisel.
Uus!!: Ahi ja Soojuspaisumine · Näe rohkem »
Suitsuahi
Suitsuahi on toiduainete suitsutamiseks mõeldud seadeldis.
Uus!!: Ahi ja Suitsuahi · Näe rohkem »
Suitsuandur
Optiline suitsuandur1 ‒ labürintkamber 2 ‒ kambrihoidik3 ‒ anduri korpus4 ‒ fotodiood infrapunakiirguse vastuvõtjana 5 ‒ valgusdiood infrapunakiirguse allikana Suitsuandur on tulekahjuandur, mis reageerib põlemisel tekkivas suitsus sisalduvatele tahmaosakestele.
Uus!!: Ahi ja Suitsuandur · Näe rohkem »
Tahm
Tahmunud alumiiniumpott, mida kasutati toiduvalmistamiseks lahtisel tulel Tahm on orgaaniliste ainete mittetäieliku põlemise peeneteraline (osakeste ümbermõõt 0,01–1 μm) saadus, millest 95–99% moodustab süsinik.
Uus!!: Ahi ja Tahm · Näe rohkem »
Tulekahju
Tulekahju kustutamine Tuletõrjujad tulekahju likvideerimisel Magasini tänav 25 maja juuresFoto: Ave Maria Mõistlik, 12. august 2011 Ettenähtust võimsama lambi kasutamise tagajärjel sulama hakanud lambipesa. Satelliitfoto maastikupõlengust Austraalias 2019. aastal Tulekahju (ka põleng) on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda.
Uus!!: Ahi ja Tulekahju · Näe rohkem »
Turvas
Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Uus!!: Ahi ja Turvas · Näe rohkem »
Vingugaas
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgistust.
Uus!!: Ahi ja Vingugaas · Näe rohkem »
