Kiiremini kui brauser!
167 suhted: Adru, Aganad, Ahi, Ahiküte, Aine (füüsika), Alumiinium, Amüülalkohol, Ammoniaak, Antratsiit, Asfalt, Atsetüleen, Õhusõiduki kütus, Õled, Benseen, Bensiin, Biobutanool, Biodiislikütus, Bioetanool, Bioetanool E85, Biogaas, Biokütus, Biometaan, Brikett, Butaan, Butaani ja propaani segu, Butanool, Deuteerium, Diislikütus, Dilämmastikoksiid, Eesti kroon, Elekter, Elektrienergia, Emulsioon, Energia, Energiamets, Energiaressurss, Etaan, Etanool, Etüleen, Eukalüpt, Fossiilkütus, Glükoos, Hagu, Hakkpuit, Hall lepp, Harilik kerahein, Harilik pilliroog, Harilik sorgo, Hübriidhaab, Hüdrasiin, ..., Hüdroõli, Heelium-3, Hein, Heksaan, Hundinui, Ida-kitsehernes, Jäätmekütus, Kaaliumnitraat, Kakaoõli, Kalamaksaõli, Kamin, Kanep, Kartulipulp, Kastoorõli, Katalüsaator, Kütteõlid, Küttepuit, Kütteväärtus, Kildagaas, Kivisüsi, Kliid, Kompressoriõli, Kookosõli, Leib, Ligniin, Linaõli, Loomakasvatus, Lutsern, Maagaas, Magneesium, Mais, Määrdeõli, Mööblitööstus, Mesilasvaha, Metaan, Metallid, Metanool, Mets, Mootoriõli, Nafta, Nitrotselluloosid, Ohtetu luste, Oksüdeerija, Oliiviõli, Paju, Palmiõli, Pappel, Parafiin, Päevalilleõli, Päideroog, Põõsas, Põhk, Põlevkivi, Põlevkiviõli, Põlevkivigaas, Põllumajandus, Petrooleum, Prügilagaas, Propaan, Propanool, Pruunsüsi, Puidugraanulid, Puit, Pump, Puu, Puugaas, Puukoor, Puusüsi, Radioaktiivsus, Raiejäätmed, Rapsiõli, Rasvad, Roog-aruhein, Saepuru, Saetööstus, Saflooriõli, Sahharoos, Salpeetrid, Süsinikuringe, Sõnnik, Seesamiõli, Silo, Sojaõli, Soojus, Soojuselektrijaam, Soojushulk, Suhkruroog, Tärpentin, Tökat, Tõrv, Tellis, Teravili, Toiduainetööstus, Tolueen, Triitium, Tselluloosi- ja paberitööstus, Tsink, Tudraõli, Turbiiniõli, Turvas, Tuumalõhustumine, Tuumasüntees, Tuumkütus, Urotropiin, Vahad, Vaik, Valge sinep, Väävel, Või, Vedelgaas, Veegaas, Vesinik, Vesinikperoksiid, Vesiniksulfiid, Vetikad, Vingugaas, 2005. Laienda indeks (117 rohkem) »
Adru
Adru (ladina keeles fucus) on pruunvetikate ja punavetikate hulka kuuluvad makrovetikad.
Uus!!: Kütus ja Adru · Näe rohkem »
Aganad
Aganad on teravilja-, heina- ja linaseemnete peksmisel ja tuulamisel alles jäänud õisikute, kuparde ja lehtede kergemad ja peenemad osad.
Uus!!: Kütus ja Aganad · Näe rohkem »
Ahi
Ahi Rootsis Saunaahi Soomes Ahi on üldjuhul kinnine tulekolle, milles kütuse põlemise tagajärjel eraldub soojus.
Uus!!: Kütus ja Ahi · Näe rohkem »
Ahiküte
Ahiküte (kõnekeeles ahjuküte) on elu-, töö- või muude ruumide kütmine ühe või mitme kütteahjuga, mille puhul ei kasutata kuuma vee tsirkulatsiooni.
Uus!!: Kütus ja Ahiküte · Näe rohkem »
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Uus!!: Kütus ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Kütus ja Alumiinium · Näe rohkem »
Amüülalkohol
Amüülalkohol ehk pentanool on küllastunud alkoholide klassi kuuluv ühend keemilise valemiga C5H11OH.
Uus!!: Kütus ja Amüülalkohol · Näe rohkem »
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Uus!!: Kütus ja Ammoniaak · Näe rohkem »
Antratsiit
Antratsiit Antratsiidi irisatsioon Antratsiit (ladina keeles anthracites, vanakreeka keelest ἄνθραξ – 'süsi; karbunkul') on vanim ja kõrgema moondetasemega kivisöe modifikatsioon.
Uus!!: Kütus ja Antratsiit · Näe rohkem »
Asfalt
Asfalt (kreeka keeles άσφαλτος asphaltos 'mäepigi'), maalikunstis pigmendina kannab ka nimetust bituumen (ladina keeles bitumen sõnadest bix humina 'maavaik', 'maatõrv'), on pruunikasmusta värvusega pigitaoline viskoosne looduslik orgaaniline ühend.
Uus!!: Kütus ja Asfalt · Näe rohkem »
Atsetüleen
Atsetüleen (süstemaatiline nimetus: etüün) on lihtsaim alküün, süsivesinik, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna.
Uus!!: Kütus ja Atsetüleen · Näe rohkem »
Õhusõiduki kütus
Õhusõiduki kütus on petrooleumil põhinev kütus, mida kasutatakse õhusõidukite mootorite toiteks.
Uus!!: Kütus ja Õhusõiduki kütus · Näe rohkem »
Õled
Õled pärast viljalõikust Õled on teravilja (peamiselt rukki ja nisu) kõrred, mida viljapeksul ei oldud veel sasitudEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Kütus ja Õled · Näe rohkem »
Benseen
Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.
Uus!!: Kütus ja Benseen · Näe rohkem »
Bensiin
Bensiin purgis Bensiin (Briti inglise keeles petrol, Ameerika inglise keeles gasoline, saksa keeles Benzin) on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu (keeb temperatuurivahemikus 30–200 °C), kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik.
Uus!!: Kütus ja Bensiin · Näe rohkem »
Biobutanool
Biobutanool on taimsest materjalist (taimne biomass ja -jäätmed) toodetud butanool.
Uus!!: Kütus ja Biobutanool · Näe rohkem »
Biodiislikütus
Biodiislikütus Vanemad diiselmootorid on populaarsed biodiislikütusega sõitmiseks Mõnes riigis on biodiisel odavam kui tavaline diisel Biodiislikütus (argikeeles kasutatav väljend biodiisel ei ole kirjakeeles korrektne) on diiselmootorite kütusena kasutatav rasvhapete metüülesterite (sellest ka biodiislikütuse tähistamiseks sagedasti kasutatav lühend FAME - Fatty acid methyl esters) segu, mida valmistatakse taastuvatest looduslikest allikatest, eeskätt taimsetest või loomsetest õlidest.
Uus!!: Kütus ja Biodiislikütus · Näe rohkem »
Bioetanool
Bioetanool on kas biomassist ja/või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist toodetud etanool, mida kasutatakse biokütusena (näiteks mootorikütusena bioetanool E85) või toiduainetetööstuse toorainena, näiteks alkohoolsete jookide tootmisel.
Uus!!: Kütus ja Bioetanool · Näe rohkem »
Bioetanool E85
Bioetanool E85 on denatureeritud bioetanoolist ja bensiinist toodetud mootorikütus.
Uus!!: Kütus ja Bioetanool E85 · Näe rohkem »
Biogaas
Zirli reoveepuhastusjaama biogaasimahuti ja koostootmisseade Austrias Biogaas ehk käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib, kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad.
Uus!!: Kütus ja Biogaas · Näe rohkem »
Biokütus
Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel- või tahkekütus, keemiliselt orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus.
Uus!!: Kütus ja Biokütus · Näe rohkem »
Biometaan
Biometaan ehk rohegaas on metaanirikas (95–98%) gaasiline kütus, mida toodetakse erinevatest biolagunevatest jäätmetest.
Uus!!: Kütus ja Biometaan · Näe rohkem »
Brikett
Puusöest briketid Brikett (prantsuse sõnast briquette) on peeneteralisest, tolmjast või kiudsest materjalist, ka laastudest vm tootmisjäätmeist pressitud korrapärase kujuga tükk või tükid.
Uus!!: Kütus ja Brikett · Näe rohkem »
Butaan
Butaan (C4H10, mille struktuurivalem on CH3CH2CH2CH3, inglise butane) on nelja süsinikuaatomiga alkaan, värvusetu ja väga kergesti süttiv gaas.
Uus!!: Kütus ja Butaan · Näe rohkem »
Butaani ja propaani segu
Butaani ja propaani segu on normaalrõhul gaasiliste, kuid rõhu all vedelas olekus süsivesinike segu, mida toodetakse peamiselt toornaftast.
Uus!!: Kütus ja Butaani ja propaani segu · Näe rohkem »
Butanool
Butanool on üldnimetus isomeersetele alkoholidele keemilise valemiga C4H9OH.
Uus!!: Kütus ja Butanool · Näe rohkem »
Deuteerium
Deuteerium ehk raske vesinik (keemiline sümbol D või 2H) on vesiniku isotoop, milles erinevalt tavalisest vesinikust, mille aatomituumas on üks prooton, on lisaks veel üks neutron.
Uus!!: Kütus ja Deuteerium · Näe rohkem »
Diislikütus
Biodiislikütus Diislikütus (inglise diesel fuel, saksa Dieselkraftstoff) on peamiselt mootorikütusena kasutatav süsivesinike segu, mis keeb temperatuurivahemikus 200–350 °C.
Uus!!: Kütus ja Diislikütus · Näe rohkem »
Dilämmastikoksiid
Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (valem N2O) on keemiline ühend, mis toatemperatuuril on värvitu mittesüttiv gaas, millel on meeldiv, kergelt magus lõhn ja maitse.
Uus!!: Kütus ja Dilämmastikoksiid · Näe rohkem »
Eesti kroon
Eesti kroon (ISO 4217 kood EEK) oli aastatel 1924–1941 ning 1992–2010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta.
Uus!!: Kütus ja Eesti kroon · Näe rohkem »
Elekter
Elektri ülekandeliinid Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks.
Uus!!: Kütus ja Elekter · Näe rohkem »
Elektrienergia
Elektrienergia on elektromagnetvälja energia.
Uus!!: Kütus ja Elektrienergia · Näe rohkem »
Emulsioon
Emulsioon (ladina k. emulsus väljalüpstud) on keemias dispersne süsteem, mille puhul vedel aine või ained on pihustunud või segatud teise vedela ainega, kusjuures mikroskoopiliselt vedelikud omavahel ei segune.
Uus!!: Kütus ja Emulsioon · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Kütus ja Energia · Näe rohkem »
Energiamets
Energiamets (ka energiavõsa) on kasvatatavad puistud või põõsastikud, mille peamine eesmärk on biomassienergia andmine.
Uus!!: Kütus ja Energiamets · Näe rohkem »
Energiaressurss
Energiaressurss ehk energiaallikas on ressurss, mida saab kasutada elektri-, soojus- ja muud liiki energia saamiseks.
Uus!!: Kütus ja Energiaressurss · Näe rohkem »
Etaan
Etaan (C2H6 ehk CH3CH3) on kahe süsiniku aatomiga alkaan.
Uus!!: Kütus ja Etaan · Näe rohkem »
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Uus!!: Kütus ja Etanool · Näe rohkem »
Etüleen
Etüleen (eteen) on normaaltingimusel värvitu gaas, mille molekulvalem on C2H4 või H2C.
Uus!!: Kütus ja Etüleen · Näe rohkem »
Eukalüpt
Õis Tules kahjustunud puukoorest tärganud uinuvad pungad Sinine eukalüpt (''Eucalyptus globulus'') Eukalüpt (Eucalyptus) on taimeperekond mürdiliste sugukonnast.
Uus!!: Kütus ja Eukalüpt · Näe rohkem »
Fossiilkütus
Fossiilkütus ehk fossiilne kütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine.
Uus!!: Kütus ja Fossiilkütus · Näe rohkem »
Glükoos
Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse.
Uus!!: Kütus ja Glükoos · Näe rohkem »
Hagu
Hagu on kütuseks vm otstarbeks maharaiutud peened puud (diameeter alla 7 cm), ladvad ja laasitud oksad.
Uus!!: Kütus ja Hagu · Näe rohkem »
Hakkpuit
Hakkpuidu valmistamine Hakkpuit, ka puiduhake, (inglise keeles wood chips) on võsast, raiejäätmetest või muust tarbepuiduks sobimatust puitmaterjalist toodetud, hakkuriga peenestatud kütteaine.
Uus!!: Kütus ja Hakkpuit · Näe rohkem »
Hall lepp
Hall lepp ehk valge lepp (Alnus incana) on kaseliste sugukonda lepa perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik.
Uus!!: Kütus ja Hall lepp · Näe rohkem »
Harilik kerahein
Harilik kerahein (Dactylis glomerata) on kõrreliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Kütus ja Harilik kerahein · Näe rohkem »
Harilik pilliroog
Harilik pilliroog (Phragmites australis) on kõrreliste sugukonda pilliroo perekonda kuuluv taim.
Uus!!: Kütus ja Harilik pilliroog · Näe rohkem »
Harilik sorgo
Harilik sorgo (Sorghum bicolor) on liik kõrreliste sugukonnast sorgo perekonnast.
Uus!!: Kütus ja Harilik sorgo · Näe rohkem »
Hübriidhaab
Hübriidhaab (Populus × wettsteinii Hämet-Ahti ehk Populus tremula × Populus tremuloides Michx.) on hariliku haava (Populus tremula L.) ja Põhja-Ameerikast pärit ameerika haava (Populus tremuloides Michx.) looduslikul ristumisel või ristamisel saadud puuvorm.
Uus!!: Kütus ja Hübriidhaab · Näe rohkem »
Hüdrasiin
Omadused Üldist Süstemaatiline nimetushüdrasiin Teised nimetuseddiamiin, diamiid, lämmastik anhüdriid Joonis180px Joonis180px Hüdrasiin hüdraat180px Keemiline valemN2H4 Välimusläbipaistev, värvusetu vedelik Füüsikalised omadused Molaarmass32,0452 g mol−1 Sulamis-temperatuur275 °K (2 °C) Keemis-temperatuur387 °K (114 °C) Tihedus1,021 g cm−3 Viskoossus0,876 cP Aluselisus(pKa)8,10 Happelisus(pKb)5,90 Aururõhk1 kP (30,7 °C juures) Struktuur Molekulaarne kujukolmnurkne püramiid N juures Dipoolmoment1,85 D Termokeemia Standardne entalpia50,63 kJ mol−1 Standardne entroopia121,52 J K−1 mol−1 D Hüdrasiin (ka diamiin, diamiid, lämmastikanhüdriid) on värvitu, hästi lenduv anorgaaniline aine.
Uus!!: Kütus ja Hüdrasiin · Näe rohkem »
Hüdroõli
Hüdroõliks nimetatakse hüdrosüsteemis töövedelikuna kasutatavat õli.
Uus!!: Kütus ja Hüdroõli · Näe rohkem »
Heelium-3
Heelium-3 on kahe prootoni ja ühe neutroniga stabiilne heeliumi isotoop.
Uus!!: Kütus ja Heelium-3 · Näe rohkem »
Hein
Vaalutatud niide heinaks kuivamas niidul Ladustatud heinapakid Puurmani vallas 2015. aastal. Hein on niidetud ja kuivatatud rohi, enamasti kasutamiseks loomasöödana.
Uus!!: Kütus ja Hein · Näe rohkem »
Heksaan
Graafiline kujutis thumb Heksaan on lineaarne alkaan, mille molekulis on kuus süsinikuaatomit.
Uus!!: Kütus ja Heksaan · Näe rohkem »
Hundinui
Hundinui (Typha) on kõrreliselaadsete seltsi hundinuialiste sugukonda kuuluv õistaimede perekond.
Uus!!: Kütus ja Hundinui · Näe rohkem »
Ida-kitsehernes
Ida-kitsehernes ehk galeega või söödagaleega (Galega orientalis) on liblikõieliste sugukonda kitseherne perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Kütus ja Ida-kitsehernes · Näe rohkem »
Jäätmekütus
Segaolmejäätmed Jäätmekütuseks (inglise keeles refuse-derived fuel) nimetatakse enamasti olmejäätmetest valmistatud kindlate omadustega (tükisuurus, tihedus, koostis) kütust.
Uus!!: Kütus ja Jäätmekütus · Näe rohkem »
Kaaliumnitraat
Kaaliumnitraat on aine molekulivalemiga KNO3.
Uus!!: Kütus ja Kaaliumnitraat · Näe rohkem »
Kakaoõli
Kakaoõliks ehk kakaovõiks (Cacao oleum, buthyrum Cacao) nimetatakse hariliku kakaopuu täisküpsenud viljade töötlemise saadusi, mida kasutatakse väga erinevatel eesmärkidel ja valmistusviisidel nii töönduslikult kui ka kodumajapidamises.
Uus!!: Kütus ja Kakaoõli · Näe rohkem »
Kalamaksaõli
Kalamaksaõli Kalamaksaõli on kalade (peamiselt turskade) maksast saadav helekollane läbipaistev vedelik.
Uus!!: Kütus ja Kalamaksaõli · Näe rohkem »
Kamin
Kamin on lahtine suitsulõõriga tulekolle ruumi kütmiseks.
Uus!!: Kütus ja Kamin · Näe rohkem »
Kanep
Kanep (Cannabis) on taimede perekond kanepiliste sugukonnast.
Uus!!: Kütus ja Kanep · Näe rohkem »
Kartulipulp
Kartulipulp on kartulitärklise tootmise kõrvaltoode, mis saadakse eeltöödeldud hariliku kartuli mugulate jahvatamisel ja töötlemisel.
Uus!!: Kütus ja Kartulipulp · Näe rohkem »
Kastoorõli
Kastoorõli ehk riitsinusõli on riitsinuse seemnetest saadav kollakas kuivamatu õli.
Uus!!: Kütus ja Kastoorõli · Näe rohkem »
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Uus!!: Kütus ja Katalüsaator · Näe rohkem »
Kütteõlid
Kütteõlid ehk õlikütused (inglise keeles fuel oils) on vedelkütused, mis on enamasti toodetud nafta fraktsioneeriva destillatsiooni teel.
Uus!!: Kütus ja Kütteõlid · Näe rohkem »
Küttepuit
Küttepuude varumine Tartus Vaksali linnaosas (2011) Palginoti lõikamine ja lõhkumine küttpuiduks ning riita ladumine Kõrvemaal 2022. aasta sügisel Maamaja ja sauna aastane küttevaru Küttepuit (firewood, fuelwood) on puitmaterjal, mis on valmistatud ja mida põletatakse soojusenergia saamiseks.
Uus!!: Kütus ja Küttepuit · Näe rohkem »
Kütteväärtus
Kütteväärtus (kütuse eripõlemissoojus) on ühe massi- või mahuühiku kohta kütuse täielikul põlemisel eralduv soojushulk.
Uus!!: Kütus ja Kütteväärtus · Näe rohkem »
Kildagaas
Kildagaasi puurtorn USA-s Pennsylvania osariigis EIA 2011. aastal avaldatud uuringu järgi. Halliga märgitud riigid jäid vaatluse alt välja Kildagaas on kiltkivi pooridesse kogunenud maagaas.
Uus!!: Kütus ja Kildagaas · Näe rohkem »
Kivisüsi
Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.
Uus!!: Kütus ja Kivisüsi · Näe rohkem »
Kliid
Nisukliid Kliid on teravilja püülijahuks jahvatamisel eraldatud seemnekestad koos taimekoe- ja iduosadega.
Uus!!: Kütus ja Kliid · Näe rohkem »
Kompressoriõli
Kompressoriõli (inglise compressor oil) on hästi puhastatud õli tööstuslike rotatsioon- ja tsentrifugaalkompressorite tihendamiseks, määrimiseks ja jahutamiseks.
Uus!!: Kütus ja Kompressoriõli · Näe rohkem »
Kookosõli
Kookosõli Kookosõli ehk kookosrasv on kookospähkli kuivatatud tuumadest saadud taimeõli, mida kasutatakse laialdaselt nii meditsiinis, kergetööstuses kui kakokanduses.
Uus!!: Kütus ja Kookosõli · Näe rohkem »
Leib
Peenleib pisi Leib on rukki- või nisujahust (harvem muust) valmistatud tainast küpsetatud toit.
Uus!!: Kütus ja Leib · Näe rohkem »
Ligniin
Ligniini keemiline struktuur (üldistus) Ligniin ehk ligneen on varieeruva struktuuriga biopolümeer, mis moodustab suure osa taimse materjali rakukestadest.
Uus!!: Kütus ja Ligniin · Näe rohkem »
Linaõli
Linaõli Linaõli on hariliku lina seemnetest pressimise teel saadud õli.
Uus!!: Kütus ja Linaõli · Näe rohkem »
Loomakasvatus
Loomakasvatus ehk karjakasvatus on põllumajandusharude rühm, mis tegeleb koduloomade pidamisega.
Uus!!: Kütus ja Loomakasvatus · Näe rohkem »
Lutsern
Puislutsern Lutsern (Medicago) on oalaadsete seltsi liblikõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.
Uus!!: Kütus ja Lutsern · Näe rohkem »
Maagaas
Maagaasi jaotamine Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.
Uus!!: Kütus ja Maagaas · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Kütus ja Magneesium · Näe rohkem »
Mais
''Zea mays 'Strawberry''' Mais (botaaniline nimi harilik mais; teaduslik nimetus Zea mays) on kõrreliste sugukonda maisi perekonda kuuluv üheaastane teravili.
Uus!!: Kütus ja Mais · Näe rohkem »
Määrdeõli
Määrdeõli on puhastatud õli hõõrdetakistuse ja kulumise vähendamiseks tribosüsteemis.
Uus!!: Kütus ja Määrdeõli · Näe rohkem »
Mööblitööstus
Mansfeldi toolivabrik (Saksamaa, 1972) Mööblitööstus on tööstusharu, mis tegeleb igasugusest materjalist mööbli (v.a kivi, betoon ja tsement) ja mööblilisandite tootmist.
Uus!!: Kütus ja Mööblitööstus · Näe rohkem »
Mesilasvaha
thumb Mesilasvaha on noorte töömesilaste vahanäärmete eritis.
Uus!!: Kütus ja Mesilasvaha · Näe rohkem »
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Uus!!: Kütus ja Metaan · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Kütus ja Metallid · Näe rohkem »
Metanool
Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH.
Uus!!: Kütus ja Metanool · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Kütus ja Mets · Näe rohkem »
Mootoriõli
Mootoriõli ehk autoõli on manustega mineraal- või sünteesõli kolbmootorite määrimiseks.
Uus!!: Kütus ja Mootoriõli · Näe rohkem »
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Uus!!: Kütus ja Nafta · Näe rohkem »
Nitrotselluloosid
Trinitrotselluloos Nitrotseluloos põleb äärmisel kiiresti ja selle jäädvustamiseks on vaja väga lühikest säriaega Nitrotselluloos ehk tselluloosnitraat on üldnimetus tselluloosi lämmastikhappeestritele.
Uus!!: Kütus ja Nitrotselluloosid · Näe rohkem »
Ohtetu luste
Ohtetu luste (Bromus inermis) on kõrreliste sugukonda arvatud taimeliik.
Uus!!: Kütus ja Ohtetu luste · Näe rohkem »
Oksüdeerija
Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.
Uus!!: Kütus ja Oksüdeerija · Näe rohkem »
Oliiviõli
Oliiviõli Oliiviõli (ladina keeles oleum olivarium, olivae oleum; lüh ol oliv) on õlipuu (Olea europaea L.) viljadest saadud taimeõli.
Uus!!: Kütus ja Oliiviõli · Näe rohkem »
Paju
Paju (Salix) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude ja põõsaste perekond.
Uus!!: Kütus ja Paju · Näe rohkem »
Palmiõli
Õlipalmi vili. Keskel tuum ehk seeme ja ümber viljaliha Palmiõli Palmiõli on taimeõli, mis pärineb õlipalmi viljade mesokarbist (punakast viljalihast).
Uus!!: Kütus ja Palmiõli · Näe rohkem »
Pappel
Must pappel Pappel (Populus L.) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Uus!!: Kütus ja Pappel · Näe rohkem »
Parafiin
Parafiin on naftast deparafiinimisel eralduv värvitu vahataoline saadus.
Uus!!: Kütus ja Parafiin · Näe rohkem »
Päevalilleõli
Päevalilleõli Päevalilleõli on päevalille seemnetest toodetud taimeõli.
Uus!!: Kütus ja Päevalilleõli · Näe rohkem »
Päideroog
Päideroog ehk harilik paelrohi (Phalaris arundinacea) on kõrreliste sugukonda paelrohu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Kütus ja Päideroog · Näe rohkem »
Põõsas
Tüüpilise põõsa välisilme (''Cytisus scoparius'') Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekestEndel Laas.
Uus!!: Kütus ja Põõsas · Näe rohkem »
Põhk
Põhk on taimevartest, teradeta viljapeadest, lehtedest ja aganatest koosnev pundar (sasi).
Uus!!: Kütus ja Põhk · Näe rohkem »
Põlevkivi
Eesti põlevkivi ehk kukersiit Jordaania põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.
Uus!!: Kütus ja Põlevkivi · Näe rohkem »
Põlevkiviõli
Põlevkiviõli (inglise shale oil, vene keeles сланцевое масло) on erinevate küllastatud ja küllastamata alifaatsete, tsükliliste ja aromaatsete süsivesinike ning muude orgaaniliste ühendite segu, mis saadakse põlevkivi utmisel ehk poolkoksistamisel (põlevkivi kuumutamine kuni 500 °C) ja põlevkivi koksistamisel (kuumutamine 1000–2000 °C).
Uus!!: Kütus ja Põlevkiviõli · Näe rohkem »
Põlevkivigaas
Põlevkivigaas (inglise oil shale gas või shale gas) on põlevkivist pürolüüsi teel saadud sünteetiline gaasi segu.
Uus!!: Kütus ja Põlevkivigaas · Näe rohkem »
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Uus!!: Kütus ja Põllumajandus · Näe rohkem »
Petrooleum
Petrooleum ehk petrool (inglise keeles kerosene, vahel ka kerosine, Inglismaal ja Lõuna-Aafrikas paraffin) on 175–325 °C keemistemperatuuride vahemikuga süsivesinikest koosnev naftasaadus.
Uus!!: Kütus ja Petrooleum · Näe rohkem »
Prügilagaas
Prügilagaas on prügilasse toodud orgaanilise aine lagunemisel tekkiv gaaside segu, mida harilikult kogutakse suletud prügilatest või prügila suletud osast.
Uus!!: Kütus ja Prügilagaas · Näe rohkem »
Propaan
100px 100px Propaani gaasiballoon Propaan (molekulivalem C3H8) on kolme süsinikuaatomiga alkaan.
Uus!!: Kütus ja Propaan · Näe rohkem »
Propanool
1-propanool ehk propanool ehk propan-1-ool on keemiline aine, värvuseta vedelik struktuurivalemiga CH3CH2CH2OH.
Uus!!: Kütus ja Propanool · Näe rohkem »
Pruunsüsi
Pruunsüsi Pruunsüsi ehk ligniit on pruunika värvusega kaustobioliit.
Uus!!: Kütus ja Pruunsüsi · Näe rohkem »
Puidugraanulid
Puidugraanul Puidugraanulid (kõnekeeles pelletid) on biokütus, mis on kokku pressitud peenestatud puidust.
Uus!!: Kütus ja Puidugraanulid · Näe rohkem »
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Uus!!: Kütus ja Puit · Näe rohkem »
Pump
Väike elektri jõul töötav pump Pump on millegi imemisel ja/või surumisel põhinev seade.
Uus!!: Kütus ja Pump · Näe rohkem »
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Uus!!: Kütus ja Puu · Näe rohkem »
Puugaas
Generaatorgaasil töötav Adler Diplomat 3 (1941) Puugaas tekib biomassi (eeskätt puidu) kuumutamisel (üle 700 °C) ilma õhu juurdepääsuta pürolüüsi meetodil.
Uus!!: Kütus ja Puugaas · Näe rohkem »
Puukoor
Kiirja männi koor Puukoor (ka koor) on puittaime pindmine kiht, mis kaitseb taime sisemisi kudesid.
Uus!!: Kütus ja Puukoor · Näe rohkem »
Puusüsi
Puusüsi (ka puidusüsi) on õhu juurdepääsuta tingimustes puidu kuumutamisel tekkiv poorne aine.
Uus!!: Kütus ja Puusüsi · Näe rohkem »
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Uus!!: Kütus ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »
Raiejäätmed
Raiejäätmed Raiejäätmed on oksad, ladvad, raielangile jäetud tüvepuit, raiutud järelkasv ja maha võetud alusmets.
Uus!!: Kütus ja Raiejäätmed · Näe rohkem »
Rapsiõli
Rapsipõllud Rapsiõli Rapsiõli pressitakse rapsi (Brassica napus) seemnetest külmpressimise, kuumpressimise või ekstraheerimise meetodil.
Uus!!: Kütus ja Rapsiõli · Näe rohkem »
Rasvad
Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.
Uus!!: Kütus ja Rasvad · Näe rohkem »
Roog-aruhein
Roog-aruhein (Festuca arundinacea) on rohttaimeliik kõrreliste sugukonna aruheina perekonnast.
Uus!!: Kütus ja Roog-aruhein · Näe rohkem »
Saepuru
Käsisaega saagimisel tekkinud saepuru Saepuru on puidu eeltöötlemisel, mõõtulõikamisel, saagimisel, freesimisel, treimisel tekkiv puru, mis on jämedam kui puidutolm.
Uus!!: Kütus ja Saepuru · Näe rohkem »
Saetööstus
Saetööstus on tööstusharu, mis tegeleb saematerjali tootmisega.
Uus!!: Kütus ja Saetööstus · Näe rohkem »
Saflooriõli
Saflooriõli on õli, mida toodetakse värvisafloori (Carthamus tinctorius) õlirikastest seemnistest.
Uus!!: Kütus ja Saflooriõli · Näe rohkem »
Sahharoos
Sahharoosi molekulmudel Sahharoos ehk suhkur ehk lauasuhkur (ladina saccharum) on looduslikult taimset päritolu disahhariid (süsivesik) ja süsivesikuline toiduaine.
Uus!!: Kütus ja Sahharoos · Näe rohkem »
Salpeetrid
Salpeetrid on leelis- ja leelismuldmetallide nitraadid või ammooniumnitraat.
Uus!!: Kütus ja Salpeetrid · Näe rohkem »
Süsinikuringe
Süsinikuringe skeem Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus).
Uus!!: Kütus ja Süsinikuringe · Näe rohkem »
Sõnnik
põhust) Sõnnik on loomade (sh kodulindude) väljaheidetest, allapanust (näiteks põhust), veest ja pudenenud söödaosakestest moodustunud orgaaniline aine, mida kasutatakse põllumajanduses laialdaselt väetisena.
Uus!!: Kütus ja Sõnnik · Näe rohkem »
Seesamiõli
Seesamiõli, mida pressitakse seesamiseemnetest, on kahte põhitüüpi.
Uus!!: Kütus ja Seesamiõli · Näe rohkem »
Silo
Silo on orgaaniliste hapete, peamiselt piimhappe toimel konserveerunud haljasmass.
Uus!!: Kütus ja Silo · Näe rohkem »
Sojaõli
Sojaõli on taimeõli, mida ekstraheeritakse sojaoa seemnetest.
Uus!!: Kütus ja Sojaõli · Näe rohkem »
Soojus
Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.
Uus!!: Kütus ja Soojus · Näe rohkem »
Soojuselektrijaam
Yallourni soojuselektrijaam Austraalias Soojuselektrijaam (lühend SEJ) ehk soojusjõujaam on elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks.
Uus!!: Kütus ja Soojuselektrijaam · Näe rohkem »
Soojushulk
Soojushulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab termilise energia kandumist ühelt termodünaamiliselt süsteemilt teisele.
Uus!!: Kütus ja Soojushulk · Näe rohkem »
Suhkruroog
Suhkruroog (botaaniline nimetus harilik suhkruroog; ladinakeelne teaduslik nimetus Saccharum officinarum) on kõrreliste sugukonda suhkruroo perekonda kuuluv rohttaim.
Uus!!: Kütus ja Suhkruroog · Näe rohkem »
Tärpentin
Tärpentin ehk puhastatud tärpentiniõli on osade okaspuude vaigust valmistatav õline vedelik.
Uus!!: Kütus ja Tärpentin · Näe rohkem »
Tökat
Kasetökat Tökat (ka kasetõrv, ladina pix liquida) on kasetohust valmistatud tõrv, mida kasutati hobuserakmete ja vankrimäärdena, samuti nahksaabaste ja suuskade tõrvamiseks.
Uus!!: Kütus ja Tökat · Näe rohkem »
Tõrv
Puutõrv Tõrv on tume viskoosne vedelik, orgaaniliste ainete, esmajoones tahkekütuste termilisel lagunemisel moodustuv orgaaniliste ühendite segu.
Uus!!: Kütus ja Tõrv · Näe rohkem »
Tellis
Telliskivisein Tellis ehk telliskivi on ehitusel kasutatav väike üldiselt risttahukakujuline ehituskivi.
Uus!!: Kütus ja Tellis · Näe rohkem »
Teravili
Mais Nisu Oder Kaer Rukis Riis Hirss Tatar Sorgo Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks.
Uus!!: Kütus ja Teravili · Näe rohkem »
Toiduainetööstus
Juustutootmine Toiduainetööstus (ka toiduainetetööstus) on töötleva tööstuse haru, mis tegeleb põllumajanduse, jahinduse ja kalanduse saaduste töötlemisega toiduaineteks.
Uus!!: Kütus ja Toiduainetööstus · Näe rohkem »
Tolueen
Tolueen (varasem nimetus toluool, IUPACi süstemaatiline nimetus metüülbenseen) on aromaatsete ühendite klassi kuuluv süsivesinik keemilise valemiga CH3C6H5.
Uus!!: Kütus ja Tolueen · Näe rohkem »
Triitium
Triitium (kr tritos 'kolmas') ehk üliraske vesinik (keemiline sümbol T või 3H) on vesiniku isotoop, mille tuumas on lisaks ühele prootonile kaks neutronit.
Uus!!: Kütus ja Triitium · Näe rohkem »
Tselluloosi- ja paberitööstus
Paolo Monti, 1980 Tselluloosi- ja paberitööstus hõlmab ettevõtteid, kes kasutavad toormaterjalina puitu ja toodavad tselluloosi, puitmassi, paberit, pappi ja teisi tselluloosipõhiseid tooteid.
Uus!!: Kütus ja Tselluloosi- ja paberitööstus · Näe rohkem »
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Uus!!: Kütus ja Tsink · Näe rohkem »
Tudraõli
Tudraõli on põldtudrast saadav toiduõli.
Uus!!: Kütus ja Tudraõli · Näe rohkem »
Turbiiniõli
Turbiiniõli (ingliseturbine oil) on suure oksüdatsioonikindlusega ja kõrge kvaliteediga mineraalõli.
Uus!!: Kütus ja Turbiiniõli · Näe rohkem »
Turvas
Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Uus!!: Kütus ja Turvas · Näe rohkem »
Tuumalõhustumine
Tuumalõhustumine tuumareaktsioonina. Aeglane neutron neeldub uraan-235 tuumas, mis seejärel jaguneb kaheks kergemaks elemendiks (tuumalõhustumise jääkproduktiks) ja vabadeks neutroniteks Tuumalõhustumine ehk tuumafissioon on tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks.
Uus!!: Kütus ja Tuumalõhustumine · Näe rohkem »
Tuumasüntees
Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.
Uus!!: Kütus ja Tuumasüntees · Näe rohkem »
Tuumkütus
Tuumkütus ehk aatomkütus (kõnekeeles ka tuumakütus) on materjal, mida kasutatakse tuumareaktorites energia tootmiseks.
Uus!!: Kütus ja Tuumkütus · Näe rohkem »
Urotropiin
Urotropiin Urotropiin ehk heksametüleentetramiin (keemiline valem (CH2)6N4) on heterotsükliline orgaaniline ühend, valge kristalne aine, mis lahustub mõnedes orgaanilistes lahustites ja vees mõõdukalt.
Uus!!: Kütus ja Urotropiin · Näe rohkem »
Vahad
Vahad on aineklass estrite rühmast.
Uus!!: Kütus ja Vahad · Näe rohkem »
Vaik
Männivaik Vaigu korjamine (enne 1997) Vaik on orgaanilist päritolu, harilikult läbipaistev viskoosne vedelik või tahke amorfne, enamasti kõrgmolekulaarne aine, millel puudub kindel sulamistemperatuur ning mille üleminek vedelast olekust tahkesse (või vastupidi) toimub mingis kindlas temperatuurivahemikus.
Uus!!: Kütus ja Vaik · Näe rohkem »
Valge sinep
Valge sinep (Sinapis alba) on ristõieliste sugukonda sinepi perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Uus!!: Kütus ja Valge sinep · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Kütus ja Väävel · Näe rohkem »
Või
Võipakk Rasvainete riiul poes Või on peamiselt lehmapiima koorest valmistatud toiduaine, mille rasvasisaldus on 68–82,5%.
Uus!!: Kütus ja Või · Näe rohkem »
Vedelgaas
Vedelgaas on gaasi jahutamise või kokkusurumise teel osaliselt või täielikult veeldatud aine, mis püsib vedelana kas normaalrõhu juures piisavalt madalal temperatuuril (näiteks hapnik ja lämmastik) või normaaltemperatuuri juures rõhu all (näiteks propaan ja butaan).
Uus!!: Kütus ja Vedelgaas · Näe rohkem »
Veegaas
Veegaas (vananenud termin: vesigaas) on vesinikust ja CO2-st koosnev sünteetiline gaaside segu, mis saadakse veeauru juhtimisel läbi kuuma söekihi.
Uus!!: Kütus ja Veegaas · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Kütus ja Vesinik · Näe rohkem »
Vesinikperoksiid
Vesinikperoksiid (vananenud nimetusega vesinikülihapend, ka perhüdrool) on anorgaaniline ühend, mille molekul koosneb kahest hapniku ja kahest vesiniku aatomist – H2O2.
Uus!!: Kütus ja Vesinikperoksiid · Näe rohkem »
Vesiniksulfiid
Vesiniksulfiidi molekuli ehitus Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid (vananenud termin: väävelvesinik; keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.
Uus!!: Kütus ja Vesiniksulfiid · Näe rohkem »
Vetikad
pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.
Uus!!: Kütus ja Vetikad · Näe rohkem »
Vingugaas
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgistust.
Uus!!: Kütus ja Vingugaas · Näe rohkem »
2005
2005.
Uus!!: Kütus ja 2005 · Näe rohkem »
