Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Läänegootide kuningriik

Index Läänegootide kuningriik

Läänegootide kuningriik oli kuningriik, mis hõlmas 5.–8.

87 suhted: Aëtius, Agde, Akvitaania, Al-Ándalus, Alarich I, Arianism, Arles, Astuuria, Astuuria kuningriik, Attila, Barcelona, Baskid, Bütsants, Berberid, Bordeaux, Braga, Briti Muuseum, Burgundid, Cádiz, Córdoba, Córdoba kalifaat, Chlodovech I, Covadonga lahing, Douro, Ebro, Entsüklopeedia, Frangid, Gallia, Garonne, Germaanlased, Gooti keel, Guadalquivir, Heebrea keel, Hispaania ajalugu, Honorius, Hunnid, Idagootide kuningriik, Jeemen, Judaism, Julius Nepos, Justinianus I, Kaliif, Kastiilia, Katalaunia lahing, Katoliiklus, Kirjanik, Kreeka keel, Kristlus, Ladina keel, Lääne-Rooma keisririik, ..., Läänegoodid, León (Hispaania), Lissabon, Loire, Lusitania, Maroko, Marseille, Málaga, Mérida, Narbonne, Nikaia usutunnistus, Odoaker, Patristika, Pürenee poolsaar, Püreneed, Põhja-Aafrika, Peapiiskop, Pelayo, Prantsusmaa, Provence, Rhône, Romulus Augustulus, Rooma-Katoliku Kirik, Septimaania, Sevilla, Sevilla Isidorus, Sueebid, Tejo, Theoderich Suur, Toledo, Toulouse, Vana-Rooma keisrite loend, Vandaalid, Vitoria-Gasteiz, Zaragoza, 560, 636. Laienda indeks (37 rohkem) »

Aëtius

Flavius Aëtius (umbes 400 Durostorum (praegu Silistra) – 21. september 454 Ravenna) oli Vana-Rooma väejuht, Katalaunia lahingu võitja.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Aëtius · Näe rohkem »

Agde

Agde on linn Prantsusmaal Hérault' departemangus, Agde'i valla keskus.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Agde · Näe rohkem »

Akvitaania

Akvitaania on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi edelaosas Biskaia lahe kaldal.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Akvitaania · Näe rohkem »

Al-Ándalus

Pürenee poolsaar umbes aastal 910 Al-Ándalus (araabia keelesالأندلس) on Pürenee poolsaare ja Lõuna-Prantsusmaa ala, mis oli keskajal aastatel 711–1492 moslemite võimu all.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Al-Ándalus · Näe rohkem »

Alarich I

Alarichi mälestustahvel Walhallas, Regensburg Alarich I (ladina keeles Alaricus; umbes 370 – 410) oli läänegootide kuningas 395–410.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Alarich I · Näe rohkem »

Arianism

Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis sai nime Aleksandria presbüteri Areiose järgi.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Arianism · Näe rohkem »

Arles

Arlesi asukoht kaardil Arles on linn Lõuna-Prantsusmaal Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonnas Bouches-du-Rhône departemangus.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Arles · Näe rohkem »

Astuuria

Astuuria (ametlikult Astuuria Vürstiriik, hispaania keeles Principado de Asturias, astuuria keeles Principáu d'Asturies) on Hispaania autonoomne piirkond.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Astuuria · Näe rohkem »

Astuuria kuningriik

Astuuria kuningriik oli esimene kristlik riik, mille vastupanu osutavad kristlased pärast islamiusuliste vallutust Pürenee poolsaarel (711–719) rajasid.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Astuuria kuningriik · Näe rohkem »

Attila

Eugène Delacroix' maal (1843–1847). Attila (gooti keeles tähendab "isakest", saksa Etzel, vanapõhja Atli või Atle, kutsutud ka Jumala vitsaks; umbes 406 – 453) oli hunnide hõimuliidu juht 434–453 (algul koos venna Bledaga, aastast 445, pärast venna tapmist, üksi).

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Attila · Näe rohkem »

Barcelona

Barcelona on Kataloonia pealinn, elanike arvult Hispaania teine linn.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Barcelona · Näe rohkem »

Baskid

Baskid (baski keeles Euskaldunak) on rahvas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Baskimaal.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Baskid · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants ehk Ida-Rooma riik ehk Ida-Rooma keisririik ehk Ida-Rooma impeerium oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Bütsants · Näe rohkem »

Berberid

Berberid on rahvas Põhja-Aafrikas, lääne pool Niiluse jõge.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Berberid · Näe rohkem »

Bordeaux

Vaade Garonne'i jõele Bordeaux's Bordeaux on linn Edela-Prantsusmaal, Akvitaania-Limousin-Poitou-Charentesi piirkonna ja Gironde'i departemangu keskus.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Bordeaux · Näe rohkem »

Braga

Braga on linn Põhja-Portugalis, Braga ringkonna halduskeskus.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Braga · Näe rohkem »

Briti Muuseum

pisi pisi Briti Muuseum (inglise keeles British Museum) on muuseum Suurbritannias Londonis Bloomsburys.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Briti Muuseum · Näe rohkem »

Burgundid

Rooma riik Hadrianuse ajal (valitses 117–38); näidatud '''Burgundiones''' germaanlaste paiknemine, kes siis asustasid piirkonda ''Viadua'' (Odra) ja ''Visula'' (Wisła) jõgede vahel (Poolas). Burgundid (ladina keeles Burgundiōnes; vanapõhja keeles Burgundar; vanainglise keeles Burgendas; kreeka keeles Βούργουνδοι) olid idagermaani hõim, mis võis rännata Mandri-Skandinaaviast Bornholmi saarele, mille vana nimekuju vanapõhja keeles oli Burgundarholmr (burgundide saar), ja sealt edasi Mandri-Euroopasse.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Burgundid · Näe rohkem »

Cádiz

Cádiz on linn Hispaanias Andaluusia autonoomses piirkonnas Atlandi ookeani ääres.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Cádiz · Näe rohkem »

Córdoba

pisi Córdoba on linn Hispaanias Andaluusias, Córdoba provintsi keskus.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Córdoba · Näe rohkem »

Córdoba kalifaat

Córdoba kalifaat oli islamiriik Pürenee poolsaarel tänapäeva Hispaania ja Portugali aladel aastatel 929-1031.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Córdoba kalifaat · Näe rohkem »

Chlodovech I

Chlodowech I ehk Chlodovech I või Chlodwig I, ka Clovis I (kaasaegses prantsuse keeles Louis ja saksa keeles Ludwig; 466 Tournai – 27. november 511 Pariis) oli frankide kuningas 481–511 ja Frangi impeeriumi rajaja.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Chlodovech I · Näe rohkem »

Covadonga lahing

Covadonga lahing oli esimene kristlaste poolt Pürenee poolsaarel võidetud lahing pärast moslemitest mauride Hispaania invasiooni aastal 711.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Covadonga lahing · Näe rohkem »

Douro

thumb Douro (hispaania Duero) on jõgi Euroopas Pürenee poolsaarel.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Douro · Näe rohkem »

Ebro

Ebro jõgi Tortosa linnas Ebro (katalaani Ebre) on jõgi Euroopas Pürenee poolsaarel.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Ebro · Näe rohkem »

Entsüklopeedia

Entsüklopeedia on teatmeteos, mis annab kokkuvõtliku ülevaate kõigist inimkonna teadmistest (üldentsüklopeedia) või mingi kindla ainevaldkonna teadmistest (erialaentsüklopeedia).

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Entsüklopeedia · Näe rohkem »

Frangid

Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Frangid · Näe rohkem »

Gallia

Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Gallia · Näe rohkem »

Garonne

Garonne on jõgi Edela-Prantsusmaal.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Garonne · Näe rohkem »

Germaanlased

Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Germaanlased · Näe rohkem »

Gooti keel

Gooti keel (*gutisko razda, *𐌲𐌿𐍄𐌹𐍃𐌺𐌰 𐍂𐌰𐌶𐌳𐌰 (ruunikirjas ᚷᚢᛏᛁᛊᚲᚨ ᚱᚨᛉᛞᚨ, *gutisk(o) razda) on väljasurnud idagermaani keel, mida kõnelesid goodid, peamiselt läänegoodid. Gooti keel on vanim germaani keel, millest on säilinud käsikirju. Vanimad gootikeelsed kirjutised pärinevad 4. sajandist. Keele kasutuse vähenemine 6. sajandi keskpaigaks oli tingitud frankide võidust gootide üle Prantsusmaal ja Itaalias, üleminekust ladinakeelsele katoliiklusele ning geograafilisest eraldatusest. Keel säilis Pürenee poolsaarel (tänapäeva Hispaanias ja Portugalis) 8. sajandini ning Walafrid Strabo kirjutiste järgi Doonau alamjooksul 9. sajandi alguseni. Krimmis säilis gooti keel 18. sajandini, arenedes krimmi gooti keeleks. Teadmised gooti keele kohta pärinevad peamiselt 4. sajandi piiblitõlkest, mille autor oli piiskop Wulfila. Säilinud on Codex argenteus (188 lk.) ja Codex Ambrosianus (193 lk.). Teised allikad ei ületa pikkuselt 4 lehekülge. Säilinud on umbes kolmveerand Uuest Testamendist ja üksikuid salme Vanast Testamendist. Wulfila leiutas piiblitõlke tarbeks kreeka tähestiku põhjal gooti tähestiku. Varem kirjutati gooti keelt ruunidega. Gooti keelel puuduvad tänapäevased järglaskeeled, ent ta on väga lähedane muinaspõhja keelele, millest on arenenud skandinaavia keeled, samuti on ta lähedane vanaülemsaksa keelele, mis on saksa keele eelkäija. Kõik nad põlvnevad germaani algkeelest. Gooti keelel on tunnuseid, mis on omased germaani algkeelele, ent on kadunud kõigis tänapäevastes keeltes. Seetõttu aitab ta mõista germaani keelte arengut. Kategooria:Germaani keeled Kategooria:Väljasurnud keeled.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Gooti keel · Näe rohkem »

Guadalquivir

Guadalquivir (araabia keeles 'suur jõgi') on jõgi Euroopas Pürenee poolsaarel.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Guadalquivir · Näe rohkem »

Heebrea keel

Heebrea keel on semiidi keelte Kaanani rühma kuuluv keel.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Heebrea keel · Näe rohkem »

Hispaania ajalugu

Hispaania 21. sajandil Hispaania ajalugu on ülevaade Hispaania alade kujunemisest ja ajaloost.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Hispaania ajalugu · Näe rohkem »

Honorius

pisi Honorius (Imperator Caesar Divi Theodosii Flavius Honorius Augustus, 384 –423) oli Lääne-Rooma keiser 395 – 423.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Honorius · Näe rohkem »

Hunnid

Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Hunnid · Näe rohkem »

Idagootide kuningriik

Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastast 493 kuni aastani 553.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Idagootide kuningriik · Näe rohkem »

Jeemen

Jeemen on riik Lähis-Idas Araabia poolsaarel.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Jeemen · Näe rohkem »

Judaism

Judaism ehk juutlus (ka: juudi usk, juudiusk; kreeka sõnast ἰουδαϊσμός iudaismos) on peamiselt juudi rahva usund.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Judaism · Näe rohkem »

Julius Nepos

Julius Nepos (430–480) oli eelviimane Lääne-Rooma keiser aastail 474–475.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Julius Nepos · Näe rohkem »

Justinianus I

Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; umbes 482–565) oli Ida-Rooma keiser aastatel 527–565.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Justinianus I · Näe rohkem »

Kaliif

Pärsia keskaegsel miniatuuril on kujutatud truudusevande andmist kaliif Abu Bakrile Kaliifi all mõeldakse tavaliselt sunniitide ülemaailmse usujuhi tiitlit, mis loodi aastal 632 ja kaotati 3. märtsil 1924.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Kaliif · Näe rohkem »

Kastiilia

Kastiilia lipp Kastiilia (hispaania Castilla) on ajalooline piirkond Hispaanias.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Kastiilia · Näe rohkem »

Katalaunia lahing

Katalaunia lahing ehk lahing Katalaunia väljadel toimus 451.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Katalaunia lahing · Näe rohkem »

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Katoliiklus · Näe rohkem »

Kirjanik

Kirjanik on isik, kes kirjutab ilukirjandust ehk belletristikat.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Kirjanik · Näe rohkem »

Kreeka keel

Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Kreeka keel · Näe rohkem »

Kristlus

Kristluse osakaal riigiti, kõrgeim osakaal on lillaga, madalaim oranžiga Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Kristlus · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lääne-Rooma keisririik

Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Lääne-Rooma keisririik · Näe rohkem »

Läänegoodid

Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Läänegoodid · Näe rohkem »

León (Hispaania)

León on linn Hispaanias, Leóni provintsi keskus.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja León (Hispaania) · Näe rohkem »

Lissabon

Lissabon on Portugali pealinn.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Lissabon · Näe rohkem »

Loire

Loire on Prantsusmaa pikim jõgi, kui selleks mitte pidada Reini, mille paremale kaldale Prantsusmaa ei ulatu.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Loire · Näe rohkem »

Lusitania

Lusitania 1913. aastal Lusitania oli Cunard Line'i ookeaniaurik, mis uppus 7. mail 1915, kui sai pihta sakslaste allveelaevalt lastud torpeedoga.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Lusitania · Näe rohkem »

Maroko

Maroko on kuningriik Loode-Aafrikas.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Maroko · Näe rohkem »

Marseille

260px Marseille on linn Lõuna-Prantsusmaal, Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonna ja Bouches-du-Rhône departemangu keskus.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Marseille · Näe rohkem »

Málaga

Málaga on linn Hispaanias, Andaluusia suuruselt teine linn ja Málaga provintsi keskus.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Málaga · Näe rohkem »

Mérida

Mérida on linn Hispaania edelaosas Badajozi provintsis Tierra de Mérida - Vegas Bajase maakonnas, Extremadura autonoomse piirkonna halduskeskus.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Mérida · Näe rohkem »

Narbonne

Narbonne on linn Prantsusmaal Languedoc-Roussillon'i piirkonnas.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Narbonne · Näe rohkem »

Nikaia usutunnistus

Nikaia usutunnistus on Nikaia I kirikukogul 325.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Nikaia usutunnistus · Näe rohkem »

Odoaker

Odoaker 477. aastal Ravennas löödud mündil Odoaker (ka Odowaker; umbes 435 – 493) oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Odoaker · Näe rohkem »

Patristika

Patristika on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Patristika · Näe rohkem »

Pürenee poolsaar

Satelliidifoto Pürenee poolsaarest Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Pürenee poolsaar · Näe rohkem »

Püreneed

Püreneede topograafiline kaart Püreneed on mäestik Euroopas (täiendina on pärisnimi ainsuses: Pürenee mäestik).

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Püreneed · Näe rohkem »

Põhja-Aafrika

Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega). Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Põhja-Aafrika · Näe rohkem »

Peapiiskop

Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Peapiiskop · Näe rohkem »

Pelayo

Pelayo (algupärane ladina nimi Pelagius; umbes 685 – 737 Cangas de Onís) oli Astuuria kuningriigi asutaja (astuurlaste vürst), kes valitses seda aastast 718 kuni surmani aastal 737.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Pelayo · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Provence

Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, külgnedes Itaaliaga.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Provence · Näe rohkem »

Rhône

Rhône Steinhausi juures Šveitsis Rhône (prantsuse Le Rhône; saksa Rhone; valsi Rotten; itaalia Rodano; arpitani Rôno, oksitaani Ròse) on jõgi Šveitsi lääneosas ja Prantsusmaa kaguosas.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Rhône · Näe rohkem »

Romulus Augustulus

Romulus Augustus astub troonilt tagasi. Romulus Augustulust kujutav kuldmünt Romulus Augustulust kujutav münt Flavius Romulus Augustus, enamasti tuntud kui Romulus Augustulus, oli viimane Lääne-Rooma keiser.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Romulus Augustulus · Näe rohkem »

Rooma-Katoliku Kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (eestikeelne ametlik nimi Rooma-Katoliku Kirik, ladina Sancta Romana Ecclesia 'Püha Rooma Kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Rooma-Katoliku Kirik · Näe rohkem »

Septimaania

Septimaania aastal 537 Septimaania (prantsuse Septimanie; oksitaani Septimània; katalaani Septimània) oli Rooma provintsi Gallia Narbonensis läänepiirkond, mis läks läänegootide kontrolli alla aastal 462, kui Septimaania loovutati nende kuningale, Theoderich II-le.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Septimaania · Näe rohkem »

Sevilla

Sevilla on linn Hispaanias, Andaluusia pealinn.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Sevilla · Näe rohkem »

Sevilla Isidorus

Isidorus (paremal) ja Saragossa Braulio 10. sajandist pärinevas Etümoloogiate käsikirjas Sevilla Isidorus või ka Püha Isidorus Sevillast (hispaania keeles San Isidoro või San Isidoro de Sevilla, ladina keeles Isidorus Hispalensis) (umbes 560 – 4. aprill 636) oli viimane ladina kirikuisadest, Sevilla peapiiskop, keskaegne kirjanik ja esimese põhjaliku entsüklopeedia Etymologiae autor.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Sevilla Isidorus · Näe rohkem »

Sueebid

Oranž ala näitab sueebi hõimude asuala 1. sajandil eKr. Sueebid ehk sueevid (ladina suebi või suevi) oli germaani hõimude rühm.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Sueebid · Näe rohkem »

Tejo

thumb Tejo (hispaania Tajo) on jõgi Euroopas Pürenee poolsaarel.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Tejo · Näe rohkem »

Theoderich Suur

Münt, mis kujutab Theoderich Suurt. Münd, millel on kujutatud Theoderich Suurt. Theoderich Suur (451 või 454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Theoderich Suur · Näe rohkem »

Toledo

Toledo on linn Hispaanias, Castilla–La Mancha piirkonna pealinn ja Toledo provintsi keskus.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Toledo · Näe rohkem »

Toulouse

Toulouse'i raekoda Toulouse on linn Prantsusmaal, Midi–Pyrénées' pealinn ja Haute-Garonne'i departemangu keskus.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Toulouse · Näe rohkem »

Vana-Rooma keisrite loend

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Vana-Rooma keisrite loend · Näe rohkem »

Vandaalid

Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Vandaalid · Näe rohkem »

Vitoria-Gasteiz

Vitoria-Gasteizi asukoht Araba provintsis Vitoria-Gasteiz on linn Hispaanias, Baski autonoomse piirkonna pealinn ja Araba provintsi halduskeskus.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Vitoria-Gasteiz · Näe rohkem »

Zaragoza

Zaragoza (varasem eestikeelne nimekuju Saragossa) on linn Hispaanias, Aragóni autonoomse piirkonna ja Zaragoza provintsi halduskeskus.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja Zaragoza · Näe rohkem »

560

560.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja 560 · Näe rohkem »

636

636.

Uus!!: Läänegootide kuningriik ja 636 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »