Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Läänemereprovintsid

Index Läänemereprovintsid

Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.

140 suhted: Aadel, Altmargi vaherahu, Asehaldur, Balti kubermangud, Bohuslän, Brömsebro rahu, Bremeni peapiiskopkond, Daugava, Daugavpils, Distrikt, Eesti, Eestimaa, Eestimaa hertsog, Eestimaa hertsogkond, Eestimaa kuberner, Eestimaa kuberneride loend, Eestimaa rüütelkond, Erik XIV, Foogt, Gustav II Adolf, Haapsalu asehaldurite loend, Halland, Harjumaa, Härjedalen, Hiiumaa, Idre, Ingeri, Ingeri sõda, Jaanilinn, Jakob De la Gardie, Jämtland, Järvamaa, Karjala, Karl XI, Käkisalmi lään, Keskaeg, Kindralkuberner, Kingissepp, Klas Horn (1517–1566), Konsistoorium, Koporje, Kristiina, Kroon (institutsioon), Kubermang, Kuramaa hertsogiriik, Kuressaare krahvkond, Laadoga, Lars Ivarsson Fleming, Läänemaa, Läänemeri, ..., Läti, Lõuna-Eesti, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa maapäev, Liivimaa rüütelkond, Liivimaa vojevoodkond, Linnuselään, Maakond, Maanõunik, Magnus Gabriel De la Gardie, Møre og Romsdal, Mõisate reduktsioon, Moskva tsaaririik, Muhu, Narva, Nyen, Ojamaa, Oliwa rahu, Oudova, Paide, Pärnu vojevoodkond, Pärnumaa, Põhja-Eesti, Pljussa vaherahu, Porhov, Priozersk, Rüütelkond, Riia, Riia kreis, Rootsi, Rootsi aeg, Rootsi dominioonid, Rootsi Ingeri, Rootsi keel, Rootsi kuningas, Rootsi Pommeri, Rootsi riigipäev (seisuste esindus), Rootsi suurvõimu ajastu, Rootsi-Poola sõda (1626–1629), Roskilde rahu, Ruhnu, Rzeczpospolita, Saaremaa, Saaremaa kuberneride loend, Saaremaa rüütelkond, Särna, Scania, Segaduste aeg, Setumaa, Soome laht, Soome Suurvürstiriik, Staraja Russa, Stolbovo rahu, Taani valdused Eestis, Tallinn, Tartu vojevoodkond, Tartumaa, Täyssinä rahu, Toompea, Trøndelag, Vana-Liivimaa, Vassili Šuiski, Võnnu kreis, Võnnu vojevoodkond, Vene-Liivi sõda, Verden (riik), Virumaa, Wismar, 1561, 1581, 1583, 1584, 1617, 1620. aastad, 1621, 1629, 1634, 1645, 1654, 1660, 1686, 1694, 1705, 1710, 1721, 1917, 4. juuni, 6. juuni. Laienda indeks (90 rohkem) »

Aadel

Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Aadel · Näe rohkem »

Altmargi vaherahu

Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Altmargi vaherahu · Näe rohkem »

Asehaldur

Asehaldur oli ajalooliselt mingi maa-ala kõrgeim riigivõimu esindaja, ühtlasi võis olla maahärra asemik.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Asehaldur · Näe rohkem »

Balti kubermangud

Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid 18.–20. sajandil kuni Venemaa keisririigi lagunemiseni 1917.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Balti kubermangud · Näe rohkem »

Bohuslän

Bohusläni asukoht Bohusläni maakond on Rootsis Götalandi piirkonnas asuv ajalooline maakond, mis moodustab riigi lääneranniku kõige põhjapoolsema osa.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Bohuslän · Näe rohkem »

Brömsebro rahu

Brömsebro rahuga Rootsile läinud alad (kaardil kollasega, Halland punasega) Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Brömsebro rahu · Näe rohkem »

Bremeni peapiiskopkond

Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Bremeni peapiiskopkond · Näe rohkem »

Daugava

Daugava jõgi ehk Väina jõgi, ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна, Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Daugava · Näe rohkem »

Daugavpils

Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn, latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg) on linn Lätis Väina jõe ääres.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Daugavpils · Näe rohkem »

Distrikt

Distrikt (ladina sõnast districtus) on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Distrikt · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Eesti · Näe rohkem »

Eestimaa

Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben''). Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud kui Eestimaa hertsogiriigina ning Eestimaa kubermanguna.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Eestimaa · Näe rohkem »

Eestimaa hertsog

Eestimaa hertsog oli Eestit valitsenud riikide valitsejate tiitlistikku kuuluv titulaartiitel.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Eestimaa hertsog · Näe rohkem »

Eestimaa hertsogkond

Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominimum directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Eestimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Eestimaa kuberner

Eestimaa kuberner, vahel ka Eestimaa asehaldur (rootsi: Guvernör över Estland, ka: Ståthållare och landshövding över Estland) (vene: Эстляндский губернатор, ka: Эстляндский наместник) oli ametikoht Eestimaal.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Eestimaa kuberner · Näe rohkem »

Eestimaa kuberneride loend

Selles loendis on loetletud Eestimaa kubermangu kubernerid.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Eestimaa kuberneride loend · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkond

Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Erik XIV

Erik XIV Domenicus ver Wildti maalil Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Erik XIV · Näe rohkem »

Foogt

Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Foogt · Näe rohkem »

Gustav II Adolf

Gustav II Adolf Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »

Haapsalu asehaldurite loend

See on Rootsi kuninga nimel Haapsalut valitsenud asehaldurite loend.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Haapsalu asehaldurite loend · Näe rohkem »

Halland

Hallandi asukoht Halland on Lõuna-Rootsis asuv ajalooline maakond (landskap).

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Halland · Näe rohkem »

Harjumaa

Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Harjumaa · Näe rohkem »

Härjedalen

Härjedalen on ajalooline maakond Rootsis.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Härjedalen · Näe rohkem »

Hiiumaa

Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Hiiumaa · Näe rohkem »

Idre

Idre on paik (rootsi keeles tätort) Rootsis Dalarna läänis Älvdaleni vallas, ajaloolise haldusjaotuse järgi Dalarna maakonnas.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Idre · Näe rohkem »

Ingeri

Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Ingeri · Näe rohkem »

Ingeri sõda

Ingeri sõda toimus aastatel 1610–1617 Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Ingeri sõda · Näe rohkem »

Jaanilinn

Jaanilinn (vene Ивангород, Ivangorod; soome Iivananlinna) on linn Venemaal Ingerimaal Narva jõe paremal kaldal, 159 km Peterburist läänes, Jaanilinna linnaasunduse keskus.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Jaanilinn · Näe rohkem »

Jakob De la Gardie

Krahv Jakob De la Gardie Jakob De la Gardie. Maal aastast 1606 Krahv Jakob Pontusson De la Gardie (20/30. juuni 1583 Tallinn – 12. august 1652 Stockholm) oli Rootsi väejuht (1609 feldmarssal) ja riigitegelane (riigimarssal 1628).

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Jakob De la Gardie · Näe rohkem »

Jämtland

Jämtland on ajalooline maakond Rootsis.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Jämtland · Näe rohkem »

Järvamaa

Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale. Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanemaid maakondi.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Järvamaa · Näe rohkem »

Karjala

Karjala ajaloolised osad Karjala on ajalooline piirkond Fennoskandias Venemaa ja Soome territooriumil.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Karjala · Näe rohkem »

Karl XI

Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Karl XI · Näe rohkem »

Käkisalmi lään

Käkisalmi lään (soome keeles Käkisalmen lääni, rootsi keeles Kexholms län, vene keeles Кексгольмский лен, Корельский уезд) oli haldusterritoorium Rootsi kuningriigis ida-Soomes aastatel 1634–1721.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Käkisalmi lään · Näe rohkem »

Keskaeg

Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Keskaeg · Näe rohkem »

Kindralkuberner

Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Kindralkuberner · Näe rohkem »

Kingissepp

Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Kingissepp · Näe rohkem »

Klas Horn (1517–1566)

Vabahärra Klas Kristersson Horn af Åminne (ka Clas (Claes, Klaes) Christersson Horn; soome keeles Klaus Kristerinpoika Horn; u 1517 Turu linnus – 9. september 1566 Åby, Halland, Östergötland) oli soome päritolu Rootsi riiginõunik ja ülemadmiral.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Klas Horn (1517–1566) · Näe rohkem »

Konsistoorium

Konsistoorium ehk luterlik kirikuvalitsus on kiriku haldus- ja kohtukolleegium, mis koosneb kas ainult vaimulikest või vaimulikest ja ilmikutest (segakonsistoorium).

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Konsistoorium · Näe rohkem »

Koporje

Koporje (soome Kaprio, Landvern, eesti keeles Kaporje) on küla (село) Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis, Koporje lahe ääres.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Koporje · Näe rohkem »

Kristiina

Kuninganna Kristiina Kristiina (18. detsember 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Kristiina · Näe rohkem »

Kroon (institutsioon)

Jean Fouquet. "Charles VI kroonimine Reimsi katedraalis (4. novembril 1380)» Kroon ehk riigivalitseja võimupädevuse kinnitus oli ja on riikide, kus valitsusvormiks oli monarhia, monarhi ainuisikulise valitsusvormi kujundlik väljendusvorm.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Kroon (institutsioon) · Näe rohkem »

Kubermang

Kubermang on endine haldusüksus Venemaa Keisririigis, Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s ja Nõukogude Liidus.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Kubermang · Näe rohkem »

Kuramaa hertsogiriik

Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Kuressaare krahvkond

Kuressaare krahvkond oli aastatel 1648–1654 Saaremaal eksisteerinud läänivaldus.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Kuressaare krahvkond · Näe rohkem »

Laadoga

Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid. Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Laadoga · Näe rohkem »

Lars Ivarsson Fleming

Lars Ivarsson Fleming (surnud 27. veebruaril 1562 Tallinnas) oli Rootsi riigitegelane ja väejuht, Nynäsi vabahärra.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Lars Ivarsson Fleming · Näe rohkem »

Läänemaa

Läänemaa (lad. Maritima, Rotalia, saksa Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Läänemaa · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemeri ehk Limneameri (eesti keeles on nimi "Balti meri ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Läänemeri · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Läti · Näe rohkem »

Lõuna-Eesti

Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast põhjas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Lõuna-Eesti · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa hertsogkond

Liivimaa hertsogkond oli haldusterritoorium 16.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Liivimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Liivimaa maapäev

Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Liivimaa maapäev · Näe rohkem »

Liivimaa rüütelkond

Liivimaa rüütelkond oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Liivimaa vojevoodkond

Liivimaa vojevoodkond 1686. aastal Poola Kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi kaart, 1739 Liivimaa vojevoodkond ehk Poola–Liivimaa ehk Väike Liivimaa (poola województwo inflanckie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond), mis moodustus Poola-Rootsi sõja tagajärjel 1621 jagunenud Poola Liivimaa Võnnu vojevoodkonna Latgale alale.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Liivimaa vojevoodkond · Näe rohkem »

Linnuselään

Linnuselään oli Rootsis ja ta valdustes (sh Rootsi Läänemereprovintside Põhja-Eesti aladel) olnud keskaegne halduspiirkond.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Linnuselään · Näe rohkem »

Maakond

Maakond on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Maakond · Näe rohkem »

Maanõunik

Maanõunik (saksa keeles Landrat) oli.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Maanõunik · Näe rohkem »

Magnus Gabriel De la Gardie

Magnus Gabriel de la Gardie Magnus Gabriel De la Gardie (15. oktoober 1622 Tallinn – 26. aprill 1686 Venngarni loss, Sigtuna) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, Jakob De la Gardie poeg.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Magnus Gabriel De la Gardie · Näe rohkem »

Møre og Romsdal

Møre og Romsdal on Lääne-Norra kõige põhjapoolseim maakond.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Møre og Romsdal · Näe rohkem »

Mõisate reduktsioon

Rootsi impeerium Läänemereäärsed dominioonid 17. sajandil Mõisate reduktsioon ehk riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Mõisate reduktsioon · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Русское царствоVene tsaaririik Moskoovia lipp Lipp (alates 1613. aastast)Vapp (1582) 300pxMoskoovia, 1600 Keelvene keel PealinnMoskva Riigipeatsaar Pindalaumbes 2 800 000 km² 1533 Rahvaarv? Iseseisvus1547 Rahaühikrubla Moskva tsaaririigiks või Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »

Muhu

Muhu on saar Saare maakonnas.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Muhu · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Narva · Näe rohkem »

Nyen

Ohta jõe vastaskaldal) makett Nyen (rootsi keeles Nyen, saksa keeles Nyenschantz, soome keeles Nevanlinna, vene keeles Канцы) oli 17. sajandil Rootsi linn Ohta jõe ühinemiskohas Neeva jõega (praeguse Peterburi territooriumil).

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Nyen · Näe rohkem »

Ojamaa

Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Ojamaa · Näe rohkem »

Oliwa rahu

Ruum Oliwa kloostris, kus rahulepingule alla kirjutati Oliwa rahu sõlmiti Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel 3. mail 1660.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Oliwa rahu · Näe rohkem »

Oudova

Oudova (venepäraselt Gdov) on linn Venemaa Pihkva oblastis.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Oudova · Näe rohkem »

Paide

Paide kirik Paide on linn Järva maakonnas, maakonna halduskeskus ning Paide linna nimelise omavalitsusüksuse halduskeskus.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Paide · Näe rohkem »

Pärnu vojevoodkond

Pärnu vojevoodkond (poola województwo parnawskie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Pärnu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Saare-Lääne piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Pärnu vojevoodkond · Näe rohkem »

Pärnumaa

Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Pärnumaa · Näe rohkem »

Põhja-Eesti

Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Põhja-Eesti · Näe rohkem »

Pljussa vaherahu

Pljussa vaherahu oli Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 10. augustil 1583.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »

Porhov

Porhov (eesti keeles ka Porkva) on linn Venemaal, Pihkva oblastis, Šeloni jõel.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Porhov · Näe rohkem »

Priozersk

Käkisalmi kindlus Priozersk (soome keeles Käkisalmi, rootsi keeles Kexholm) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Priozerski rajooni keskus.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Priozersk · Näe rohkem »

Rüütelkond

Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Rüütelkond · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Riia · Näe rohkem »

Riia kreis

O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783. Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Riia kreis · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi aeg

Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Rootsi aeg · Näe rohkem »

Rootsi dominioonid

Rootsi kuningriigi dominioonid (rootsi keeles Svenska besittningar) olid Rootsi krooni (kuningriigi) kontrolli all olevad territooriumid, mis aga ei olnud täielikult integreeritud Rootsi kuningriigi koosseisu.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Rootsi dominioonid · Näe rohkem »

Rootsi Ingeri

Rootsi Ingeri oli aastatel 1580–1595 ja 1617–1721 Rootsi dominioonidesse kuulunud maa-alad Ingerimaal.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Rootsi Ingeri · Näe rohkem »

Rootsi keel

Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Rootsi keel · Näe rohkem »

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »

Rootsi Pommeri

Rootsi Pommeri oli Läänemere rannikul tänaste Saksamaa ja Poola territooriumil asunud Rootsi dominioon aastatel 1630–1815.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Rootsi Pommeri · Näe rohkem »

Rootsi riigipäev (seisuste esindus)

Rootsi riigipäev, ka riksdag, ka riigipäev oli Rootsi seisuste esindus 15.–19. sajandil; Rootsi parlamendi, riksdagi eelkäija.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Rootsi riigipäev (seisuste esindus) · Näe rohkem »

Rootsi suurvõimu ajastu

Rootsi tänapäeval (punane) ja 1658. aastal (kollane ja punane). Rootsi suurvõimu ajastu (rootsi keeles stormaktstiden) oli Rootsi ajaloos periood, mis kestis 1611.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Rootsi suurvõimu ajastu · Näe rohkem »

Rootsi-Poola sõda (1626–1629)

Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1626–1629.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Rootsi-Poola sõda (1626–1629) · Näe rohkem »

Roskilde rahu

Punaselt: Halland, mis oli Brömsebro rahuga (1645) 30 aastaks Rootsile antud, loovutati nüüd jäädavalt. Kollaselt: ka Skåne, Blekinge ja Bohuslän said Rootsi omanduseks. Lillalt: Trøndelagi ja Bornholmi provintsid, mis küll aastal 1658 Rootsile loovutati, kuid kus toimunud ülestõusu järel naasid provintsid aastal 1660 Taani-Norra valitsemise alla. Leping muutis jõudude tasakaalu Skandinaavias jäädavalt, tehes Rootsist võimsaima Skandinaavia riigi nii rahvaarvu kui pindala poolest. Roskilde rahu sõlmiti Teise Põhjasõja ajal 26. veebruaril (uue kalendri järgi 8. märtsil) 1658 Taani-Norra kuninga Frederik III ja Rootsi kuninga Karl X Gustavi vahel Taani linnas Roskildes.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Roskilde rahu · Näe rohkem »

Ruhnu

Ruhnu saar (rootsi keeles Runö) on saar Liivi lahes.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Ruhnu · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart, u 1560. aastal Rzeczpospolita Obojga Narodów (Mõlema Rahva Vabariik, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) ehk Poola-Leedu oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ning Leedu suurvürstiriigist.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa Saaremaa (varem ka Kure-Saar; liivi Sāme mā, läti Sāmsala, rootsi Ösel, saksa Oesel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) on Eesti suurim saar, Sjællandi, Gotlandi ja Fyni järel pindalalt neljas saar Läänemeres.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Saaremaa · Näe rohkem »

Saaremaa kuberneride loend

Selles loendis on loetletud Saaremaa asehaldurid ja kubernerid.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Saaremaa kuberneride loend · Näe rohkem »

Saaremaa rüütelkond

Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Saaremaa rüütelkond · Näe rohkem »

Särna

Särna. Silt ütleb: Särna – mägede värav (detsember, 2009) Särna kirik (juuli, 2011) Särna on koht (rootsi keeles tätort) Rootsis Dalarna läänis Älvdaleni vallas Österdalälveni kaldal, ajaloolise haldusjaotuse järgi Dalarna maakonnas.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Särna · Näe rohkem »

Scania

Scania A1 1901 Maad, kus asuvad Scania tehased Scania AB (Scania Aktiebolag) on Rootsi bussi-, veoki- ja sisepõlemismootoritootja, mille peakorter on Södertäljes ning tehased Argentinas, Brasiilias, Indias, Hollandis, Poolas, Prantsusmaal, Rootsis ja Venemaal.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Scania · Näe rohkem »

Segaduste aeg

Segaduste ajaks (vene Смутное время) nimetatakse ajajärku Venemaa ajaloos, mis hõlmab ajavahemikku viimase Rjurikovitšite dünastia tsaari Fjodor I surmast 1598.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Segaduste aeg · Näe rohkem »

Setumaa

Setumaa (setu ja võru keeles Setomaa) on setude asuala Eesti kaguosas ja sellega piirneval Venemaa Föderatsiooni territooriumil.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Setumaa · Näe rohkem »

Soome laht

Soome laht Soome laht on laht Läänemeres.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Soome laht · Näe rohkem »

Soome Suurvürstiriik

Soome Suurvürstiriik oli Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud autonoomne haldusüksus, mille valitseja oli personaaluniooni alusel Venemaa keiser.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Soome Suurvürstiriik · Näe rohkem »

Staraja Russa

Staraja Russa on linn Venemaa Novgorodi oblastis, samanimelise rajooni keskus.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Staraja Russa · Näe rohkem »

Stolbovo rahu

Stolbovo rahu sõlmiti 27. veebruaril 1617 Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel Stolbovo külas Tihvini lähedal Venemaal.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Stolbovo rahu · Näe rohkem »

Taani valdused Eestis

Taani kuningas Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Taani valdused Eestis · Näe rohkem »

Tallinn

südalinna kõrghooned Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Tallinn · Näe rohkem »

Tartu vojevoodkond

Tartu vojevoodkond (poola województwo dorpackie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Tartu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Tartu piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Tartu vojevoodkond · Näe rohkem »

Tartumaa

Tartumaa (Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Tartumaa · Näe rohkem »

Täyssinä rahu

Täyssinä rahu sõlmiti 18. mail 1595 Moskva Suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel Täyssinä külas (tänapäeval Izvoz), mis jääb Narvast kirdesse Venemaa alale.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Täyssinä rahu · Näe rohkem »

Toompea

Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W.S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867. Toompea on Tallinna vanalinnas Toompea pangal paiknev mägi.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Toompea · Näe rohkem »

Trøndelag

Trøndelagi asukoht Norras Nord-Trøndelagi vaade Trøndelagi vapp Trøndelag on Norra keskosas asuv geograafiline piirkond (landsdel), mis koosneb kahest maakonnast (fylke): Nord-Trøndelag ja Sør-Trøndelag.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Trøndelag · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Vassili Šuiski

Vassili Šuiski nime on kandnud mitu Šuiskite vürstisuguvõsa liiget.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Vassili Šuiski · Näe rohkem »

Võnnu kreis

Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Võnnu kreis · Näe rohkem »

Võnnu vojevoodkond

Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Võnnu vojevoodkond · Näe rohkem »

Vene-Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Verden (riik)

Verdeni ajalooline territoorium kujunes frankide Verdeni piiskopkonna monarhidest tänapäeva Kesk- ja Kirde-Alam-Saksimaa alal ja eksisteeris sellisena aastani 1648.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Verden (riik) · Näe rohkem »

Virumaa

Eesti muinasmaakonnad Virumaa (saksa Kreis Wierland, ladina Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Virumaa · Näe rohkem »

Wismar

Wismar on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal Läänemere kaldal.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja Wismar · Näe rohkem »

1561

1561.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1561 · Näe rohkem »

1581

1581.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1581 · Näe rohkem »

1583

1583.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1583 · Näe rohkem »

1584

1584.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1584 · Näe rohkem »

1617

1617.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1617 · Näe rohkem »

1620. aastad

1620.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1620. aastad · Näe rohkem »

1621

1621.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1621 · Näe rohkem »

1629

1629.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1629 · Näe rohkem »

1634

1634.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1634 · Näe rohkem »

1645

1645.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1645 · Näe rohkem »

1654

1654.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1654 · Näe rohkem »

1660

1660.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1660 · Näe rohkem »

1686

1686.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1686 · Näe rohkem »

1694

1694.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1694 · Näe rohkem »

1705

1705.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1705 · Näe rohkem »

1710

1710.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1710 · Näe rohkem »

1721

1721.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1721 · Näe rohkem »

1917

1917.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja 1917 · Näe rohkem »

4. juuni

4.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja 4. juuni · Näe rohkem »

6. juuni

6.

Uus!!: Läänemereprovintsid ja 6. juuni · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Idamereprovintsid.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »