Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Läänemeri

Index Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemeri ehk Limneameri (eesti keeles on nimi "Balti meri ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

96 suhted: Agarik, Ahvenamaa, Antsülusjärv, Aprill, Atlandi ookean, August, Avameri, Detsember, Dinoflagellaadid, Eesti, Eesti keel, Hallhüljes, HELCOM, Hiiu madal, Hiiumaa, Hoovus, Jaanuar, Jää, Juuli, Kašuubi keel, Kakralaid, Kanal, Karbid, Kattegat, Kümnejalalised, Kirpvähilised, Läänemere kilu, Läänemere maad, Läbipaistvus, Läti, Leedu, Lest, Liiva-uurikkarp, Liivi laht, Limneameri, Looded, Loodusajakiri, Loomastik, Maavärin, Maavärina magnituud, Madal, Mastogloiameri, Mändvetiktaimed, Märts, Merihein, Naftareostus Läänemeres, Naturalisatsioon (bioloogia), Neeva, November, Oktoober, ..., Põhjalaht, Põhjameri, Põisadru, Peterburi, Poola, Pruunvetikad, Punavetikad, Rahu (saar), Räim, Rohevetiktaimed, Rootsi, Rootsi keel, Ruhnu, Saami keeled, Saaremaa, Saksamaa, Söödav rannakarp, Sisemeri, Soolsus, Soome, Soome keel, Soome laht, Taani, Taani keel, Taani väinad, Tarmo Soomere, Temperatuur, Toomas Jüriado, Tsüanobakterid, Tursk, Valgevene keel, Varjaagid, Väinameri, Vööt-kirpvähk, Võõrliik, Veeala, Venemaa, Vesikirbulised, Viigerhüljes, Vilsandi, Zoobentos, 15. juuli, 1744, 18. sajand, 2017, 29. detsember. Laienda indeks (46 rohkem) »

Agarik

Agarik ehk furtsellaaria (Furcellaria lumbricalis) on punavetikaliik.

Uus!!: Läänemeri ja Agarik · Näe rohkem »

Ahvenamaa

Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on rohkem kui 6500 saarest koosnev saarestik Läänemeres, mis moodustab omavalitsusliku Ahvenamaa maakonna.

Uus!!: Läänemeri ja Ahvenamaa · Näe rohkem »

Antsülusjärv

Antsülusjärve oletatavad piirid Antsülusjärv oli Läänemere nõos paiknenud jääajajärgne mageveeline järv umbes 9300–8000 14C-aastat tagasi Autorite kollektiiv.

Uus!!: Läänemeri ja Antsülusjärv · Näe rohkem »

Aprill

Aprill on Gregoriuse kalendris aasta neljas kuu.

Uus!!: Läänemeri ja Aprill · Näe rohkem »

Atlandi ookean

thumb Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.

Uus!!: Läänemeri ja Atlandi ookean · Näe rohkem »

August

August ehk lõikuskuu on Gregoriuse kalendris aasta kaheksas kuu, milles on 31 päeva.

Uus!!: Läänemeri ja August · Näe rohkem »

Avameri

Avameri ehk ulgumeri on mandrite (ka poolsaarte ja saarte) rannikust eemal paiknev mereala, on osa ookeanist, merest, suuremast väinast või lahest.

Uus!!: Läänemeri ja Avameri · Näe rohkem »

Detsember

Detsember ehk jõulukuu ehk talvistepühakuu ehk talvekuu on Gregoriuse kalendris aasta kaheteistkümnes kuu.

Uus!!: Läänemeri ja Detsember · Näe rohkem »

Dinoflagellaadid

Dinoflagellaadid (Dinoflagellata) ehk vaguviburvetikad on alveolaatide superhõimkonda kuuluv suur rühm protiste.

Uus!!: Läänemeri ja Dinoflagellaadid · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Läänemeri ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Uus!!: Läänemeri ja Eesti keel · Näe rohkem »

Hallhüljes

Hallhüljes (Halichoerus grypus) on kiskjaliste (Carnivora) seltsi hülglaste (Phocidae) sugukonda kuuluv veeimetaja.

Uus!!: Läänemeri ja Hallhüljes · Näe rohkem »

HELCOM

HELCOM-i liikmesmaad HELCOM ehk Helsingi komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks.

Uus!!: Läänemeri ja HELCOM · Näe rohkem »

Hiiu madal

Hiiu madal (ka Suurrahu; rannarootsi tõlkelaenuna Näkimadalad; saksa keeles Neckmansgrund) on laiaulatuslik madal Hiiumaast loodes.

Uus!!: Läänemeri ja Hiiu madal · Näe rohkem »

Hiiumaa

Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.

Uus!!: Läänemeri ja Hiiumaa · Näe rohkem »

Hoovus

Hoovused maailmameres Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.

Uus!!: Läänemeri ja Hoovus · Näe rohkem »

Jaanuar

Jaanuar on Gregoriuse kalendris aasta esimene kuu.

Uus!!: Läänemeri ja Jaanuar · Näe rohkem »

Jää

Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.

Uus!!: Läänemeri ja Jää · Näe rohkem »

Juuli

Juuli ehk heinakuu on Gregoriuse kalendris aasta seitsmes kuu, milles on 31 päeva.

Uus!!: Läänemeri ja Juuli · Näe rohkem »

Kašuubi keel

Kašuubi keel (kaszëbsczi jãzëk) on lääneslaavi keelte hulka kuuluv Poola põline piirkondlik keel, mida kõnelevad põhiliselt Pomorze piirkonnas elavad kašuubid.

Uus!!: Läänemeri ja Kašuubi keel · Näe rohkem »

Kakralaid

Vaade Sääre ninalt kirde-põhja poole. Kakralaid on märgatav silmapiiril väikse valge laiguna. Kakralaid (ka Kakrarahu) on laid Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas.

Uus!!: Läänemeri ja Kakralaid · Näe rohkem »

Kanal

Panama kanal. Kanal (.

Uus!!: Läänemeri ja Kanal · Näe rohkem »

Karbid

Karbid ehk liistaklõpuselised (Bivalvia ehk Pelecypoda ehk Lamellibranchia) on loomade klass limuste hõimkonnast.

Uus!!: Läänemeri ja Karbid · Näe rohkem »

Kattegat

Skagerrak ja Kattegat Kattegat on väin Jüüti ja Skandinaavia poolsaare vahel.

Uus!!: Läänemeri ja Kattegat · Näe rohkem »

Kümnejalalised

Kümnejalalised (Decapoda) on selts kõrgemaid vähke.

Uus!!: Läänemeri ja Kümnejalalised · Näe rohkem »

Kirpvähilised

Kirpvähilised ehk amfipoodid (Amphipoda) on vähkide alamhõimkonda kuuluv selts.

Uus!!: Läänemeri ja Kirpvähilised · Näe rohkem »

Läänemere kilu

Euroopa kilu, mis on väga sarnane Läänemere kiluga Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu (Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus) on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala, euroopa kilu (Sprattus sprattus) alamliik.

Uus!!: Läänemeri ja Läänemere kilu · Näe rohkem »

Läänemere maad

Läänemere maad (ka Läänemere regioon) on Läänemere ääres asuvad riigid.

Uus!!: Läänemeri ja Läänemere maad · Näe rohkem »

Läbipaistvus

Varbussid on läbipaistavad organismid. See lihtsustab nende uurimist ja on muutnud nad üheks bioloogias oluliseks mudelorganismiks. Läbipaistvus on keha füüsikaline omadus, mille korral ta hajutab, neelab ja muundab teatud sagedusega elektromagnetilisi laineid (valgust) väga vähe või ei tee seda üldse.

Uus!!: Läänemeri ja Läbipaistvus · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Läänemeri ja Läti · Näe rohkem »

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Uus!!: Läänemeri ja Leedu · Näe rohkem »

Lest

Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) on lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala.

Uus!!: Läänemeri ja Lest · Näe rohkem »

Liiva-uurikkarp

Liiva-uurikkarp (Mya arenaria) on uurikkarplaste sugukonda kuuluv karbiliik.

Uus!!: Läänemeri ja Liiva-uurikkarp · Näe rohkem »

Liivi laht

Liivi lahe asukoht. Liivi laht (ka Riia laht, läti Rīgas jūras līcis, liivi Rīgõ lop) on Läänemere osa.

Uus!!: Läänemeri ja Liivi laht · Näe rohkem »

Limneameri

Limneameri on nüüdis-Läänemere viimane ja tänaseni kestev merestaadium.

Uus!!: Läänemeri ja Limneameri · Näe rohkem »

Looded

Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.

Uus!!: Läänemeri ja Looded · Näe rohkem »

Loodusajakiri

MTÜ Loodusajakiri logo MTÜ Loodusajakiri on Eesti kirjastus (mittetulundusühing), mis annab välja Eestis ilmuvaid looduse- ja teaduseteemalisi ajakirju.

Uus!!: Läänemeri ja Loodusajakiri · Näe rohkem »

Loomastik

Loomastik ehk fauna on mingil territooriumil elav loomaliikide kogum.

Uus!!: Läänemeri ja Loomastik · Näe rohkem »

Maavärin

Panoraamfoto San Franciscost pärast 1906. aasta maavärinat Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine.

Uus!!: Läänemeri ja Maavärin · Näe rohkem »

Maavärina magnituud

Magnituud Richteri skaala järgi on maavärina võimsuse kümnendsuurusjärk etalonmaavärina võimsuse suhtes.

Uus!!: Läänemeri ja Maavärina magnituud · Näe rohkem »

Madal

Madal ehk madalik on madala veega ala meres, järves või jões.

Uus!!: Läänemeri ja Madal · Näe rohkem »

Mastogloiameri

Mastogloiameri oli umbes 7500...7000 aastat tagasi Läänemere nõos eksisteerinud riimveeline veekogu.

Uus!!: Läänemeri ja Mastogloiameri · Näe rohkem »

Mändvetiktaimed

Mändvetiktaimed ehk mändvetikad (Charophyta) on rohevetikate hõimkond, mille hulka kuuluvad lähimad embrüofüütide sugulased.

Uus!!: Läänemeri ja Mändvetiktaimed · Näe rohkem »

Märts

Märts on Gregoriuse kalendris aasta kolmas kuu.

Uus!!: Läänemeri ja Märts · Näe rohkem »

Merihein

Merihein (Zostera L.) on veetaimede perekond meriheinaliste sugukonnast.

Uus!!: Läänemeri ja Merihein · Näe rohkem »

Naftareostus Läänemeres

Naftalaik merel Naftareostus muutus Läänemeres tõsiseks probleemiks 1970.

Uus!!: Läänemeri ja Naftareostus Läänemeres · Näe rohkem »

Naturalisatsioon (bioloogia)

Naturalisatsioon on (bioloogias kasutatava mõistena) võõrliikide kodunemine.

Uus!!: Läänemeri ja Naturalisatsioon (bioloogia) · Näe rohkem »

Neeva

thumb Neva Valgla Neeva on jõgi Ida-Euroopas Venemaa loodeosas.

Uus!!: Läänemeri ja Neeva · Näe rohkem »

November

November ehk kooljakuu ehk talvekuu ehk hingekuu on Gregoriuse kalendris aasta üheteistkümnes kuu, milles on 30 päeva.

Uus!!: Läänemeri ja November · Näe rohkem »

Oktoober

Oktoober ehk rehekuu ehk viinakuu on Gregoriuse kalendris aasta kümnes kuu, milles on 31 päeva.

Uus!!: Läänemeri ja Oktoober · Näe rohkem »

Põhjalaht

Põhjalahe kaart. Põhjalaht ehk Botnia laht (soome keeles Pohjanlahti, rootsi keeles Bottniska viken) on laht Läänemere põhjaosas.

Uus!!: Läänemeri ja Põhjalaht · Näe rohkem »

Põhjameri

Põhjameri satelliidifotol Põhjameri on meri Euroopa rannikul.

Uus!!: Läänemeri ja Põhjameri · Näe rohkem »

Põisadru

Põisadru ehk harilik põisadru (Fucus vesiculosus) on pruunvetikate klassi kuuluv liik.

Uus!!: Läänemeri ja Põisadru · Näe rohkem »

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург, Sankt-Peterburg; aastatel 1914–1924 Petrograd, Петроград; aastatel 1924–1991 Leningrad, Ленинград; kõnekeeles ka Piiter, Питер) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Uus!!: Läänemeri ja Peterburi · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Läänemeri ja Poola · Näe rohkem »

Pruunvetikad

Pruunvetikad (Phaeophyceae) on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda.

Uus!!: Läänemeri ja Pruunvetikad · Näe rohkem »

Punavetikad

Punavetikas ''Ceramium tenuicorne''. Punavetikad (Rhodophyceae) on ainuke punavetiktaimede hõimkonda kuuluv vetikate klass.

Uus!!: Läänemeri ja Punavetikad · Näe rohkem »

Rahu (saar)

Rukkirahu Rahu on laiust väiksema saarekese kohalik nimetus Lääne-Eestis.

Uus!!: Läänemeri ja Rahu (saar) · Näe rohkem »

Räim

Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa alamliik, kes elab Läänemeres.

Uus!!: Läänemeri ja Räim · Näe rohkem »

Rohevetiktaimed

Rohevetiktaimed (Chlorophyta) on rohevetikate hõimkond (ka rohevetikad kitsamas mõttes), kuhu kuulub umbes 500 perekonda 8000 liigiga fotosünteesivaid eukarüootseid organisme.

Uus!!: Läänemeri ja Rohevetiktaimed · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Läänemeri ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi keel

Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.

Uus!!: Läänemeri ja Rootsi keel · Näe rohkem »

Ruhnu

Ruhnu saar (rootsi keeles Runö) on saar Liivi lahes.

Uus!!: Läänemeri ja Ruhnu · Näe rohkem »

Saami keeled

Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.

Uus!!: Läänemeri ja Saami keeled · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa Saaremaa (varem ka Kure-Saar; liivi Sāme mā, läti Sāmsala, rootsi Ösel, saksa Oesel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) on Eesti suurim saar, Sjællandi, Gotlandi ja Fyni järel pindalalt neljas saar Läänemeres.

Uus!!: Läänemeri ja Saaremaa · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Läänemeri ja Saksamaa · Näe rohkem »

Söödav rannakarp

Söödav rannakarp (Mytilus edulis) on rannakarplaste sugukonda kuuluv karbiliik.

Uus!!: Läänemeri ja Söödav rannakarp · Näe rohkem »

Sisemeri

Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega.

Uus!!: Läänemeri ja Sisemeri · Näe rohkem »

Soolsus

Soolsus ehk saliinsus (ka soolasisaldus; magevee kontekstis mineraalsus) on vees lahustunud soolade hulk.

Uus!!: Läänemeri ja Soolsus · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Läänemeri ja Soome · Näe rohkem »

Soome keel

Soome tähestik Soome keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.

Uus!!: Läänemeri ja Soome keel · Näe rohkem »

Soome laht

Soome laht Soome laht on laht Läänemeres.

Uus!!: Läänemeri ja Soome laht · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Läänemeri ja Taani · Näe rohkem »

Taani keel

Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.

Uus!!: Läänemeri ja Taani keel · Näe rohkem »

Taani väinad

Taani väinad Taani väinad on mitu väina Skandinaavia ja Jüüti poolsaare vahel.

Uus!!: Läänemeri ja Taani väinad · Näe rohkem »

Tarmo Soomere

Tarmo Soomere 2016. aasta teaduskommunikatsiooni konverentsil. Tarmo Soomere (sündinud 11. oktoobril 1957) on eesti mereteadlane ja matemaatik, Eesti Teaduste Akadeemia president.

Uus!!: Läänemeri ja Tarmo Soomere · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Uus!!: Läänemeri ja Temperatuur · Näe rohkem »

Toomas Jüriado

Toomas Jüriado, 2010 Toomas Jüriado (sündinud 13. juulil 1947 Tartus) on eesti loodusajakirjanik.

Uus!!: Läänemeri ja Toomas Jüriado · Näe rohkem »

Tsüanobakterid

Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.

Uus!!: Läänemeri ja Tsüanobakterid · Näe rohkem »

Tursk

Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik.

Uus!!: Läänemeri ja Tursk · Näe rohkem »

Valgevene keel

Valgevene keel on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Läänemeri ja Valgevene keel · Näe rohkem »

Varjaagid

Varjaagid on skandinaavlaste (viikingite) nimetus idaslaavlaste juures.

Uus!!: Läänemeri ja Varjaagid · Näe rohkem »

Väinameri

Väinamere asend Jää Väinamerel päikesetõusu ajal Väinameri (varasema nimega Muhu väin) on käärulise rannajoonega madal saarterikas Läänemere osa, mis paikneb Lääne-Eesti saarte (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi) ning mandri vahel.

Uus!!: Läänemeri ja Väinameri · Näe rohkem »

Vööt-kirpvähk

Vööt-kirpvähk (Gammarus tigrinus) on väike Põhja-Ameerika Atlandi ookeani rannikul elav kirpvähiline ehk amfipood (Amphipoda), kes eelmise sajandi algul ilmus Euroopa rannikuvetesse.

Uus!!: Läänemeri ja Vööt-kirpvähk · Näe rohkem »

Võõrliik

Võõrliik (ehk introdutseeritud liik, vahel ka eksoot) on mittepärismaine liik, s.o liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil.

Uus!!: Läänemeri ja Võõrliik · Näe rohkem »

Veeala

Veeala (ka akvatoorium, veeväli) on veega püsivalt kaetud ala.

Uus!!: Läänemeri ja Veeala · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias.

Uus!!: Läänemeri ja Venemaa · Näe rohkem »

Vesikirbulised

Vesikirbulised ehk kladotseerid (Cladocera) on väikesed alamvähid lõpusjalgsete klassist.

Uus!!: Läänemeri ja Vesikirbulised · Näe rohkem »

Viigerhüljes

Viigerhüljes ehk viiger (Pusa hispida, varasem nimi Phoca hispida) on suhteliselt väike ja jässakas lühikese koonuga hüljes.

Uus!!: Läänemeri ja Viigerhüljes · Näe rohkem »

Vilsandi

Vilsandi on saar Saaremaa läänerannikul.

Uus!!: Läänemeri ja Vilsandi · Näe rohkem »

Zoobentos

Zoobentos ehk põhjaloomastik on mingi veekogu bentaali asustavad loomorganismid.

Uus!!: Läänemeri ja Zoobentos · Näe rohkem »

15. juuli

15.

Uus!!: Läänemeri ja 15. juuli · Näe rohkem »

1744

1744.

Uus!!: Läänemeri ja 1744 · Näe rohkem »

18. sajand

18.

Uus!!: Läänemeri ja 18. sajand · Näe rohkem »

2017

2017.

Uus!!: Läänemeri ja 2017 · Näe rohkem »

29. detsember

29.

Uus!!: Läänemeri ja 29. detsember · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Balti meri, Eystrasalt, Itämeri, Mare Suebicum, Oostzee, Ostsee, Sueebide meri, Østersjøen, Østersøen, Östersjön.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »