Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Lämmastik

Index Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

129 suhted: A-vitamiin, Aatom, Aatommass, Aatomnumber, Aeroobid, Agregaatolek, Ameerika Ühendriigid, Amiidid, Amiinid, Aminohapped, Ammoniaak, Anorgaaniline ühend, Antoine Lavoisier, Argoon, Atmosfäär, Õhk, Õhusaasteained, Bakterid, Biomolekul, Carl Wilhelm Scheele, Celsiuse skaala, Dilämmastikoksiid, DNA, Elektrivool, Emissioon, Energia, Energiasääst, Ensüüm, Eutrofeerumine, Fraktsioneeriv destillatsioon, Gaas, Hapnik, Happesademed, Heelium, Henry Cavendish, Hingamine, India, Inertsus, Inertsus (keemia), Inhibiitor, Ionosfäär, Iooniline side, Joseph Priestley, Kantserogeenid, Kariloom, Kaugseire, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline süntees, Keemistemperatuur, ..., Kemikaal, Keraamika, Kessoontõbi, Kilpnääre, Klaas, Kolmikside, Kovalentne side, Krüptoon, Kristallstruktuur, Kude, Lämmastik, Lämmastikalused, Lämmastikhape, Lämmastiksaaste, Lämmastikuringe, Lämmastikusidumine, Lihtaine, Liitium, Loomad, Lumi, Luuüdi, Maa, Maakoor, Magneesium, Massiarv, Mügarbakterid, Meditsiin, Metaan, Mittemetallid, Molekul, Nanoosake, Neoon, Nitraadid, Nitriidid, Nitritid, Normaalrõhk, Normaaltingimused, Oksüdatsiooniaste, Orgaaniline keemia, Osoon, Paber, Päikesetuul, Põlemine, Põllumajandus, Peptiidid, Petrooleum, Piirav tegur, Rõhk, Rektifikatsioon, Süsihappegaas, Süsinik, Süsivesinikud, Soojus, Stabiilne isotoop, Sudu, Sulamistemperatuur, Suletud süsteem (füüsika), Tahkis, Taimed, Tööstus, Teras, Termolüüs, Titaan, Toatemperatuur, Trinidad ja Tobago, Tsüanobakterid, Ultraviolettkiirgus, Universum, Valgud, Väetis, Vedelik, Veeaur, Veeõitseng, Venemaa, Veri, Vesi, Vesinik, Virmalised, Vitamiinid. Laienda indeks (79 rohkem) »

A-vitamiin

A-vitamiin on retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline nimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin.

Uus!!: Lämmastik ja A-vitamiin · Näe rohkem »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Lämmastik ja Aatom · Näe rohkem »

Aatommass

Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).

Uus!!: Lämmastik ja Aatommass · Näe rohkem »

Aatomnumber

Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.

Uus!!: Lämmastik ja Aatomnumber · Näe rohkem »

Aeroobid

Aeroobid ehk aeroobsed organismid on vaba molekulaarset hapnikku sisaldavas keskkonnas (aerobioosis) elavad organismid, kelle ainevahetus põhineb hapnikuosalusega reaktsioonidel.

Uus!!: Lämmastik ja Aeroobid · Näe rohkem »

Agregaatolek

Agregaatolek ehk aine olek (ka lihtsalt: olek) on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.

Uus!!: Lämmastik ja Agregaatolek · Näe rohkem »

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Uus!!: Lämmastik ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »

Amiidid

Amiidid on karboksüülhapete funktsionaalderivaadid, kus -OH rühma asemel on aminorühm (-NH2).

Uus!!: Lämmastik ja Amiidid · Näe rohkem »

Amiinid

Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks, kaks või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga.

Uus!!: Lämmastik ja Amiinid · Näe rohkem »

Aminohapped

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

Uus!!: Lämmastik ja Aminohapped · Näe rohkem »

Ammoniaak

Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.

Uus!!: Lämmastik ja Ammoniaak · Näe rohkem »

Anorgaaniline ühend

Anorgaaniline ühend on anorgaaniline aine, mis on keemiline ühend.

Uus!!: Lämmastik ja Anorgaaniline ühend · Näe rohkem »

Antoine Lavoisier

Antoine Laurent de Lavoisier (26. august 1743 Pariis – 8. mai 1794 Pariis) oli prantsuse keemik, nüüdiskeemia rajaja.

Uus!!: Lämmastik ja Antoine Lavoisier · Näe rohkem »

Argoon

Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.

Uus!!: Lämmastik ja Argoon · Näe rohkem »

Atmosfäär

Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht, milles valdavaks on lämmastik ja hapnik.

Uus!!: Lämmastik ja Atmosfäär · Näe rohkem »

Õhk

Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu.

Uus!!: Lämmastik ja Õhk · Näe rohkem »

Õhusaasteained

Õhu saasteained on välisõhus või ruumide siseõhus leiduvad looduslikud või inimtekkelised inimese tervisele kahjulikult ained.

Uus!!: Lämmastik ja Õhusaasteained · Näe rohkem »

Bakterid

Bakterid (vanakreeka keelest βακτήριον (baktērion), 'kepp, pulk, sau') on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.

Uus!!: Lämmastik ja Bakterid · Näe rohkem »

Biomolekul

Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus.

Uus!!: Lämmastik ja Biomolekul · Näe rohkem »

Carl Wilhelm Scheele

Carl Wilhelm Scheele Scheele apteek ja kodu Köpingis Carl Wilhelm Scheele (9. detsember 1742 Stralsund – 21. mai 1786 Köping) oli rootsi keemik ja apteeker, hapniku avastaja.

Uus!!: Lämmastik ja Carl Wilhelm Scheele · Näe rohkem »

Celsiuse skaala

Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.

Uus!!: Lämmastik ja Celsiuse skaala · Näe rohkem »

Dilämmastikoksiid

Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (valem N2O) on keemiline ühend, mis toatemperatuuril on värvitu mittesüttiv gaas, millel on meeldiv, kergelt magus lõhn ja maitse.

Uus!!: Lämmastik ja Dilämmastikoksiid · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Lämmastik ja DNA · Näe rohkem »

Elektrivool

Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.

Uus!!: Lämmastik ja Elektrivool · Näe rohkem »

Emissioon

Emissioon on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Lämmastik ja Emissioon · Näe rohkem »

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Uus!!: Lämmastik ja Energia · Näe rohkem »

Energiasääst

TTÜ ehitusteaduskonna liginullenergia testhoone. Energiasääst ehk säästev energiakasutus (inglise energy conservation, energy saving) on inimtegevuse eesmärkide saavutamine (sh tootmine) võimalikult väikesemahulise energiamuunduse arvel.

Uus!!: Lämmastik ja Energiasääst · Näe rohkem »

Ensüüm

Arvuti modelleeritud puriin-nukleosiidfosforülaasi (PNP) struktuur Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.

Uus!!: Lämmastik ja Ensüüm · Näe rohkem »

Eutrofeerumine

tsüanobakterite vohamisest Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon (.

Uus!!: Lämmastik ja Eutrofeerumine · Näe rohkem »

Fraktsioneeriv destillatsioon

Vigreux kolonn ehk deflegmaator Fraktsioneeriv destillatsioon on destillatsioonimeetod mõõdukalt erinevate keemistemperatuuridega vedelike lahutamiseks kasutades fraktsioneerimiskolonni (destillatsioonikolonni), milles toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon.

Uus!!: Lämmastik ja Fraktsioneeriv destillatsioon · Näe rohkem »

Gaas

Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega.

Uus!!: Lämmastik ja Gaas · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Lämmastik ja Hapnik · Näe rohkem »

Happesademed

Happevihmade tõttu hukkunud kuused Tšehhis Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam.

Uus!!: Lämmastik ja Happesademed · Näe rohkem »

Heelium

Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.

Uus!!: Lämmastik ja Heelium · Näe rohkem »

Henry Cavendish

Henry Cavendish Henry Cavendish (10. oktoober 1731 Nice – 24. veebruar 1810 London) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja.

Uus!!: Lämmastik ja Henry Cavendish · Näe rohkem »

Hingamine

Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.

Uus!!: Lämmastik ja Hingamine · Näe rohkem »

India

India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas.

Uus!!: Lämmastik ja India · Näe rohkem »

Inertsus

---- Inertsus on mitmetähenduslik termin.

Uus!!: Lämmastik ja Inertsus · Näe rohkem »

Inertsus (keemia)

Inertsus on keemilise elemendi omadus mitte osaleda keemilistes reaktsioonides ega moodustada keemilisi ühendeid.

Uus!!: Lämmastik ja Inertsus (keemia) · Näe rohkem »

Inhibiitor

Inhibiitor ehk inhibeerija ehk negatiivne katalüsaator ehk inhibitor on aine või faktor, mis pidurdab keemilist, biokeemilist või füsioloogilist protsessi.

Uus!!: Lämmastik ja Inhibiitor · Näe rohkem »

Ionosfäär

Ionosfäär atmosfääris. E- ja F-tähed tähistavad plasma kontsentratsiooni kahte maksimumväärtust vastavates kihtides Ionosfäär on üks atmosfääri kõrgeimaid kihte, mis algab umbes 50–70 km kõrgusel ning ulatub 800–1000 km kõrgusele.

Uus!!: Lämmastik ja Ionosfäär · Näe rohkem »

Iooniline side

Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.

Uus!!: Lämmastik ja Iooniline side · Näe rohkem »

Joseph Priestley

Joseph Priestley (13. märts 1733 Yorkshire – 8. veebruar 1804 Pennsylvania) oli inglise keemik.

Uus!!: Lämmastik ja Joseph Priestley · Näe rohkem »

Kantserogeenid

Kantserogeenid ehk vähitekitajad on ained, ühendid, valmistised või keskkonnatingimused, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust.

Uus!!: Lämmastik ja Kantserogeenid · Näe rohkem »

Kariloom

Lambad ja lehm Kariloom on karjatatav koduloom.

Uus!!: Lämmastik ja Kariloom · Näe rohkem »

Kaugseire

Satelliidipilt Eestist (2004) Kaugseire on objektilt või nähtuselt lähtuva elektromagnetkiirguse mõõtmine ja andmete salvestamine mõõteaparatuuriga, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis.

Uus!!: Lämmastik ja Kaugseire · Näe rohkem »

Keemiline ühend

Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.

Uus!!: Lämmastik ja Keemiline ühend · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Uus!!: Lämmastik ja Keemiline element · Näe rohkem »

Keemiline süntees

Keemiline süntees on vajaliku saaduse saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon või mitmete reaktsioonide jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega.

Uus!!: Lämmastik ja Keemiline süntees · Näe rohkem »

Keemistemperatuur

Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.

Uus!!: Lämmastik ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »

Kemikaal

Kemikaal on kindla puhtusastmega keemiatoode, mida kasutatakse laboratoorsel või tööstuslikul otstarbel.

Uus!!: Lämmastik ja Kemikaal · Näe rohkem »

Keraamika

Amforad Keraamika (vanakreeka sõnast keramos 'savi') on põletatud savist esemed.

Uus!!: Lämmastik ja Keraamika · Näe rohkem »

Kessoontõbi

Kessoontõbi ehk dekompressioontõbi on haiguslik seisund, mis tekib kiirel siirdumisel kõrgema õhurõhuga keskkonnast madalama õhurõhuga keskkonda.

Uus!!: Lämmastik ja Kessoontõbi · Näe rohkem »

Kilpnääre

Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.

Uus!!: Lämmastik ja Kilpnääre · Näe rohkem »

Klaas

klaasitehases Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.

Uus!!: Lämmastik ja Klaas · Näe rohkem »

Kolmikside

Kolmikside heks-3-üüni graafilises struktuurivalemis Kolmikside on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari.

Uus!!: Lämmastik ja Kolmikside · Näe rohkem »

Kovalentne side

Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.

Uus!!: Lämmastik ja Kovalentne side · Näe rohkem »

Krüptoon

Krüptoon (tähis Kr) on element järjekorranumbriga 36.

Uus!!: Lämmastik ja Krüptoon · Näe rohkem »

Kristallstruktuur

Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.

Uus!!: Lämmastik ja Kristallstruktuur · Näe rohkem »

Kude

Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.

Uus!!: Lämmastik ja Kude · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Lämmastik ja Lämmastik · Näe rohkem »

Lämmastikalused

Tabel 1 DNA ja RNA monomeeride nimetused Lämmastikalus Monomeer Tähis DNA RNA Valem Adeniin Adenosiinfosfaat A X X C5H5N5 Guaniin Guanofosfaat G X X C5H5N5O Tsütosiin Tsütidiinfosfaat C X X C4H5N3O Tümiin Tümiinfosfaat T X C5H6N2O2 Uratsiil Uridiinfosfaat U X C4H4N2O2 Kategooria:Biokeemia Kategooria:Molekulaarbioloogia Kategooria:Lämmastikuühendid.

Uus!!: Lämmastik ja Lämmastikalused · Näe rohkem »

Lämmastikhape

Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ning mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu.

Uus!!: Lämmastik ja Lämmastikhape · Näe rohkem »

Lämmastiksaaste

Lämmastiksaaste on keskkonnaprobleem, mida põhjustavad lämmastikühendid.

Uus!!: Lämmastik ja Lämmastiksaaste · Näe rohkem »

Lämmastikuringe

Lämmastikuringe skeem Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis.

Uus!!: Lämmastik ja Lämmastikuringe · Näe rohkem »

Lämmastikusidumine

Teravmägedes, Sassendaleni piirkonnas. Lämmastikusidumine (ka lämmastiku sidumine, lämmastiku fikseerimine, lämmastiku seondamine) on keemiline protsess, mille tagajärjel suhteliselt inertne molekulaarne lämmastik (N2) muundatakse redutseeritud (näiteks ammoniaagiks) või oksüdeeritud vormiks (näiteks nitraadiks).

Uus!!: Lämmastik ja Lämmastikusidumine · Näe rohkem »

Lihtaine

Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.

Uus!!: Lämmastik ja Lihtaine · Näe rohkem »

Liitium

Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.

Uus!!: Lämmastik ja Liitium · Näe rohkem »

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Uus!!: Lämmastik ja Loomad · Näe rohkem »

Lumi

Lumekristall mikroskoobi all Lumi on väikeste jääkristallide kogum.

Uus!!: Lämmastik ja Lumi · Näe rohkem »

Luuüdi

Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete (sealhulgas inimese) toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.

Uus!!: Lämmastik ja Luuüdi · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Lämmastik ja Maa · Näe rohkem »

Maakoor

Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (3–75 km paksune) osa, mis koosneb põhiliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.

Uus!!: Lämmastik ja Maakoor · Näe rohkem »

Magneesium

Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.

Uus!!: Lämmastik ja Magneesium · Näe rohkem »

Massiarv

Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.

Uus!!: Lämmastik ja Massiarv · Näe rohkem »

Mügarbakterid

Mügarbakterid (Rhizobium) on perekond gramnegatiivseid mullabakterid, kes seovad õhust lämmastikku.

Uus!!: Lämmastik ja Mügarbakterid · Näe rohkem »

Meditsiin

Meditsiiniteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin'), tänapäeval ka lihtsalt arstiteadus, on teadusharu, mis uurib ja rakendab inimese tervise kaitse ja tugevdamise, haiguste, nende diagnoosimise, ennetamise, profülaktika ja ravi ning eluea pikendamisega seotut.

Uus!!: Lämmastik ja Meditsiin · Näe rohkem »

Metaan

Metaan ehk metüülhüdriid (molekulvalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.

Uus!!: Lämmastik ja Metaan · Näe rohkem »

Mittemetallid

Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.

Uus!!: Lämmastik ja Mittemetallid · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Lämmastik ja Molekul · Näe rohkem »

Nanoosake

Skaneeriva elektronmikroskoobi pilt (d), millele vastab (b). Nanoosake ehk ultrapeen osake on füüsikaline osake mõõtmetega suurusjärgus 1–100 nanomeetrit.

Uus!!: Lämmastik ja Nanoosake · Näe rohkem »

Neoon

Neoon (keemiline sümbol Ne) on keemiline element järjenumbriga 10.

Uus!!: Lämmastik ja Neoon · Näe rohkem »

Nitraadid

Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.

Uus!!: Lämmastik ja Nitraadid · Näe rohkem »

Nitriidid

Nitriid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on lämmastik, ning mille molekulis sisalduvate lämmastikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Uus!!: Lämmastik ja Nitriidid · Näe rohkem »

Nitritid

Nitritid on lämmastikushappe soolad.

Uus!!: Lämmastik ja Nitritid · Näe rohkem »

Normaalrõhk

Normaalrõhuks ehk standardrõhuks nimetatakse õhurõhku 101 325 Pa.

Uus!!: Lämmastik ja Normaalrõhk · Näe rohkem »

Normaaltingimused

Normaaltingimusteks nimetatakse keemias ja füüsikas katsetingimusi, mille korral temperatuur on 0 °C (273,15 K) ja rõhk 1 atm ehk 101 325 Pa (IUPAC).

Uus!!: Lämmastik ja Normaaltingimused · Näe rohkem »

Oksüdatsiooniaste

Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.

Uus!!: Lämmastik ja Oksüdatsiooniaste · Näe rohkem »

Orgaaniline keemia

tetraeedri nurkadesse. Orgaanilise keemia klassikaline molekuligeomeetria: Kekulé bensoolivalem 1964. postmargil Orgaaniline keemia on keemia haru, mis uurib orgaaniliste ühendite (st süsinikku sisaldavate ainete, välja arvatud mõned süsinikuühendid ja süsinik lihtainena) struktuuri, sünteesi ja reaktsioone.

Uus!!: Lämmastik ja Orgaaniline keemia · Näe rohkem »

Osoon

200px Osooni molekul Osoon ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist.

Uus!!: Lämmastik ja Osoon · Näe rohkem »

Paber

Paberilehtede virn Paber (vanakreeka sõnast πάπυρος (pápyros) 'papüürus-lõikhein') on põhiliselt taimsetest kiududest koosnev materjal, mida kasutatakse eelkõige kirjutusmaterjalina (kirjutamisel, trükkimisel ja printimisel), samuti pakkematerjalina pakkimisel (pakkepaber, papp, kartong), tualettpaberina ja muul hügieeniotstarbel ning eripaberina (näiteks tapeet).

Uus!!: Lämmastik ja Paber · Näe rohkem »

Päikesetuul

Päikesetuuleks nimetatakse laetud osakeste voogu, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist.

Uus!!: Lämmastik ja Päikesetuul · Näe rohkem »

Põlemine

Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek).

Uus!!: Lämmastik ja Põlemine · Näe rohkem »

Põllumajandus

Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.

Uus!!: Lämmastik ja Põllumajandus · Näe rohkem »

Peptiidid

Peptiidsideme moodustumine Peptiidse molekuli näide - hormoon oksütotsiin Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest.

Uus!!: Lämmastik ja Peptiidid · Näe rohkem »

Petrooleum

Petrooleum ehk petrool (inglise keeles kerosene, vahel ka kerosine, Inglismaal ja Lõuna-Aafrikas paraffin) on 175–325 °C keemistemperatuuride vahemikuga süsivesinikest koosnev naftasaadus.

Uus!!: Lämmastik ja Petrooleum · Näe rohkem »

Piirav tegur

Piirav tegur (inglise limiting factor) on isendi või populatsiooni arengut piirav keskkonnategur.

Uus!!: Lämmastik ja Piirav tegur · Näe rohkem »

Rõhk

Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: p.

Uus!!: Lämmastik ja Rõhk · Näe rohkem »

Rektifikatsioon

Tööstusliku rektifikatsioonikolonni osa, mis näitab gaasi- ja vedelfaasi liikumist taldrikkolonnis. Rektifikatsioon ehk rektifitseerimine on fraktsioneeriva destillatsiooni meetod lähedase keemistemperatuuriga vedelike lahutamiseks kasutades rektifikatsioonikolonni, milles toimub mitmekordne aurustumine ja kondensatsioon.

Uus!!: Lämmastik ja Rektifikatsioon · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Lämmastik ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru. Süsinik (keemiline tähis C) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Uus!!: Lämmastik ja Süsinik · Näe rohkem »

Süsivesinikud

Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest.

Uus!!: Lämmastik ja Süsivesinikud · Näe rohkem »

Soojus

Soojus ehk soojusenergia on füüsikas ühelt süsteemilt teisele kanduv energia.

Uus!!: Lämmastik ja Soojus · Näe rohkem »

Stabiilne isotoop

Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.

Uus!!: Lämmastik ja Stabiilne isotoop · Näe rohkem »

Sudu

Sudu Londonis Sudu on teatud tüüpi õhusaaste.

Uus!!: Lämmastik ja Sudu · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Uus!!: Lämmastik ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »

Suletud süsteem (füüsika)

Suletud süsteem on termodünaamiline süsteem, millel on ümbritsevaga energia-, kuid mitte ainevahetus.

Uus!!: Lämmastik ja Suletud süsteem (füüsika) · Näe rohkem »

Tahkis

Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.

Uus!!: Lämmastik ja Tahkis · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Uus!!: Lämmastik ja Taimed · Näe rohkem »

Tööstus

Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektrijaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi.

Uus!!: Lämmastik ja Tööstus · Näe rohkem »

Teras

Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.

Uus!!: Lämmastik ja Teras · Näe rohkem »

Termolüüs

Termolüüs ehk termiline lagundamine on protsess, milles aine kõrge temperatuuri toimel laguneb kaheks või enamaks aineks.

Uus!!: Lämmastik ja Termolüüs · Näe rohkem »

Titaan

Kristalliline titaan Titaan on element järjenumbriga 22.

Uus!!: Lämmastik ja Titaan · Näe rohkem »

Toatemperatuur

Toatemperatuuriks (lühend RT) nimetatakse loodusteaduslike eksperimentide kirjeldamisel katse läbiviimise temperatuuri, kui see jääb ligikaudu vahemikku 21–23 °C (.

Uus!!: Lämmastik ja Toatemperatuur · Näe rohkem »

Trinidad ja Tobago

Trinidad ja Tobago on saareriik Kariibi mere kaguosas Lõuna-Ameerika põhjarannikul Väikeste Antillide saarestikus.

Uus!!: Lämmastik ja Trinidad ja Tobago · Näe rohkem »

Tsüanobakterid

Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.

Uus!!: Lämmastik ja Tsüanobakterid · Näe rohkem »

Ultraviolettkiirgus

Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega), kuid suurem kui röntgenikiirgusel.

Uus!!: Lämmastik ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »

Universum

Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum on maailmakõiksus, mis hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.

Uus!!: Lämmastik ja Universum · Näe rohkem »

Valgud

polariseerivas valguses. Polariseeriv filter annab lihtsa võimaluse eristada valgukristalle soolakristallidest, kuna valgu kristallid on valguse suhtes enamasti anisotroopsed, soolakristallid tihti mitte. Valgud ehk proteiinid (ka valkained) on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Lämmastik ja Valgud · Näe rohkem »

Väetis

orus 1942. aastal tehtud näidispõld, kus poolt põllust väetati rohkelt ja teist poolt üldse mitte. Väetis ehk väetusaine on aine, mis soodustab taimede toitumist ja sellega kaasnevat kasvu.

Uus!!: Lämmastik ja Väetis · Näe rohkem »

Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.

Uus!!: Lämmastik ja Vedelik · Näe rohkem »

Veeaur

Veeaur Veeaur on vesi gaasilises olekus.

Uus!!: Lämmastik ja Veeaur · Näe rohkem »

Veeõitseng

Veeõitseng ühes Hiina küla jões Veeõitseng (ka: veeõitsemine, vee õitseng) on mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus.

Uus!!: Lämmastik ja Veeõitseng · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias.

Uus!!: Lämmastik ja Venemaa · Näe rohkem »

Veri

Kategooria:Kehavedelikud Vereproovid Veri (ladina sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.

Uus!!: Lämmastik ja Veri · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Lämmastik ja Vesi · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Lämmastik ja Vesinik · Näe rohkem »

Virmalised

Virmalised Kenai poolsaarel Alaskal Lõuna-Eestis on virmalised juba väga harv nähtus. Virmalised Väimelas 7. oktoobril 2015. Virmalised ehk põhjavalgus ja ka lõunavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.

Uus!!: Lämmastik ja Virmalised · Näe rohkem »

Vitamiinid

Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.

Uus!!: Lämmastik ja Vitamiinid · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Nitrogenium.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »