Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Läti

Index Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

293 suhted: Ainārs Kovals, Alūksne kõrgustik, Aleksandrs Čaks, Altmargi vaherahu, Andrejs Pumpurs, Andrievs Niedra, Artūrs Irbe, Asti järv, Atlandi ookean, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Ühtsus (Läti partei), Baltimaad, Baltisakslased, Baltlased, Bütsants, BMX, Brigaad, Cēsis, Cēsise piirkond, Compiègne'i vaherahu, Dainis Kūla, Daugava, Daugavpils, Daugavpilsi Ülikool, Demokraatia, Devon, Diötsees, Dievs, svētī Latviju, Dobele, Dobele piirkond, Eesti, Eestlased, Elvīra Ozoliņa, Emigratsioon, Ernests Gulbis, Esimene maailmasõda, Euro, Euroopa, Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu, Flotill, Gaiziņkalns, Golfi hoovus, Granaadiheitja, Gregoriuse kalender, Haanja kõrgustik, Haldusreform, Hansa Liit, Harilik härjasilm, Harilik kuusk, ..., Harilik mänd, Holokaust, Ida-Euroopa aeg, Ida-Euroopa lauskmaa, Inflatsioon, Invasioon, Jalgpall, Jaunsardze, Jānis Cimze, Jānis Lūsis, Jāzeps Vītols, Jäähoki, Jūrmala, Jēkabpils, Jelgava, Jumal, Juris Alunāns, Juudid, Kaitseliit, Kask, Katariina II, Katoliiklus, Kārlis Ulmanis, Koiva jõgi, Koknese, Kolmas riik, Koosmeel, Korvpall, Krāslava, Krāslava piirkond, Krišjānis Barons, Krišjānis Valdemārs, Kristlus, Kuldīga, Kuldīga piirkond, Kuralased, Kuramaa, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa kubermang, Kuramaa piiskopkond, Kuramaa rüütelkond, Labradori poolsaar, Landesveer, Latgale, Latgalid, Lāčplēsis, Läänemeri, Läti, Läti (täpsustus), Läti Ülikool, Läti Eurovisiooni lauluvõistlusel, Läti filosoofia, Läti haridus, Läti jalgpallikoondis, Läti keel, Läti latt, Läti leegionäride päev, Läti lennukompaniide loend, Läti mõisate loend, Läti meedia, Läti merevägi, Läti muusika, Läti näitlejate loend, Läti Olümpiakomitee, Läti olümpiamängudel, Läti Pank, Läti Põllumajandusülikool, Läti president, Läti rahvusväeosad, Läti riigipeade loend, Läti saksakeelsete kohanimede loend, Läti Televisioon, Läti Vabadussõda, Läti Vabariigi põhiseadus, Lätlased, Leedu, Leedulased, Lielupe jõgi, Liepāja, Liivi laht, Liivi sõda, Liivimaa kubermang, Liivimaa ordu, Liivimaa rüütelkond, Liivlased, Limbaži, Linavästrik, Logistika, Lubāns, Luterlus, Maailmapank, Maamõõtjate ajad, Majanduskasv, Majanduskriis, Male, Māris Štrombergs, Māris Kučinskis, Merevaik, Mets, Mihhail Tal, Muslim, Mustlased, Nafta, NATO, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Nõukogude Liit, Nora Ikstena, Novembrirevolutsioon, Ogre, Ogre piirkond, Olaine, Olaine piirkond, Oliwa rahu, Paavst, Parlamentaarne vabariik, Pataljon, Paul I, Põhja-Euroopa, Pihkva oblast, Piirkond, Poolakad, Punaarmee, Radar, Rahvastikutihedus, Rahvuslik Liit "Kõik Läti eest!" – "Isamaale ja Vabadusele/LNNK", Rahvusvaheline Valuutafond, Raimonds Pauls, Raimonds Vējonis, Rainis, Raudteetransport Lätis, Rāzna järv, Rüdiger von der Goltz, Rēzekne, Reformatsioon, Rein Sikk, Riia, Riia asehaldurkond, Riia kreis, Riia Tehnikaülikool, Riik, Roheliste ja Talurahva Liit, Romaan, Rooma riik, Rooma-Katoliku Kirik, Rootsi aeg, Ruhnu, Rzeczpospolita, Sademed, Sademete hulk, Sakslased, Salaspils, Salaspilsi piirkond, Salatsi jõgi, Saldus, Salduse piirkond, Sandis Ozoliņš, Sēlija, Seelid, Seim (Läti), Semgalid, Sigulda, Sigulda piirkond, Sirdskalns, Soome-ugri keeled, Taiga, Talsi, Talsi piirkond, Tartu, Tartu Ülikool, Tālava madalik, Tukums, Tukumsi piirkond, Ukrainlased, UNESCO, UNICEF, Usma järv, Vadims Vasiļevskis, Valga, Valga maakond, Valgevene, Valgevenelased, Valmiera, Vasallriik, Võnnu kreis, Võnnu lahing, Võrdeline valimissüsteem, Vecrīga, Veiko Spolītis, Venelased, Venemaa, Venta jõgi, Ventspils, Vidzeme, Vilis Lācis, Volmari kreis, Zemessardze, Zemgale, .lv, 1. järgu haldusüksus, 1. juuli, 1. mai, 10. juuli, 11. veebruar, 12. august, 12. sajand, 1228, 13. sajand, 1629, 1660, 17. juuli, 17. sajand, 17. september, 1783, 1795, 1796, 18. november, 1879, 1917, 1918, 1919, 1921, 1925, 1940, 1941, 1944, 1954, 1990. aastad, 1991, 20. september, 2002, 2003, 2004, 2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis, 2008, 2009, 2015, 2015. aasta Läti presidendivalimised, 2016, 21. august, 26. jaanuar, 29. märts, 3. september, 8. juuli. Laienda indeks (243 rohkem) »

Ainārs Kovals

Ainārs Kovals (sündinud 21. novembril 1981 Riias) on läti odaviskaja.

Uus!!: Läti ja Ainārs Kovals · Näe rohkem »

Alūksne kõrgustik

Alūksne kõrgustik Korneti linnuse juures (september, 2016) Alūksne kõrgustik (varem ka Ida-Vidzeme kõrgustik) on kõrgustik Kirde-Lätis; Haanja kõrgustiku Läti alale jääv osa.

Uus!!: Läti ja Alūksne kõrgustik · Näe rohkem »

Aleksandrs Čaks

Aleksandrs Čaks 1925. aastal Aleksandrs Čaks (27. oktoober 1901 Riia – 8. veebruar 1950 Riia) oli läti luuletaja, teatri- ja kunstikriitik, läti kirjanduse uuendaja ja esimene urbanist.

Uus!!: Läti ja Aleksandrs Čaks · Näe rohkem »

Altmargi vaherahu

Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.

Uus!!: Läti ja Altmargi vaherahu · Näe rohkem »

Andrejs Pumpurs

Andrejs Pumpurs (22. september 1841 – 6. juuli 1902) oli läti kirjanik, läti rahvuseepose "Lāčplēsis" ("Karutapja") autor.

Uus!!: Läti ja Andrejs Pumpurs · Näe rohkem »

Andrievs Niedra

Andrievs Niedra Andrievs Niedra (läti vanas kirjaviisis Andreews Needra; 4. veebruar 1871 – 24. september 1942 Riia) oli Läti ühiskonnategelane, vaimulik, kirjanik ja poliitik.

Uus!!: Läti ja Andrievs Niedra · Näe rohkem »

Artūrs Irbe

Artūrs Irbe (sündinud 2. veebruaril 1967 Riias) on läti jäähokitreener ja endine jäähokimängija, väravavaht.

Uus!!: Läti ja Artūrs Irbe · Näe rohkem »

Asti järv

Asti järv (ka Burtnieki järv; läti keeles Burtnieks, Burtnieka ezers, Burtnieku ezers) on järv Lätis Burtnieki piirkonnas.

Uus!!: Läti ja Asti järv · Näe rohkem »

Atlandi ookean

thumb Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.

Uus!!: Läti ja Atlandi ookean · Näe rohkem »

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (lühend ÜRO) on 26. juunil 1945 San Franciscos 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.

Uus!!: Läti ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon · Näe rohkem »

Ühtsus (Läti partei)

Ühtsus (läti keeles Vienotība) on Läti paremtsentristlik erakond.

Uus!!: Läti ja Ühtsus (Läti partei) · Näe rohkem »

Baltimaad

Balti riigid Baltimaad ehk Balti riigid on tänapäevases mõttes kolm Läänemere idakaldal asuvat väikeriiki: Eesti, Läti ja Leedu.

Uus!!: Läti ja Baltimaad · Näe rohkem »

Baltisakslased

Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).

Uus!!: Läti ja Baltisakslased · Näe rohkem »

Baltlased

Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.

Uus!!: Läti ja Baltlased · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants ehk Ida-Rooma riik ehk Ida-Rooma keisririik ehk Ida-Rooma impeerium oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel.

Uus!!: Läti ja Bütsants · Näe rohkem »

BMX

BMXi ratas Sõitja hüppab BMX-i jalgrattaga takistusele BMX (inglise keeles sõnadest Bicycle Motocross) on ekstreemspordiala, mille põhiline eesmärk on spetsiaalsete jalgratastega võidusõitmine krossirajal või takistuste läbimine ja trikkide tegemine.

Uus!!: Läti ja BMX · Näe rohkem »

Brigaad

Brigaad on iseseisev operatiiv-taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt mitmest pataljonist ja mitmesugustest muudest vajalikest üksustest.

Uus!!: Läti ja Brigaad · Näe rohkem »

Cēsis

Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Läti ja Cēsis · Näe rohkem »

Cēsise piirkond

Cēsise piirkond (läti Cēsu novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis.

Uus!!: Läti ja Cēsise piirkond · Näe rohkem »

Compiègne'i vaherahu

Compiegne'i vaherahu oli 11. novembril 1918 Esimese maailmasõja ajal Antanti ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Compiegne'i linna lähedal sõlmitud kokkulepe (vaherahu), mis lõpetas sõjategevuse Läänerindel.

Uus!!: Läti ja Compiègne'i vaherahu · Näe rohkem »

Dainis Kūla

Dainis Kūla (sündinud 28. aprillil 1959 Tukumsis) on Läti endine odaviskaja, olümpiavõitja.

Uus!!: Läti ja Dainis Kūla · Näe rohkem »

Daugava

Daugava jõgi ehk Väina jõgi, ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна, Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Läti ja Daugava · Näe rohkem »

Daugavpils

Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn, latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg) on linn Lätis Väina jõe ääres.

Uus!!: Läti ja Daugavpils · Näe rohkem »

Daugavpilsi Ülikool

Gaudeamuse tantsijad 2014. aastal Daugavpilsi Ülikooli peahoone ees. Daugavpilsi Ülikool on avalik-õiguslik ülikool Daugavpilsis, Lätis.

Uus!!: Läti ja Daugavpilsi Ülikool · Näe rohkem »

Demokraatia

Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.

Uus!!: Läti ja Demokraatia · Näe rohkem »

Devon

Devon on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).

Uus!!: Läti ja Devon · Näe rohkem »

Diötsees

Diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) ehk piiskopkond on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.

Uus!!: Läti ja Diötsees · Näe rohkem »

Dievs, svētī Latviju

"Dievs, svētī Latviju" on Läti riigihümn.

Uus!!: Läti ja Dievs, svētī Latviju · Näe rohkem »

Dobele

Dobele on linn Lätis Zemgales, Bērze jõe kaldal.

Uus!!: Läti ja Dobele · Näe rohkem »

Dobele piirkond

Dobele piirkond (läti keeles Dobeles novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis Zemgales.

Uus!!: Läti ja Dobele piirkond · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Läti ja Eesti · Näe rohkem »

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Kaardil on näitatud, kui suur on eestlaste osakaal Eesti maakondades. Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Uus!!: Läti ja Eestlased · Näe rohkem »

Elvīra Ozoliņa

Elvīra Ozoliņa (sündinud 8. oktoobril 1939 Leningradis) on Läti kergejõustiklane, odaviskaja.

Uus!!: Läti ja Elvīra Ozoliņa · Näe rohkem »

Emigratsioon

Emigratsioon (ladina k. emigrāre välja rändama) ehk väljaränne teise riiki on vabatahtlik kodumaalt välismaale alaliselt elama asumine.

Uus!!: Läti ja Emigratsioon · Näe rohkem »

Ernests Gulbis

Ernests Gulbis (sündinud 30. augustil 1988) on Läti tennisist.

Uus!!: Läti ja Ernests Gulbis · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I MS), tuntud ka kui Suur ilmasõda ja Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks, oli 1914.

Uus!!: Läti ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

Euro

Euro sümbol Eurod ja sendid Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta.

Uus!!: Läti ja Euro · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa.

Uus!!: Läti ja Euroopa · Näe rohkem »

Euroopa Liit

Euroopa lipp Euroopa Liit 1. juulist 2013 Euroopa Liidu äärepoolseimad piirkonnad ning ülemeremaad ja -territooriumid Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki.

Uus!!: Läti ja Euroopa Liit · Näe rohkem »

Euroopa Nõukogu

Euroopa Nõukogu lipp/Euroopa lipp Euroopa Nõukogu liikmesriigid Euroopa Nõukogu (EN) on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast.

Uus!!: Läti ja Euroopa Nõukogu · Näe rohkem »

Flotill

Flotill (hispaania sõnast flotilla) on teatud otstarbeks moodustatud laevade koondis (vaadatud 02.01.2016).

Uus!!: Läti ja Flotill · Näe rohkem »

Gaiziņkalns

Struve geodeetilise kaare punkt GaiziņkalnsilFoto: Ave Maria Mõistlik, 26. juuli 2017 Gaiziņkalns (Gaiziņš) on mägi Lätis Vidzeme kõrgustikul.

Uus!!: Läti ja Gaiziņkalns · Näe rohkem »

Golfi hoovus

Golfi hoovuse süsteem Golfi hoovus on soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas.

Uus!!: Läti ja Golfi hoovus · Näe rohkem »

Granaadiheitja

Granaadiheitja RPG-7 Granaadiheitja (reaktiivgranaadiheitja) on reaktiivgranaatidega tulistav käsitulirelv, mida kasutatakse peamiselt soomustatud sihtmärkide hävitamiseks.

Uus!!: Läti ja Granaadiheitja · Näe rohkem »

Gregoriuse kalender

Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.

Uus!!: Läti ja Gregoriuse kalender · Näe rohkem »

Haanja kõrgustik

Suure Munamäe vaatetornist. Haanja kõrgustik on maastikurajoon Kagu-Eestis.

Uus!!: Läti ja Haanja kõrgustik · Näe rohkem »

Haldusreform

Haldusreform on reform haldusterritoriaalses korralduses või avalikus teenistuses.

Uus!!: Läti ja Haldusreform · Näe rohkem »

Hansa Liit

Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.

Uus!!: Läti ja Hansa Liit · Näe rohkem »

Harilik härjasilm

Harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) on korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Uus!!: Läti ja Harilik härjasilm · Näe rohkem »

Harilik kuusk

Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Uus!!: Läti ja Harilik kuusk · Näe rohkem »

Harilik mänd

Harilik mänd, pedajas (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.

Uus!!: Läti ja Harilik mänd · Näe rohkem »

Holokaust

Auschwitzi koonduslaagrisse 1944. aasta suvel. Holokaust (kreeka keeles ὁλόκαυστον holókauston, 'täielikult põletatud'; heebrea keeles השואה HaSho'a, 'häda') on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks.

Uus!!: Läti ja Holokaust · Näe rohkem »

Ida-Euroopa aeg

Ida-Euroopa aeg (inglise k Eastern European Time, EET) on üks vööndiaja UTC + 2 h nimetustest.

Uus!!: Läti ja Ida-Euroopa aeg · Näe rohkem »

Ida-Euroopa lauskmaa

Ida-Euroopa lauskmaa hõlmab suure osa Euroopast Ida-Euroopa lauskmaa ehk Vene tasandik on suur lauskmaa Euroopa idaosas.

Uus!!: Läti ja Ida-Euroopa lauskmaa · Näe rohkem »

Inflatsioon

thumb Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus.

Uus!!: Läti ja Inflatsioon · Näe rohkem »

Invasioon

Invasioon ehk sõjaline invasioon on mingi riigi sõjaväe tungimise teise riigi territooriumile.

Uus!!: Läti ja Invasioon · Näe rohkem »

Jalgpall

Ründaja (nr 10) üritab palli väravasse lüüa, väravavaht ja kaitsjad (valges riietuses) püüavad teda takistada. Jalgpall (ka Euroopa jalgpall; inglise keeles Association football või soccer) on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul (jalgpalliväljakul) vastase väravasse.

Uus!!: Läti ja Jalgpall · Näe rohkem »

Jaunsardze

Jaunsardze (Noorkaitse) on Lätis tegutsev vabatahtlik patriootlik noorteorganisatsioon.

Uus!!: Läti ja Jaunsardze · Näe rohkem »

Jānis Cimze

Jānis Cimze (vanas ehk saksapärases kirjaviisis Jahnis Zimse; 3. juuli 1814 Rauna kihelkond (Läti) – 22. oktoober 1881 Valga) oli läti pedagoog, rahvalaulude koguja ja harmoniseerija, organist ja koorijuht, pedagoogika ja koorilaulukultuuri alusepanija Lätis ja Eestis.

Uus!!: Läti ja Jānis Cimze · Näe rohkem »

Jānis Lūsis

Jānis Lūsis (sündinud 19. mail 1939 Jelgavas) on endine Läti odaviskaja.

Uus!!: Läti ja Jānis Lūsis · Näe rohkem »

Jāzeps Vītols

pisi Jāzeps Vītols (saksapäraselt Joseph Wihtol, 26. juuli 1863 Valmiera – 24. aprill 1948 Lübeck) oli läti helilooja, dirigent ja pianist.

Uus!!: Läti ja Jāzeps Vītols · Näe rohkem »

Jäähoki

300px Jäähoki on meeskondlik sportmäng, mida mängitakse jäisel väljakul kahe uiskudel liikuva võistkonna vahel.

Uus!!: Läti ja Jäähoki · Näe rohkem »

Jūrmala

Supelrand Jūrmalas Jūrmala (tõlkes 'mererand') on linn Lätis Vidzemes Liivi lahe lõunakaldal Lielupe jõe ja mere vahelisel kitsal alal.

Uus!!: Läti ja Jūrmala · Näe rohkem »

Jēkabpils

Jēkabpils on linn Lätis Daugava ääres.

Uus!!: Läti ja Jēkabpils · Näe rohkem »

Jelgava

Linn linnulennult Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.

Uus!!: Läti ja Jelgava · Näe rohkem »

Jumal

Jumal on paljudes usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).

Uus!!: Läti ja Jumal · Näe rohkem »

Juris Alunāns

pisi Juris Alunāns (pärisnimi Gustavs Georgs Frīdrihs Alunāns; 13. mai 1832 Jaunkalsnava – 18. aprill 1864 Jostene) oli läti luuletaja, publitsist ja keeleteadlane.

Uus!!: Läti ja Juris Alunāns · Näe rohkem »

Juudid

Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.

Uus!!: Läti ja Juudid · Näe rohkem »

Kaitseliit

Kaitseliit on vabatahtlik Eesti riigikaitseorganisatsioon ja Eesti kaitsejõudude üks osa Kaitseministeeriumi valitsemisalas.

Uus!!: Läti ja Kaitseliit · Näe rohkem »

Kask

Kask (Betula) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.

Uus!!: Läti ja Kask · Näe rohkem »

Katariina II

Venemaa keisrinna Katariina II Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.

Uus!!: Läti ja Katariina II · Näe rohkem »

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Uus!!: Läti ja Katoliiklus · Näe rohkem »

Kārlis Ulmanis

Kārlis Augusts Vilhelms Ulmanis (4. september 1877 praegune Bērze vald, Dobele piirkond – 20. september 1942 Krasnovodski vangla NSV Liit) oli Läti poliitik, president aastail 1936–1940.

Uus!!: Läti ja Kārlis Ulmanis · Näe rohkem »

Koiva jõgi

Koiva jõe valgla Koiva on jõgi Lätis.

Uus!!: Läti ja Koiva jõgi · Näe rohkem »

Koknese

Koknese on asula Lätis Vidzemes, Koknese piirkonna halduskeskus.

Uus!!: Läti ja Koknese · Näe rohkem »

Kolmas riik

Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik ehk Kolmas Reich (saksa keeles Drittes Reich; kasutatakse ka nimekuju Natsi-Saksamaa) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.

Uus!!: Läti ja Kolmas riik · Näe rohkem »

Koosmeel

Koosmeel (läti keeles Saskaņa) on Läti vasaktsentristlik erakond.

Uus!!: Läti ja Koosmeel · Näe rohkem »

Korvpall

Korvpall on võistkondlik pallimäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel.

Uus!!: Läti ja Korvpall · Näe rohkem »

Krāslava

pisi Krāslava (latgali Kruoslova, saksa keeles Kreslau, poola keeles Krasław) on linn Lätis Latgales, Krāslava piirkonna keskus.

Uus!!: Läti ja Krāslava · Näe rohkem »

Krāslava piirkond

Krāslava piirkond (läti: Krāslavas novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis.

Uus!!: Läti ja Krāslava piirkond · Näe rohkem »

Krišjānis Barons

Krišjānis Baronsi pilt 1985. aastal ilmunud Nõukogude Liidu postmargil Krišjānis Barons (31. oktoober 1835 Strutele – 8. märts 1923 Riia) oli läti kirjanik, folklorist ja rahvusliku liikumise tegelane.

Uus!!: Läti ja Krišjānis Barons · Näe rohkem »

Krišjānis Valdemārs

Valdemārs enne 1885 Krišjānis Valdemārs (2. detsember 1825 Talsi kreis – 7. detsember 1891 Moskva) oli läti rahvusliku liikumise tegelane, kirjanik, poliitik, folklorist ja noorlätlaste liikumise juht.

Uus!!: Läti ja Krišjānis Valdemārs · Näe rohkem »

Kristlus

Kristluse osakaal riigiti, kõrgeim osakaal on lillaga, madalaim oranžiga Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Uus!!: Läti ja Kristlus · Näe rohkem »

Kuldīga

Kuldīga (Jesusburg, saksa Goldingen) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõel.

Uus!!: Läti ja Kuldīga · Näe rohkem »

Kuldīga piirkond

Kuldīga piirkond (läti Kuldīgas novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis, Kuramaal.

Uus!!: Läti ja Kuldīga piirkond · Näe rohkem »

Kuralased

Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.

Uus!!: Läti ja Kuralased · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Uus!!: Läti ja Kuramaa · Näe rohkem »

Kuramaa hertsogiriik

Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.

Uus!!: Läti ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Kuramaa kubermang

Kuramaa kubermang (vene keeles Курляндская губерния, saksa keeles Kurländisches Gouvernement) oli 1795.

Uus!!: Läti ja Kuramaa kubermang · Näe rohkem »

Kuramaa piiskopkond

Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.

Uus!!: Läti ja Kuramaa piiskopkond · Näe rohkem »

Kuramaa rüütelkond

Kuramaa rüütelkond (ka Kuramaa-Piltene rüütelkond) oli Kuramaal tegutsenud seisuslik aadlikorporatsioon.

Uus!!: Läti ja Kuramaa rüütelkond · Näe rohkem »

Labradori poolsaar

Labradori poolsaar, Kanada Labradori poolsaar on suur poolsaar Kanada idaosas.

Uus!!: Läti ja Labradori poolsaar · Näe rohkem »

Landesveer

Landesveer ehk Balti landesveer ehk Balti maakaitse (saksa Baltische Landeswehr 'balti maakaitse') oli Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna korraldatud väekoondis.

Uus!!: Läti ja Landesveer · Näe rohkem »

Latgale

Latgale (latgali Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.

Uus!!: Läti ja Latgale · Näe rohkem »

Latgalid

Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed. Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.

Uus!!: Läti ja Latgalid · Näe rohkem »

Lāčplēsis

Läti 1995. aasta EUROPA postmark, millel on kujutatud Lāčplēsist. "Lāčplēsis" ('Karutapja') on kunsteepos, mida peetakse läti rahvuseeposeks.

Uus!!: Läti ja Lāčplēsis · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemeri ehk Limneameri (eesti keeles on nimi "Balti meri ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Läti ja Läänemeri · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Läti ja Läti · Näe rohkem »

Läti (täpsustus)

Läti on riik Euroopas.

Uus!!: Läti ja Läti (täpsustus) · Näe rohkem »

Läti Ülikool

Läti Ülikool (lt Latvijas Universitāte) on ülikool Riias ja ühtlasi Läti vanim klassikaline ülikool.

Uus!!: Läti ja Läti Ülikool · Näe rohkem »

Läti Eurovisiooni lauluvõistlusel

Läti on osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel üheksal korral. Läti tegi oma debüüdi 2000. aastal Stockholmis. Alates oma esimesest osalemisest pole Läti vahele jätnud ühtegi võistlust. 2002. aastal Tallinnas saavutati võit. Lauljatar Marie N laulis Läti lauluga "I Wanna" 176 punktiga esimeseks. See andis Lätile õiguse korraldada järgmise aasta lauluvõistlus ning 2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus toimuski Riia Skonto Hallis.

Uus!!: Läti ja Läti Eurovisiooni lauluvõistlusel · Näe rohkem »

Läti filosoofia

Läti filosoofia on filosoofia, mis on loodud või viljeldud Lätis ja/või lätlaste poolt.

Uus!!: Läti ja Läti filosoofia · Näe rohkem »

Läti haridus

Läti haridus on haridus Läti Vabariigis.

Uus!!: Läti ja Läti haridus · Näe rohkem »

Läti jalgpallikoondis

Läti jalgpalliliit asutati 1921.

Uus!!: Läti ja Läti jalgpallikoondis · Näe rohkem »

Läti keel

Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.

Uus!!: Läti ja Läti keel · Näe rohkem »

Läti latt

thumb Latt (läti lats) on endine Läti rahaühik.

Uus!!: Läti ja Läti latt · Näe rohkem »

Läti leegionäride päev

300px Läti leegionäride päev (läti keeles Leģionāru piemiņas diena; nimetatud ka: Läti Leegioni päev) on organisatsiooni Daugavas Vanagi (läti keeles Daugava Kotkad) poolt ellu kutsutud mälestuspäev, mil leinatakse ja meenutatakse 16.–19.

Uus!!: Läti ja Läti leegionäride päev · Näe rohkem »

Läti lennukompaniide loend

See on Läti lennukompaniide loend.

Uus!!: Läti ja Läti lennukompaniide loend · Näe rohkem »

Läti mõisate loend

Siin on loetletud Läti mõisaid.

Uus!!: Läti ja Läti mõisate loend · Näe rohkem »

Läti meedia

Läti meedia on Läti massimeediakanalite – trükiajakirjanduse, raadio, televisiooni ja interneti süsteem.

Uus!!: Läti ja Läti meedia · Näe rohkem »

Läti merevägi

Vapp Lipp Läti merevägi (Läti keeles Latvijas Jūras Spēki) on osa Läti kaitseväest.

Uus!!: Läti ja Läti merevägi · Näe rohkem »

Läti muusika

Nõukogudeaegne läti rahvapille kujutav postmark Läti laulupidu, 2008 Läti muusika on Lätist pärinev või lätlaste loodud või esitatud muusika.

Uus!!: Läti ja Läti muusika · Näe rohkem »

Läti näitlejate loend

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Läti ja Läti näitlejate loend · Näe rohkem »

Läti Olümpiakomitee

Läti Olümpiakomitee (läti Latvijas Olimpiskā komiteja) on Läti rahvuslik olümpiakomitee.

Uus!!: Läti ja Läti Olümpiakomitee · Näe rohkem »

Läti olümpiamängudel

Läti osales esimest korda olümpiamängudel 1924. aasta taliolümpiamängudel Chamonix's.

Uus!!: Läti ja Läti olümpiamängudel · Näe rohkem »

Läti Pank

Krišjāņa Valdemāra tänav 2a Riias Läti Pank (Latvijas Banka) on Läti keskpank.

Uus!!: Läti ja Läti Pank · Näe rohkem »

Läti Põllumajandusülikool

Läti Põllumajandusülikooli peahoone Jelgava lossis Läti Põllumajandusülikool (läti Latvijas Lauksaimniecības universitāte, inglise Latvia University of Agriculture) on Jelgavas asuv ülikool.

Uus!!: Läti ja Läti Põllumajandusülikool · Näe rohkem »

Läti president

Läti presidenti lipp Läti Vabariigi president (läti keeles Latvijas Valsts prezidents) on Läti riigipea.

Uus!!: Läti ja Läti president · Näe rohkem »

Läti rahvusväeosad

Läti rahvusväeosad ehk Läti kütipolgud olid 1915.

Uus!!: Läti ja Läti rahvusväeosad · Näe rohkem »

Läti riigipeade loend

Läti riigipeade loend sisaldab iseseisva Läti riigipead.

Uus!!: Läti ja Läti riigipeade loend · Näe rohkem »

Läti saksakeelsete kohanimede loend

Siin on alfabeetiliselt loetletud tänase Läti aladel asuvate linnade, mõisade, jõgede, saarte jne saksakeelseid nimetusi.

Uus!!: Läti ja Läti saksakeelsete kohanimede loend · Näe rohkem »

Läti Televisioon

LTV logo Läti Televisioon (lühend LTV, läti Latvijas Televīzija) on Läti riiklik telekompanii.

Uus!!: Läti ja Läti Televisioon · Näe rohkem »

Läti Vabadussõda

Läti ajaloolised piirkonnad Läti Ajutise Valitsuse esimene peaminister Kārlis Ulmanis Eesti Rahvavägi Eesti Rahvavägi Läti SNV pealinnas Läti Vabadussõda oli 18. oktoobrist 1919 kuni 11. augustini 1920 Läti riikliku iseseisvuse kaitsmiseks ja riikliku terviklikuse taastamiseks peetud sõda.

Uus!!: Läti ja Läti Vabadussõda · Näe rohkem »

Läti Vabariigi põhiseadus

Läti Vabariigi põhiseadus on Läti Vabariigis 1922.

Uus!!: Läti ja Läti Vabariigi põhiseadus · Näe rohkem »

Lätlased

Rahvariietes lätlased laulupeol Lätlased (läti latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.

Uus!!: Läti ja Lätlased · Näe rohkem »

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Uus!!: Läti ja Leedu · Näe rohkem »

Leedulased

Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ning moodustab Leedu põhirahvuse.

Uus!!: Läti ja Leedulased · Näe rohkem »

Lielupe jõgi

Lielupe ('suur jõgi'; saksa Kurländische Aa, Kurische Aa või Semgaller-Aa) on jõgi Euroopas, Lätis Zemgale piirkonnas.

Uus!!: Läti ja Lielupe jõgi · Näe rohkem »

Liepāja

pisi Liepāja (ka Liibavi, saksa Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes.

Uus!!: Läti ja Liepāja · Näe rohkem »

Liivi laht

Liivi lahe asukoht. Liivi laht (ka Riia laht, läti Rīgas jūras līcis, liivi Rīgõ lop) on Läänemere osa.

Uus!!: Läti ja Liivi laht · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Läti ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene Лифляндская губерния, läti Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Uus!!: Läti ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu), eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Läti ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Liivimaa rüütelkond

Liivimaa rüütelkond oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.

Uus!!: Läti ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Liivlased

Liivi lipp. Liivi rahvuslipu värvid on roheline-valge-sinine. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, läti līvi, lībieši) on rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.

Uus!!: Läti ja Liivlased · Näe rohkem »

Limbaži

Limbaži (eesti Lemsalu, liivi Lämmist nīn) on linn Lätis Vidzemes, Limbaži piirkonna keskus.

Uus!!: Läti ja Limbaži · Näe rohkem »

Linavästrik

Linavästrik (Motacilla alba) on västriklaste sugukonda västriku perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Läti ja Linavästrik · Näe rohkem »

Logistika

Logistika (inglise keeles logistics) on ressursside ajaline positsioonimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine.

Uus!!: Läti ja Logistika · Näe rohkem »

Lubāns

Lubāns (läti keeles ka Lubāna ezers, Lubānas ezers) on Läti suurim järv.

Uus!!: Läti ja Lubāns · Näe rohkem »

Luterlus

Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.

Uus!!: Läti ja Luterlus · Näe rohkem »

Maailmapank

Maailmapank (inglise keeles World Bank) on rahvusvaheline rahandusorganisatsioon, mis on loodud selleks, et anda arengumaadele rahalist ja tehnoloogilist abi.

Uus!!: Läti ja Maailmapank · Näe rohkem »

Maamõõtjate ajad

"Maamõõtjate ajad" (läti Mērnieku laiki) on 1879.

Uus!!: Läti ja Maamõõtjate ajad · Näe rohkem »

Majanduskasv

Majanduskasv on tootmismahu suurenemine.

Uus!!: Läti ja Majanduskasv · Näe rohkem »

Majanduskriis

Börsi hinnad Majanduskriis on kogu majandust või mõnda selle haru perioodiliselt haarava tootmise, turustamise, rahalise suhete järsk terav häirumine.

Uus!!: Läti ja Majanduskriis · Näe rohkem »

Male

stauntonmalendite ja malekellaga Luksuslik malelaud Male on strateegiline lauamäng kahele mängijale, seda mängitakse nelinurksel 64 (8×8) ruuduga vahelduvate värvidega mängulaual.

Uus!!: Läti ja Male · Näe rohkem »

Māris Štrombergs

200px Māris Štrombergs (sündinud 10. märtsil 1987 Valmieras) on Läti BMX-rattur.

Uus!!: Läti ja Māris Štrombergs · Näe rohkem »

Māris Kučinskis

Māris Kučinskis (sündinud 28. novembril 1961 Limbaži piirkond) on Läti poliitik, alates 11. veebruarist 2016 Läti peaminister.

Uus!!: Läti ja Māris Kučinskis · Näe rohkem »

Merevaik

naksurlaste sugukonnast. Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.

Uus!!: Läti ja Merevaik · Näe rohkem »

Mets

Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).

Uus!!: Läti ja Mets · Näe rohkem »

Mihhail Tal

Mihhail Tal (läti keeles Mihails Tāls, vene keeles Михаил Нехемьевич Таль, 9. november 1936, Riia – 28. juuni 1992, Moskva) oli Läti nõukogude maletaja, suurmeister (1957), 8.

Uus!!: Läti ja Mihhail Tal · Näe rohkem »

Muslim

Muslim ehk moslem on inimene, kes tunnistab islami usku ja järgib islami rituaale.

Uus!!: Läti ja Muslim · Näe rohkem »

Mustlased

Mustlased ehk romad (varem eesti keeles ka romid; omakeelne nimetus rom, mitmus roma, 'mees; inimene') on India põhjapiirkondadest pärinev rändrahvas.

Uus!!: Läti ja Mustlased · Näe rohkem »

Nafta

Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Uus!!: Läti ja Nafta · Näe rohkem »

NATO

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (ingl North Atlantic Treaty Organisation (NATO), pr Organisation du Traité de l'Atlantique Nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.

Uus!!: Läti ja NATO · Näe rohkem »

Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei

Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС; 1918–1925 Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei, lühendatult VK(b)P; vene keeles Российская коммунистическая партия (большевиков), lühendatult РКП(б); 1925–1952 Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei, lühendatült ÜK(b)P; vene keeles Всесоюзная коммунистическая партия (большевиков), lühendatult ВКП(б)) oli partei Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus aastail 1918 kuni 1991. Partei asutati 1898. aastal Minskis, bolševike tiib tuli Oktoobrirevolutsiooni abil võimule. Kommunistlik partei keelustati 1991. aasta pärast augustiputši. Eestis keelustati NLKP 23. augustil 1991 Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega. Parteijuhid.

Uus!!: Läti ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL; vene keeles Союз Советских Социалистических Республик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 eksisteerinud sotsialistlik riik.

Uus!!: Läti ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »

Nora Ikstena

Nora Ikstena (sündinud 5. oktoobril 1969 Riias) on läti kirjanik.

Uus!!: Läti ja Nora Ikstena · Näe rohkem »

Novembrirevolutsioon

Novembrirevolutsioon oli I maailmasõja lõpus poliitiliselt ajendatud tsiviilkonflikt Saksamaal, mille tulemusena asendati monarhia vabariigiga.

Uus!!: Läti ja Novembrirevolutsioon · Näe rohkem »

Ogre

Ogre on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Läti ja Ogre · Näe rohkem »

Ogre piirkond

Ogre piirkond (läti: Ogres novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis.

Uus!!: Läti ja Ogre piirkond · Näe rohkem »

Olaine

Olaine raudteejaama hoone Olaine on linn Lätis, Olaine piirkonna halduskeskus.

Uus!!: Läti ja Olaine · Näe rohkem »

Olaine piirkond

Olaine piirkond (läti Olaines novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis.

Uus!!: Läti ja Olaine piirkond · Näe rohkem »

Oliwa rahu

Ruum Oliwa kloostris, kus rahulepingule alla kirjutati Oliwa rahu sõlmiti Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel 3. mail 1660.

Uus!!: Läti ja Oliwa rahu · Näe rohkem »

Paavst

Paavst (ka Rooma paavst) (ladina papa; kreeka πάππας pappas, 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Läti ja Paavst · Näe rohkem »

Parlamentaarne vabariik

Parlamentaarne vabariik on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub.

Uus!!: Läti ja Parlamentaarne vabariik · Näe rohkem »

Pataljon

Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.

Uus!!: Läti ja Pataljon · Näe rohkem »

Paul I

Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.

Uus!!: Läti ja Paul I · Näe rohkem »

Põhja-Euroopa

Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.

Uus!!: Läti ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »

Pihkva oblast

Pihkva oblast on oblast Venemaa loodeosas.

Uus!!: Läti ja Pihkva oblast · Näe rohkem »

Piirkond

Piirkond ehk regioon on geograafia mõiste, mida kasutatakse geograafia eri harudes teatud maa-ala kirjeldamiseks looduslike või ajaloolis-kultuuriliste tunnuste alusel.

Uus!!: Läti ja Piirkond · Näe rohkem »

Poolakad

Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.

Uus!!: Läti ja Poolakad · Näe rohkem »

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Uus!!: Läti ja Punaarmee · Näe rohkem »

Radar

ARPA radar Kwajaleini atollil. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi välibaasis Kihnus, Eesti Energia AS tellimusel, et välja selgitada lindude rännet vähem segavaid merealasid tuuleenergeetika arendamiseks. Radar (varem ka RADAR; inglise keeles radio detection and ranging, 'raadiojälgimine ja kauguse määramine') on õhuruumi raadioseireseadeldis ehk raadiolokaator, mis toimib elektromagnetkiirguse, siin raadiolainete levimise põhimõttel ruumis.

Uus!!: Läti ja Radar · Näe rohkem »

Rahvastikutihedus

Rahvastikutihedus riigiti 2006. a seisuga Rahvastikutihedus ehk asustustihedus on mingi maa-ala rahvaarvu jagatis selle pindalaga.

Uus!!: Läti ja Rahvastikutihedus · Näe rohkem »

Rahvuslik Liit "Kõik Läti eest!" – "Isamaale ja Vabadusele/LNNK"

Rahvuslik Liit "Kõik Läti eest!" – "Isamaale ja Vabadusele/LNNK" (Nacionālā apvienība "Visu Latvijai!"—"Tēvzemei un Brīvībai/LNNK"; lühendatult NA või VL-TB/LNNK) on poliitiline ühendus Lätis, kuhu kuuluvad erakonnad Kõik Läti Eest! ja Isamaale ja Vabadusele/LNNK.

Uus!!: Läti ja Rahvuslik Liit "Kõik Läti eest!" – "Isamaale ja Vabadusele/LNNK" · Näe rohkem »

Rahvusvaheline Valuutafond

Rahvusvaheline Valuutafond (inglise keeles International Monetary Fund, lühendina IMF) on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944.

Uus!!: Läti ja Rahvusvaheline Valuutafond · Näe rohkem »

Raimonds Pauls

Raimonds Pauls Raimonds Pauls, õieti Ojārs Raimonds Pauls (sündinud 12. jaanuaril 1936 Riias) on Läti helilooja, pianist ja poliitik.

Uus!!: Läti ja Raimonds Pauls · Näe rohkem »

Raimonds Vējonis

Raimonds Vējonis (27. oktoobril 2010) Raimonds Vējonis (sündinud 15. juunil 1966 Ostrovi rajoonis Pihkva oblastis Venemaal) on Läti poliitik.

Uus!!: Läti ja Raimonds Vējonis · Näe rohkem »

Rainis

Rainis Rainise 100. sünniaastapäeva tähistamiseks välja antud Nõukogude Liidu mark Rainis (õieti Jānis Pliekšāns; 11. september (vkj 30. august) 1865 – 12. september 1929) oli läti luuletaja, näitekirjanik, tõlkija ja poliitik.

Uus!!: Läti ja Rainis · Näe rohkem »

Raudteetransport Lätis

Raudteeliinid tänapäeva Lätis Raudteeliinid Lätis, mustaga on märgitud tegutsev Gulbene–Aluksne kitsarööpmeline raudteeliin Raudteetransport Lätis on raudteid ja raudteeveeremit kasutav transport Lätis.

Uus!!: Läti ja Raudteetransport Lätis · Näe rohkem »

Rāzna järv

Rāzna järv (läti keeles Rāznas ezers) on Läti suuruselt teine järv.

Uus!!: Läti ja Rāzna järv · Näe rohkem »

Rüdiger von der Goltz

Rüdiger von der Goltz (1918) Krahv Gustav Adolf Joachim Rüdiger von der Goltz (8. detsember 1865 Züllichau, Brandenburg – 4. november 1946 Bernbeuer, Baier) oli Saksamaa sõjaväelane, kindralleitnant.

Uus!!: Läti ja Rüdiger von der Goltz · Näe rohkem »

Rēzekne

Raekoda Rēzekne linnamägi. Rēzekne (eesti keeles (ajal.) Räisaku, latgali keeles Rēzne, saksa keeles Rositten, poola keeles Rzeżyca) on linn Lätis Latgales.

Uus!!: Läti ja Rēzekne · Näe rohkem »

Reformatsioon

Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio, 'ümberkujundamine, muutmine'), eesti keeles ka usupuhastus oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.

Uus!!: Läti ja Reformatsioon · Näe rohkem »

Rein Sikk

Rein Sikk 2009. aastal Rein Sikk (sündinud 26. juunil 1961 Tallinnas) on eesti ajakirjanik.

Uus!!: Läti ja Rein Sikk · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn.

Uus!!: Läti ja Riia · Näe rohkem »

Riia asehaldurkond

Riia asehaldurkond oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.

Uus!!: Läti ja Riia asehaldurkond · Näe rohkem »

Riia kreis

O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783. Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Läti ja Riia kreis · Näe rohkem »

Riia Tehnikaülikool

Riia Tehnikaülikool Riia Tehnikaülikool (läti keeles Rīgas Tehniskā Universitāte) on Riias asuv avalik-õiguslik tehnikaülikool.

Uus!!: Läti ja Riia Tehnikaülikool · Näe rohkem »

Riik

Riik on ühiskondlike gruppide (indiviidide) kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure (sotsioloogiline lähenemine).

Uus!!: Läti ja Riik · Näe rohkem »

Roheliste ja Talurahva Liit

Roheliste ja Talurahva Liit (Zaļo un Zemnieku savienība; lühendatult ZZS) on Läti poliitiline allianss, mis asutati 2002.

Uus!!: Läti ja Roheliste ja Talurahva Liit · Näe rohkem »

Romaan

Romaan on jutustava proosa suurvorm.

Uus!!: Läti ja Romaan · Näe rohkem »

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Uus!!: Läti ja Rooma riik · Näe rohkem »

Rooma-Katoliku Kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (eestikeelne ametlik nimi Rooma-Katoliku Kirik, ladina Sancta Romana Ecclesia 'Püha Rooma Kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Uus!!: Läti ja Rooma-Katoliku Kirik · Näe rohkem »

Rootsi aeg

Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.

Uus!!: Läti ja Rootsi aeg · Näe rohkem »

Ruhnu

Ruhnu saar (rootsi keeles Runö) on saar Liivi lahes.

Uus!!: Läti ja Ruhnu · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart, u 1560. aastal Rzeczpospolita Obojga Narodów (Mõlema Rahva Vabariik, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) ehk Poola-Leedu oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ning Leedu suurvürstiriigist.

Uus!!: Läti ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Sademed

Kliimadiagrammil kujutatakse sademete hulka tulpadega. Sademed on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi.

Uus!!: Läti ja Sademed · Näe rohkem »

Sademete hulk

Sademete hulk ehk sademehulk on kliimanäitaja, mis näitab mingi ajavahemiku jooksul spetsiaalse seadmega (tavaliselt sadememõõturiga) mõõdetud veekihi paksust mingis kohas.

Uus!!: Läti ja Sademete hulk · Näe rohkem »

Sakslased

Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.

Uus!!: Läti ja Sakslased · Näe rohkem »

Salaspils

pisi Salaspils ('saarelinn') on linn Lätis Riia lähistel Daugava paremkaldal Salaspilsi piirkonnas.

Uus!!: Läti ja Salaspils · Näe rohkem »

Salaspilsi piirkond

Salaspilsi piirkond (läti Salaspils novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis Vidzemes.

Uus!!: Läti ja Salaspilsi piirkond · Näe rohkem »

Salatsi jõgi

Salatsi jõe suue Salatsis. Salatsi (läti Salaca, saksa Salis) on jõgi Lätis.

Uus!!: Läti ja Salatsi jõgi · Näe rohkem »

Saldus

Saldus on linn Lätis Kurzemes, Salduse piirkonna keskus.

Uus!!: Läti ja Saldus · Näe rohkem »

Salduse piirkond

Salduse piirkond on Läti 1. järgu haldusüksus Kuramaal.

Uus!!: Läti ja Salduse piirkond · Näe rohkem »

Sandis Ozoliņš

Sandis Ozoliņš Sandis Ozoliņš (sündinud 3. augustil 1972 Siguldas) on Läti jäähokimängija, Riia Dinamo kapten, kes mängib Kontinental Hockey League'is.

Uus!!: Läti ja Sandis Ozoliņš · Näe rohkem »

Sēlija

Läti ajaloolised piirkonnad: Kurzeme, Zemgale, Vidzeme, Latgale ja kollasega Sēlija Sēlija (ka Seloonia või Augšzeme) (läti keeles Sēlija, leedu keeles Sėla) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas.

Uus!!: Läti ja Sēlija · Näe rohkem »

Seelid

Seelid (läti sēļi) olid seeli keelt kõnelev balti rahvas, mis elas Daugava jõe lõunakaldal tänapäeva Läti lõunaosas Sēlijas ning Kirde-Leedus Aukštaitijas.

Uus!!: Läti ja Seelid · Näe rohkem »

Seim (Läti)

Läti Seim (läti keeles saeima) on Läti parlament.

Uus!!: Läti ja Seim (Läti) · Näe rohkem »

Semgalid

Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.

Uus!!: Läti ja Semgalid · Näe rohkem »

Sigulda

Villa Koiva ürgoru kaldal Sigulda ordulinnuse varemed Turaida piiskopilinnuse varemed Sigulda mõisahoone Sigulda on linn (aastast 1928) Lätis Vidzemes, Sigulda piirkonna keskus.

Uus!!: Läti ja Sigulda · Näe rohkem »

Sigulda piirkond

Sigulda piirkond on 1. järgu haldusüksus Lätis.

Uus!!: Läti ja Sigulda piirkond · Näe rohkem »

Sirdskalns

Sirdskalns on mägi Lätis Vidzeme kõrgustikul.

Uus!!: Läti ja Sirdskalns · Näe rohkem »

Soome-ugri keeled

Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).

Uus!!: Läti ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »

Taiga

Norra taiga Siberi taiga Taiga levik põhjapoolkeral Taiga on põhjapoolkera parasvöötme mandrilise kliimaga ala (bioom) okasmetsa enamusega.

Uus!!: Läti ja Taiga · Näe rohkem »

Talsi

pisi Talsi Talsi (saksa Talsen, liivi Tālsa) on linn Lätis Kurzemes, Talsi piirkonna keskus.

Uus!!: Läti ja Talsi · Näe rohkem »

Talsi piirkond

Talsi piirkond on 1.

Uus!!: Läti ja Talsi piirkond · Näe rohkem »

Tartu

raekojale. Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Läti ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool.

Uus!!: Läti ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Tālava madalik

Tālava madalik ehk Põhja-Läti madalik (läti keeles Tālavas zemiene, Ziemeļlatvijas zemiene) on Läti maastikurajoon.

Uus!!: Läti ja Tālava madalik · Näe rohkem »

Tukums

Tukums (liivi Tukāmō, saksa Tuckum) on linn Lätis.

Uus!!: Läti ja Tukums · Näe rohkem »

Tukumsi piirkond

Tukumsi piirkond (läti Tukuma novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis.

Uus!!: Läti ja Tukumsi piirkond · Näe rohkem »

Ukrainlased

Ukrainlased 1941. aasta fotol. Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.

Uus!!: Läti ja Ukrainlased · Näe rohkem »

UNESCO

UNESCO lipp Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (ingl United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, lühend UNESCO) on ÜRO juures töötav organisatsioon, mis on loodud ülemaailmseks koostööks teaduse, hariduse, kultuuri, lõite, keskkonnakaitse ja inimõiguste vallas.

Uus!!: Läti ja UNESCO · Näe rohkem »

UNICEF

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Lastefond (algselt ÜRO Rahvusvaheline Laste Hädaabifond (ingl United Nations International Children's Emergency Fund), lüh UNICEF) on aastal 1946 ÜRO Peaassamblee loodud hädaabifond, mille eesmärk oli varustada Teise maailmasõjas laastatud riikidest pärit lapsi hädavajaliku toidu ja meditsiinilise abiga.

Uus!!: Läti ja UNICEF · Näe rohkem »

Usma järv

Usma järv (läti keeles Usmas ezers) asub Lätis Kuramaal Ventspilsi piirkonnas Usma vallas.

Uus!!: Läti ja Usma järv · Näe rohkem »

Vadims Vasiļevskis

Vadims Vasiļevskis (sündinud 5. jaanuaril 1982 Riias) on Läti odaviskaja.

Uus!!: Läti ja Vadims Vasiļevskis · Näe rohkem »

Valga

Valga raekoda Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.

Uus!!: Läti ja Valga · Näe rohkem »

Valga maakond

Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Läti ja Valga maakond · Näe rohkem »

Valgevene

Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.

Uus!!: Läti ja Valgevene · Näe rohkem »

Valgevenelased

Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piirid.Valgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.

Uus!!: Läti ja Valgevenelased · Näe rohkem »

Valmiera

Valmiera (eesti Volmari, saksa Wolmar) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Läti ja Valmiera · Näe rohkem »

Vasallriik

Vasallriik on suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse.

Uus!!: Läti ja Vasallriik · Näe rohkem »

Võnnu kreis

Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Läti ja Võnnu kreis · Näe rohkem »

Võnnu lahing

Võnnu lahing (läti keeles Cēsu kaujas) toimus 19. kuni 23. juunini 1919 Cēsise (eesti keeles Võnnu) lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel.

Uus!!: Läti ja Võnnu lahing · Näe rohkem »

Võrdeline valimissüsteem

Võrdeline ehk proportsionaalne valimissüsteem on valimissüsteem, mille puhul esinduskogu mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga.

Uus!!: Läti ja Võrdeline valimissüsteem · Näe rohkem »

Vecrīga

Riia vanalinn Vecrīga asendikaart Vecrīga (ka Vecpilsēta või Iekšrīga, eestipäraselt Riia vanalinn) on asum Lätis, Riia linna Keskrajooni osa pindalaga 0,944 km².

Uus!!: Läti ja Vecrīga · Näe rohkem »

Veiko Spolītis

Veiko Spolītis, 2014 (Foto: Läti Seim) Veiko Spolītis (sündinud 5. septembril 1971 Riias) on Läti poliitik ja politoloog.

Uus!!: Läti ja Veiko Spolītis · Näe rohkem »

Venelased

Venelased (endanimetus русские) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab põhiliselt Venemaal ja selle naaberriikides.

Uus!!: Läti ja Venelased · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias.

Uus!!: Läti ja Venemaa · Näe rohkem »

Venta jõgi

Venta Lietuvos žemėlapyje Venta Venta (liivi keeles Vǟnta joug) on jõgi Leedus ja Lätis.

Uus!!: Läti ja Venta jõgi · Näe rohkem »

Ventspils

Venstpilsi turuplats Ventspils (saksa Windau, eesti Vindavi, liivi Vǟnta) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõe suudmes.

Uus!!: Läti ja Ventspils · Näe rohkem »

Vidzeme

Vidzeme (liivi: Vidumō) on ajalooline piirkond Lätis.

Uus!!: Läti ja Vidzeme · Näe rohkem »

Vilis Lācis

Vilis Lācis (12. mai 1904 Rīnūži – 6. veebruar 1966 Riia) oli läti kirjanik ja hilisem Läti NSV riigitegelane.

Uus!!: Läti ja Vilis Lācis · Näe rohkem »

Volmari kreis

Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Läti ja Volmari kreis · Näe rohkem »

Zemessardze

Zemessardze 'Maakaitse' on vabatahtlikkuse alusel tegutsev Läti riigikaitseorganisatsioon.

Uus!!: Läti ja Zemessardze · Näe rohkem »

Zemgale

Zemgale vapp (1921). Zemgale (ka Semigalia või Sem(i)gallia (läti Zemgale, saksa Semgallen, poola Semigalia, leedu Žiemgala, liivi Zemgāl) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas, mis mõne kirjelduse kohaselt hõlmab ka tänapäevase Leedu alasid. Zemgalega piirnevad ajaloolised piirkonnad Sēlija, Samogiitia, Kuramaa ja Liivimaa. Piirkond on peamiselt tasane. Kõige tähtsamad jõed on Daugava ja Lielupe. Suurim linn on Jelgava, kunagise Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriigi pealinn. Piirkonda kuuluvad Jelgava linn ning Auce, Baldone, Dobele, Engure, Iecava, Jaunpilsi, Jelgava, Ozolnieki, Rundāle, Tērvete, Tukumsi ja Vecumnieki omavalitsused. 1795-1918 kuulus Zemgale haldusjaotuses Kuramaa alla ning läks koos selle territooriumiga pärast Esimest maailmasõda Läti Vabariigile. Piirkonna nimi tuleneb muistse balti rahva semgalite nimest. 13. sajandist on seeli rahvalt nime pärinud Sēlijat peetud Zemgale osaks, tänapäeval moodustab see Zemgale valimisringkonna idaosa. Ka ajalooline Sēlija hõlmab osa Kirde-Leedust.

Uus!!: Läti ja Zemgale · Näe rohkem »

.lv

.lv on Läti Interneti tippdomeen.

Uus!!: Läti ja .lv · Näe rohkem »

1. järgu haldusüksus

1.

Uus!!: Läti ja 1. järgu haldusüksus · Näe rohkem »

1. juuli

1.

Uus!!: Läti ja 1. juuli · Näe rohkem »

1. mai

1.

Uus!!: Läti ja 1. mai · Näe rohkem »

10. juuli

10.

Uus!!: Läti ja 10. juuli · Näe rohkem »

11. veebruar

11.

Uus!!: Läti ja 11. veebruar · Näe rohkem »

12. august

12.

Uus!!: Läti ja 12. august · Näe rohkem »

12. sajand

12.

Uus!!: Läti ja 12. sajand · Näe rohkem »

1228

1228.

Uus!!: Läti ja 1228 · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Läti ja 13. sajand · Näe rohkem »

1629

1629.

Uus!!: Läti ja 1629 · Näe rohkem »

1660

1660.

Uus!!: Läti ja 1660 · Näe rohkem »

17. juuli

17.

Uus!!: Läti ja 17. juuli · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Läti ja 17. sajand · Näe rohkem »

17. september

17.

Uus!!: Läti ja 17. september · Näe rohkem »

1783

1783.

Uus!!: Läti ja 1783 · Näe rohkem »

1795

1795.

Uus!!: Läti ja 1795 · Näe rohkem »

1796

1796.

Uus!!: Läti ja 1796 · Näe rohkem »

18. november

18.

Uus!!: Läti ja 18. november · Näe rohkem »

1879

1879.

Uus!!: Läti ja 1879 · Näe rohkem »

1917

1917.

Uus!!: Läti ja 1917 · Näe rohkem »

1918

1918.

Uus!!: Läti ja 1918 · Näe rohkem »

1919

1919.

Uus!!: Läti ja 1919 · Näe rohkem »

1921

1921.

Uus!!: Läti ja 1921 · Näe rohkem »

1925

1925.

Uus!!: Läti ja 1925 · Näe rohkem »

1940

1940.

Uus!!: Läti ja 1940 · Näe rohkem »

1941

1941.

Uus!!: Läti ja 1941 · Näe rohkem »

1944

1944.

Uus!!: Läti ja 1944 · Näe rohkem »

1954

1954.

Uus!!: Läti ja 1954 · Näe rohkem »

1990. aastad

1990.

Uus!!: Läti ja 1990. aastad · Näe rohkem »

1991

1991.

Uus!!: Läti ja 1991 · Näe rohkem »

20. september

20.

Uus!!: Läti ja 20. september · Näe rohkem »

2002

2002.

Uus!!: Läti ja 2002 · Näe rohkem »

2003

2003.

Uus!!: Läti ja 2003 · Näe rohkem »

2004

2004.

Uus!!: Läti ja 2004 · Näe rohkem »

2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis

2004.

Uus!!: Läti ja 2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis · Näe rohkem »

2008

2008.

Uus!!: Läti ja 2008 · Näe rohkem »

2009

2009.

Uus!!: Läti ja 2009 · Näe rohkem »

2015

2015.

Uus!!: Läti ja 2015 · Näe rohkem »

2015. aasta Läti presidendivalimised

2015.

Uus!!: Läti ja 2015. aasta Läti presidendivalimised · Näe rohkem »

2016

2016.

Uus!!: Läti ja 2016 · Näe rohkem »

21. august

21.

Uus!!: Läti ja 21. august · Näe rohkem »

26. jaanuar

26.

Uus!!: Läti ja 26. jaanuar · Näe rohkem »

29. märts

29.

Uus!!: Läti ja 29. märts · Näe rohkem »

3. september

3.

Uus!!: Läti ja 3. september · Näe rohkem »

8. juuli

8.

Uus!!: Läti ja 8. juuli · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

LAT, Latvija, Latvijas Republika, Läti Vabariik.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »