Kiiremini kui brauser!
302 suhted: Ainārs Kovals, Alūksne kõrgustik, Aleksandrs Čaks, Altmargi vaherahu, Andrejs Pumpurs, Andrejs Upīts, Andrievs Niedra, Artūrs Irbe, Asti järv, Atlandi ookean, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Ühtsus (Läti partei), Baltimaad, Baltisakslased, Baltlased, Bauska, Bauska piirkond, Bütsants, BMX, Brigaad, Cēsis, Cēsise piirkond, Compiègne'i vaherahu, Dainis Kūla, Daugava, Daugavpils, Daugavpilsi Ülikool, Demokraatia, Devon, Diena, Dievs, svētī Latviju, Dobele, Dobele piirkond, Drīdzis, Edgars Rinkēvičs, Eesti, Eestlased, Elvīra Ozoliņa, Emigratsioon, Ernests Gulbis, Esimene maailmasõda, Euro, Euroopa, Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu, Evika Siliņa, Flotill, Gaiziņkalns, Golfi hoovus, Granaadiheitja, ..., Gregoriuse kalender, Gundars Vētra, Haanja kõrgustik, Haldusreform, Hansa Liit, Harilik härjasilm, Harilik kuusk, Harilik mänd, Holokaust, Ida-Euroopa aeg, Ida-Euroopa lauskmaa, Ida-Läti madalik, Inflatsioon, Invasioon, Jalgpall, Jaunsardze, Jānis Cimze, Jānis Lūsis, Jāzeps Vītols, Jäähoki, Jūrmala, Jēkabpils, Jelgava, Jumal, Juris Alunāns, Juudid, Kaitseliit, Kask, Katariina II, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kārlis Ulmanis, Koiva jõgi, Koknese, Kolmas riik, Koosmeel, Korvpall, Krišjānis Barons, Krišjānis Kariņš, Krišjānis Valdemārs, Kristlus, Kuldīga, Kuldīga piirkond, Kuralased, Kuramaa, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa kubermang, Kuramaa rüütelkond, Labradori poolsaar, Landesveer, Latgale, Latgale kõrgustik, Latgalid, Latvijas Neatkarīgā Televīzija, Lāčplēsis, Läänemeri, Läti (täpsustus), Läti üldlaulu- ja tantsupidu, Läti Ülikool, Läti Eurovisiooni lauluvõistlusel, Läti filosoofia, Läti jalgpallikoondis, Läti keel, Läti latt, Läti leegionäride päev, Läti lennukompaniide loend, Läti mõisate loend, Läti merevägi, Läti näitlejate loend, Läti Pank, Läti Põllumajandusülikool, Läti president, Läti rahvusväeosad, Läti riigipeade loend, Läti saksakeelsete kohanimede loend, Läti Televisioon, Läti Vabadussõda, Läti Vabariigi põhiseadus, Lätlased, Leedu, Leedulased, Lielupe, Liepāja, Liivi laht, Liivi sõda, Liivimaa kubermang, Liivimaa ordu, Liivimaa rüütelkond, Liivlased, Limbaži, Linavästrik, Logistika, Lubāns, Luterlus, Maailmapank, Maamõõtjate ajad, Majanduskasv, Majanduskriis, Male, Matīss Kaudzīte, Māris Štrombergs, Merevaik, Mets, Mihhail Tal, Muslim, Mustlased, Nafta, NATO, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Nõukogude Liit, Nora Ikstena, Novembrirevolutsioon, Ogre, Ogre piirkond, Olaine, Olaine piirkond, Oliwa rahu, Paavst, Parlamentaarne vabariik, Pataljon, Paul I, Põhja-Euroopa, Pihkva oblast, Piirkond (Läti), Piiskopkond, Poolakad, Punaarmee, Radar, Rahvastikutihedus, Rahvuslik Liit "Kõik Läti eest!" – "Isamaale ja Vabadusele/LNNK", Rahvusvaheline Valuutafond, Raimonds Pauls, Rainis, Raudteetransport Lätis, Rāzna järv, Rüdiger von der Goltz, Rēzekne, Reformatsioon, Reinis Kaudzīte, Riia, Riia asehaldurkond, Riia kreis, Riia Tehnikaülikool, Riik, Roheliste ja Talurahva Liit, Romaan, Rooma riik, Ruhnu, Rzeczpospolita, Saar, Sademed, Sademete hulk, Sakala kõrgustik, Sakslased, Salaspils, Salaspilsi piirkond, Salatsi jõgi, Saldus, Salduse piirkond, Sandis Ozoliņš, Sēlija, Seelid, Seim (Läti), Semgalid, Sigulda, Sigulda piirkond, Sirdskalns, Soome-ugri keeled, Taiga, Talsi, Talsi piirkond, Tartu, Tartu Ülikool, Tālava madalik, Tukums, Tukumsi piirkond, Ukrainlased, UNESCO, UNICEF, Usma järv, Vadims Vasiļevskis, Valga (Liivimaa), Valga maakond, Valgevene, Valgevenelased, Valmiera, Vana-Liivimaa, Vasallriik, Võnnu kreis, Võnnu lahing, Võrdeline valimissüsteem, Vecrīga, Veiko Spolītis, Velikaja madalik, Venelased, Venemaa, Venta jõgi, Ventspils, Vidzeme, Vidzeme kõrgustik, Vilis Lācis, Volmari kreis, Zemessardze, Zemgale, .lv, 1. järgu haldusüksus, 1. juuli, 1. mai, 10. juuli, 12. august, 12. sajand, 1228, 13. sajand, 1629, 1660, 17. juuli, 17. sajand, 17. september, 1783, 1795, 1796, 18. november, 1879, 1917, 1918, 1919, 1921, 1925, 1940, 1941, 1944, 1954, 1990, 1990. aastad, 1991, 20. september, 2002, 2003, 2004, 2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis, 2008, 2009, 2015. aasta Läti presidendivalimised, 2019, 2023, 21. august, 23. jaanuar, 26. jaanuar, 29. märts, 3. september, 4. mai, 8. juuli. Laienda indeks (252 rohkem) »
Ainārs Kovals
Ainārs Kovals (sündinud 21. novembril 1981 Riias) on läti odaviskaja.
Uus!!: Läti ja Ainārs Kovals · Näe rohkem »
Alūksne kõrgustik
alt.
Uus!!: Läti ja Alūksne kõrgustik · Näe rohkem »
Aleksandrs Čaks
Aleksandrs Čaks 1925. aastal Aleksandrs Čaks (27. oktoober 1901 Riia – 8. veebruar 1950 Riia) oli läti luuletaja, teatri- ja kunstikriitik, läti kirjanduse uuendaja ja esimene urbanist.
Uus!!: Läti ja Aleksandrs Čaks · Näe rohkem »
Altmargi vaherahu
Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.
Uus!!: Läti ja Altmargi vaherahu · Näe rohkem »
Andrejs Pumpurs
Andrejs Pumpurs (22. september 1841 – 6. juuli 1902) oli läti kirjanik, läti rahvuseepose "Lāčplēsis" ("Karutapja") autor.
Uus!!: Läti ja Andrejs Pumpurs · Näe rohkem »
Andrejs Upīts
Andrejs Upīts (4. detsember 1877 – 17. november 1970) oli läti kirjanik, kriitik ja kirjandusajaloolane.
Uus!!: Läti ja Andrejs Upīts · Näe rohkem »
Andrievs Niedra
Andrievs Niedra Andrievs Niedra (läti vanas kirjaviisis Andreews Needra; 4. veebruar 1871 – 24. september 1942 Riia) oli Läti ühiskonnategelane, vaimulik, kirjanik ja poliitik.
Uus!!: Läti ja Andrievs Niedra · Näe rohkem »
Artūrs Irbe
Artūrs Irbe (sündinud 2. veebruaril 1967 Riias) on läti jäähokitreener ja endine jäähokimängija, väravavaht.
Uus!!: Läti ja Artūrs Irbe · Näe rohkem »
Asti järv
Asti järv (ka Burtnieki järv; läti keeles Burtnieks, Burtnieka ezers, Burtnieku ezers) on järv Lätis Valmiera piirkonnas.
Uus!!: Läti ja Asti järv · Näe rohkem »
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Uus!!: Läti ja Atlandi ookean · Näe rohkem »
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
ÜRO 193 liikmesriiki Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (lühend ÜRO) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgid on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja humanitaarset laadi rahvusvaheliste probleemide lahendamine.
Uus!!: Läti ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon · Näe rohkem »
Ühtsus (Läti partei)
Ühtsus (läti keeles Vienotība) on Läti paremtsentristlik erakond.
Uus!!: Läti ja Ühtsus (Läti partei) · Näe rohkem »
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Uus!!: Läti ja Baltimaad · Näe rohkem »
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Uus!!: Läti ja Baltisakslased · Näe rohkem »
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Uus!!: Läti ja Baltlased · Näe rohkem »
Bauska
Bauska (saksa Marienland või Bauske, poola keeles Bowsk, jidiši keeles בויסק, Bojsk) on linn Lätis Zemgales, Bauska piirkonna keskus.
Uus!!: Läti ja Bauska · Näe rohkem »
Bauska piirkond
Bauska piirkond on 1.
Uus!!: Läti ja Bauska piirkond · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Läti ja Bütsants · Näe rohkem »
BMX
BMX-ratas Sõitja hüppab BMX-rattaga takistusele BMX (inglise keeles sõnadest Bicycle Motocross) on ekstreemspordiala, mille põhiline eesmärk on spetsiaalsete jalgratastega võidusõitmine krossirajal või takistuste läbimine ja trikkide tegemine.
Uus!!: Läti ja BMX · Näe rohkem »
Brigaad
Brigaad on iseseisev operatiiv-taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt mitmest pataljonist ja mitmesugustest muudest vajalikest üksustest.
Uus!!: Läti ja Brigaad · Näe rohkem »
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Uus!!: Läti ja Cēsis · Näe rohkem »
Cēsise piirkond
Cēsise piirkond (läti Cēsu novads) on 1.
Uus!!: Läti ja Cēsise piirkond · Näe rohkem »
Compiègne'i vaherahu
Compiègne'i vaherahu oli 11. novembril 1918 Esimese maailmasõja ajal Antanti ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Compiègne'i linna lähedal sõlmitud kokkulepe (vaherahu), mis lõpetas sõjategevuse läänerindel.
Uus!!: Läti ja Compiègne'i vaherahu · Näe rohkem »
Dainis Kūla
Dainis Kūla (sündinud 28. aprillil 1959 Tukumsis) on Läti endine odaviskaja, olümpiavõitja.
Uus!!: Läti ja Dainis Kūla · Näe rohkem »
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Läti ja Daugava · Näe rohkem »
Daugavpils
Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn; latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg, valgevene Дзьвінск) on linn Lätis Väina jõe keskjooksul.
Uus!!: Läti ja Daugavpils · Näe rohkem »
Daugavpilsi Ülikool
Gaudeamuse tantsijad 2014. aastal Daugavpilsi Ülikooli peahoone ees. Daugavpilsi Ülikool on avalik-õiguslik ülikool Daugavpilsis Lätis.
Uus!!: Läti ja Daugavpilsi Ülikool · Näe rohkem »
Demokraatia
Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.
Uus!!: Läti ja Demokraatia · Näe rohkem »
Devon
Devon on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).
Uus!!: Läti ja Devon · Näe rohkem »
Diena
Diena ('päev') on Läti ajaleht.
Uus!!: Läti ja Diena · Näe rohkem »
Dievs, svētī Latviju
"Dievs, svētī Latviju" on Läti riigihümn.
Uus!!: Läti ja Dievs, svētī Latviju · Näe rohkem »
Dobele
Dobele on linn Lätis Zemgales, Bērze jõe kaldal.
Uus!!: Läti ja Dobele · Näe rohkem »
Dobele piirkond
Dobele piirkond on 1.
Uus!!: Läti ja Dobele piirkond · Näe rohkem »
Drīdzis
Drīdzis (läti keeles ka Drīdzs, Dridzis või Drīdža ezers, latgali keeles Dreidzs) on Läti sügavaim järv.
Uus!!: Läti ja Drīdzis · Näe rohkem »
Edgars Rinkēvičs
Edgars Rinkēvičs (2012) Edgars Rinkēvičs (sündinud 21. septembril 1973 Jūrmalas) on Läti poliitik, alates 8.
Uus!!: Läti ja Edgars Rinkēvičs · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Läti ja Eesti · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Läti ja Eestlased · Näe rohkem »
Elvīra Ozoliņa
Elvīra Ozoliņa (sündinud 8. oktoobril 1939 Leningradis) on Läti kergejõustiklane, odaviskaja.
Uus!!: Läti ja Elvīra Ozoliņa · Näe rohkem »
Emigratsioon
Emigratsioon (ladina k. emigrāre välja rändama) ehk väljaränne teise riiki on vabatahtlik kodumaalt välismaale alaliselt elama asumine.
Uus!!: Läti ja Emigratsioon · Näe rohkem »
Ernests Gulbis
Ernests Gulbis (sündinud 30. augustil 1988) on Läti tennisist.
Uus!!: Läti ja Ernests Gulbis · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Läti ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Euro
Euro sümbol 100 & 200 (trükitud 2019. aastal) Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta.
Uus!!: Läti ja Euro · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Läti ja Euroopa · Näe rohkem »
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Uus!!: Läti ja Euroopa Liit · Näe rohkem »
Euroopa Nõukogu
Euroopa Nõukogu lipp/Euroopa lipp Euroopa Nõukogu liikmesriigid Euroopa Nõukogu (EN) on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 46 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast.
Uus!!: Läti ja Euroopa Nõukogu · Näe rohkem »
Evika Siliņa
Evika Siliņa (sündinud 3. augustil 1975 Riias) on Läti jurist ja poliitik (Ühtsus), alates 15.
Uus!!: Läti ja Evika Siliņa · Näe rohkem »
Flotill
Flotill (hispaania sõnast flotilla, 'väike laevastik') on teatud otstarbeks moodustatud laevade koondis (vaadatud 02.01.2016).
Uus!!: Läti ja Flotill · Näe rohkem »
Gaiziņkalns
Gaiziņkalns (Gaiziņš) on küngas Lätis Vidzeme kõrgustikul.
Uus!!: Läti ja Gaiziņkalns · Näe rohkem »
Golfi hoovus
Golfi hoovuse süsteem Golfi hoovus on soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas.
Uus!!: Läti ja Golfi hoovus · Näe rohkem »
Granaadiheitja
Granaadiheitja RPG-7 Granaadiheitja (reaktiivgranaadiheitja) on reaktiivgranaatidega tulistav käsitulirelv, mida kasutatakse peamiselt soomustatud sihtmärkide hävitamiseks.
Uus!!: Läti ja Granaadiheitja · Näe rohkem »
Gregoriuse kalender
paavsti bullast "Inter Gravissimas", millega Gregorius XIII tutvustas oma kalendrit Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.
Uus!!: Läti ja Gregoriuse kalender · Näe rohkem »
Gundars Vētra
Gundars Vētra Gundars Vētra (sündinud 22. mail 1967 Ventspilsis) on Läti korvpallitreener ja endine korvpallur.
Uus!!: Läti ja Gundars Vētra · Näe rohkem »
Haanja kõrgustik
Suure Munamäe vaatetornist. Haanja kõrgustik on maastikurajoon Kagu-Eestis.
Uus!!: Läti ja Haanja kõrgustik · Näe rohkem »
Haldusreform
Haldusreform on reform haldusterritoriaalses korralduses või avalikus teenistuses.
Uus!!: Läti ja Haldusreform · Näe rohkem »
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Uus!!: Läti ja Hansa Liit · Näe rohkem »
Harilik härjasilm
Harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) on korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Läti ja Harilik härjasilm · Näe rohkem »
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Läti ja Harilik kuusk · Näe rohkem »
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Uus!!: Läti ja Harilik mänd · Näe rohkem »
Holokaust
Auschwitzi koonduslaagrisse 1944. aasta suvel Holokaust (kreeka keeles ὁλόκαυστον holókauston 'täielikult põletatud'; heebrea keeles השואה HaSho'a 'häda') on termin, mida üldiselt kasutatakse teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks.
Uus!!: Läti ja Holokaust · Näe rohkem »
Ida-Euroopa aeg
Ida-Euroopa aeg (inglise keeles Eastern European Time, lühend EET) on üks vööndiaja UTC+2:00 nimetustest.
Uus!!: Läti ja Ida-Euroopa aeg · Näe rohkem »
Ida-Euroopa lauskmaa
Ida-Euroopa lauskmaa hõlmab suure osa Euroopast Ida-Euroopa lauskmaa ehk Vene tasandik on suur lauskmaa Euroopa idaosas.
Uus!!: Läti ja Ida-Euroopa lauskmaa · Näe rohkem »
Ida-Läti madalik
Ida-Läti madalik (läti keeles Austrumlatvijas zemiene) on madalik Ida-Lätis.
Uus!!: Läti ja Ida-Läti madalik · Näe rohkem »
Inflatsioon
Inflatsioon 2019 Inflatsioon on raha väärtuse langemine, millest tulenevalt tõuseb kaupade või teenuste hinnatase.
Uus!!: Läti ja Inflatsioon · Näe rohkem »
Invasioon
Invasioon ehk sõjaline invasioon on mingi riigi sõjaväe tungimine teise riigi territooriumile.
Uus!!: Läti ja Invasioon · Näe rohkem »
Jalgpall
Ründaja (nr 10) üritab palli väravasse lüüa, väravavaht ja kaitsjad (valges riietuses) püüavad teda takistada Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul (jalgpalliväljakul) vastase väravasse.
Uus!!: Läti ja Jalgpall · Näe rohkem »
Jaunsardze
Jaunsardze (Noorkaitse) on Lätis tegutsev vabatahtlik patriootlik noorteorganisatsioon.
Uus!!: Läti ja Jaunsardze · Näe rohkem »
Jānis Cimze
Jānis Cimze (vanas ehk saksapärases kirjaviisis Jahnis Zimse; 3. juuli 1814 Rauna kihelkond (Läti) – 22. oktoober 1881 Valga) oli läti pedagoog, rahvalaulude koguja ja harmoniseerija, organist ja koorijuht, pedagoogika ja koorilaulukultuuri alusepanija Lätis ja Eestis.
Uus!!: Läti ja Jānis Cimze · Näe rohkem »
Jānis Lūsis
Jānis Lūsis (19. mai 1939 Jelgava – 29. aprill 2020) oli Läti odaviskaja.
Uus!!: Läti ja Jānis Lūsis · Näe rohkem »
Jāzeps Vītols
pisi Jāzeps Vītols (saksapäraselt Joseph Wihtol, 26. juuli 1863 Valmiera – 24. aprill 1948 Lübeck) oli läti helilooja, dirigent ja pianist.
Uus!!: Läti ja Jāzeps Vītols · Näe rohkem »
Jäähoki
Jäähoki on võistkondlik sportmäng, milles uiskudel jääväljakul liikuvat kaks võistkonda püüavad spetsiaalseid keppe kasutades kummist litrit vastase väravasse toimetada.
Uus!!: Läti ja Jäähoki · Näe rohkem »
Jūrmala
Jūrmala (tõlkes 'mererand') on linn Lätis Vidzemes Liivi lahe lõunakaldal Lielupe jõe ja mere vahelisel kitsal alal.
Uus!!: Läti ja Jūrmala · Näe rohkem »
Jēkabpils
Jēkabpils on linn Lätis Daugava ääres, Jēkabpilsi piirkonna keskus.
Uus!!: Läti ja Jēkabpils · Näe rohkem »
Jelgava
Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.
Uus!!: Läti ja Jelgava · Näe rohkem »
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Uus!!: Läti ja Jumal · Näe rohkem »
Juris Alunāns
pisi Juris Alunāns (kodanikunimega Gustavs Georgs Frīdrihs Alunāns; 13. mai 1832 Jaunkalsnava – 18. aprill 1864 Jostene) oli läti luuletaja, publitsist ja keeleteadlane.
Uus!!: Läti ja Juris Alunāns · Näe rohkem »
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Uus!!: Läti ja Juudid · Näe rohkem »
Kaitseliit
Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse.
Uus!!: Läti ja Kaitseliit · Näe rohkem »
Kask
Kask (ladina Betula, lõunaeesti murrakutes kõiv) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Uus!!: Läti ja Kask · Näe rohkem »
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Uus!!: Läti ja Katariina II · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: Läti ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Läti ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Kārlis Ulmanis
Kārlis Augusts Vilhelms Ulmanis (4. september 1877 praegune Bērze vald, Dobele piirkond – 20. september 1942 Krasnovodski vangla, NSV Liit) oli Läti poliitik, president aastail 1936–1940.
Uus!!: Läti ja Kārlis Ulmanis · Näe rohkem »
Koiva jõgi
Koiva on jõgi Lätis.
Uus!!: Läti ja Koiva jõgi · Näe rohkem »
Koknese
Koknese on linn Lätis Vidzemes Aizkraukle piirkonnas, endise Koknese piirkonna keskus.
Uus!!: Läti ja Koknese · Näe rohkem »
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Uus!!: Läti ja Kolmas riik · Näe rohkem »
Koosmeel
Koosmeel (läti keeles Saskaņa) on Läti vasaktsentristlik erakond.
Uus!!: Läti ja Koosmeel · Näe rohkem »
Korvpall
Korvpall (kõnekeeles korv, koss) on võistkondlik pallimäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel.
Uus!!: Läti ja Korvpall · Näe rohkem »
Krišjānis Barons
Krišjānis Baronsi pilt 1985. aastal ilmunud Nõukogude Liidu postmargil Krišjānis Barons (31. oktoober 1835 Strutele – 8. märts 1923 Riia) oli läti kirjanik, folklorist ja rahvusliku liikumise tegelane.
Uus!!: Läti ja Krišjānis Barons · Näe rohkem »
Krišjānis Kariņš
Arturs Krišjānis Kariņš (sündinud 13. detsembril 1964 Wilmingtonis Delaware'is USA-s) on Läti poliitik, alates 15.
Uus!!: Läti ja Krišjānis Kariņš · Näe rohkem »
Krišjānis Valdemārs
Valdemārs enne 1885 Krišjānis Valdemārs (2. detsember 1825 Talsi kreis – 7. detsember 1891 Moskva) oli läti rahvusliku liikumise tegelane, kirjanik, poliitik, folklorist ja noorlätlaste liikumise juht.
Uus!!: Läti ja Krišjānis Valdemārs · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Läti ja Kristlus · Näe rohkem »
Kuldīga
Kuldīga (saksa keeles Goldingen, ka Jesusburg) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõel.
Uus!!: Läti ja Kuldīga · Näe rohkem »
Kuldīga piirkond
Kuldīga piirkond on 1.
Uus!!: Läti ja Kuldīga piirkond · Näe rohkem »
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Uus!!: Läti ja Kuralased · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Läti ja Kuramaa · Näe rohkem »
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Uus!!: Läti ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Kuramaa kubermang
Kuramaa kubermang (saksa keeles Kurländisches Gouvernement, läti keeles Kurzemes guberņa, vene keeles Курляндская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Venemaa vabariigis ja Nõukogude Venemaal aastatel 1796−1918.
Uus!!: Läti ja Kuramaa kubermang · Näe rohkem »
Kuramaa rüütelkond
Kuramaa rüütelkond (ka Kuramaa-Piltene rüütelkond) oli Kuramaal tegutsenud seisuslik aadlikorporatsioon.
Uus!!: Läti ja Kuramaa rüütelkond · Näe rohkem »
Labradori poolsaar
Labradori poolsaar, Kanada Labradori poolsaar on suur poolsaar Kanada idaosas.
Uus!!: Läti ja Labradori poolsaar · Näe rohkem »
Landesveer
Landesveer ehk Balti landesveer ehk Balti maakaitse (saksa Baltische Landeswehr 'balti maakaitse') oli Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna korraldatud väekoondis.
Uus!!: Läti ja Landesveer · Näe rohkem »
Latgale
Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.
Uus!!: Läti ja Latgale · Näe rohkem »
Latgale kõrgustik
Latgale kõrgustik (läti keeles Latgales augstiene) on kõrgustik Läti kaguosas.
Uus!!: Läti ja Latgale kõrgustik · Näe rohkem »
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Uus!!: Läti ja Latgalid · Näe rohkem »
Latvijas Neatkarīgā Televīzija
Telekanali logo Latvijas Neatkarīgā Televīzija (lühendatult LNT) oli Läti meediaettevõte, mis hoidis töös samanimelist telekanalit (LNT).
Uus!!: Läti ja Latvijas Neatkarīgā Televīzija · Näe rohkem »
Lāčplēsis
Läti 1995. aasta EUROPA postmark, millel on kujutatud Lāčplēsist "Lāčplēsis" (eesti keeles "Karutapja") on kunsteepos, mille autor on läti luuletaja Andrejs Pumpurs.
Uus!!: Läti ja Lāčplēsis · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Läti ja Läänemeri · Näe rohkem »
Läti (täpsustus)
Läti on riik Euroopas.
Uus!!: Läti ja Läti (täpsustus) · Näe rohkem »
Läti üldlaulu- ja tantsupidu
26. Läti üldlaulu- ja tantsupidu Läti üldlaulu- ja tantsupidu (läti keeles: Vispārējie latviešu Dziesmu un Deju svētki) on üks suurimaid harrastuslaulukoori- ja tantsuüritusi maailmas ning oluline sündmus Läti kultuuris ja ühiskondlikus elus.
Uus!!: Läti ja Läti üldlaulu- ja tantsupidu · Näe rohkem »
Läti Ülikool
Ülikoolilinnak (2019). Läti Ülikool (läti keeles Latvijas Universitāte) on ülikool Riias ja ühtlasi Läti vanim klassikaline ülikool.
Uus!!: Läti ja Läti Ülikool · Näe rohkem »
Läti Eurovisiooni lauluvõistlusel
Läti on osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel üheksa korda.
Uus!!: Läti ja Läti Eurovisiooni lauluvõistlusel · Näe rohkem »
Läti filosoofia
Läti filosoofia on filosoofia, mis on loodud või viljeldud Lätis ja/või lätlaste poolt.
Uus!!: Läti ja Läti filosoofia · Näe rohkem »
Läti jalgpallikoondis
Läti jalgpallikoondis on Läti esindusmeeskond jalgpallis.
Uus!!: Läti ja Läti jalgpallikoondis · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Läti ja Läti keel · Näe rohkem »
Läti latt
thumb Latt (läti lats) on endine Läti rahaühik.
Uus!!: Läti ja Läti latt · Näe rohkem »
Läti leegionäride päev
300px Läti leegionäride päev (läti keeles Leģionāru piemiņas diena; nimetatud ka: Läti Leegioni päev) on organisatsiooni Daugava Kotkad (läti keeles Daugavas Vanagi) poolt ellu kutsutud mälestuspäev, mil leinatakse ja meenutatakse 16.–19.
Uus!!: Läti ja Läti leegionäride päev · Näe rohkem »
Läti lennukompaniide loend
See on Läti lennufirmade loend.
Uus!!: Läti ja Läti lennukompaniide loend · Näe rohkem »
Läti mõisate loend
Siin on loetletud Läti mõisaid.
Uus!!: Läti ja Läti mõisate loend · Näe rohkem »
Läti merevägi
Läti merevägi (Läti keeles Latvijas Jūras spēki) on Läti kaitseväe merekaitse eest vastutav väeliik.
Uus!!: Läti ja Läti merevägi · Näe rohkem »
Läti näitlejate loend
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Läti ja Läti näitlejate loend · Näe rohkem »
Läti Pank
Krišjāņa Valdemāra tänav 2a Riias Läti Pank (Latvijas Banka) on Läti keskpank.
Uus!!: Läti ja Läti Pank · Näe rohkem »
Läti Põllumajandusülikool
Läti Põllumajandusülikooli peahoone Jelgava lossis Läti Põllumajandusülikool (läti keeles Latvijas Lauksaimniecības universitāte, inglise keeles Latvia University of Life Sciences and Technologies) on Jelgavas asuv avalik-õiguslik ülikool.
Uus!!: Läti ja Läti Põllumajandusülikool · Näe rohkem »
Läti president
Läti Vabariigi president (läti keeles Latvijas Valsts prezidents) on Läti riigipea.
Uus!!: Läti ja Läti president · Näe rohkem »
Läti rahvusväeosad
Läti rahvusväeosad ehk Läti kütipolgud olid 1915.
Uus!!: Läti ja Läti rahvusväeosad · Näe rohkem »
Läti riigipeade loend
Läti riigipeade loend sisaldab iseseisva Läti riigipead.
Uus!!: Läti ja Läti riigipeade loend · Näe rohkem »
Läti saksakeelsete kohanimede loend
Siin on alfabeetiliselt loetletud tänase Läti aladel asuvate linnade, mõisade, jõgede, saarte jne saksakeelseid nimetusi.
Uus!!: Läti ja Läti saksakeelsete kohanimede loend · Näe rohkem »
Läti Televisioon
Läti Televisiooni logo Läti Televisioon (lühend LTV, läti Latvijas Televīzija) on Läti riiklik televisiooniettevõte.
Uus!!: Läti ja Läti Televisioon · Näe rohkem »
Läti Vabadussõda
Läti Vabadussõda (läti keeles Latvijas brīvības cīņas ehk Latvijas Neatkarības karš) oli 18. oktoobrist 1919 kuni 11. augustini 1920 Läti riikliku iseseisvuse kaitsmiseks ja riikliku terviklikkuse taastamiseks peetud sõda.
Uus!!: Läti ja Läti Vabadussõda · Näe rohkem »
Läti Vabariigi põhiseadus
Läti Vabariigi põhiseadus on Läti Vabariigis 1922.
Uus!!: Läti ja Läti Vabariigi põhiseadus · Näe rohkem »
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Uus!!: Läti ja Lätlased · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Läti ja Leedu · Näe rohkem »
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Uus!!: Läti ja Leedulased · Näe rohkem »
Lielupe
Lielupe ('suur jõgi'; saksa Kurländische Aa, Kurische Aa või Semgaller-Aa) on jõgi Lätis Zemgale piirkonnas.
Uus!!: Läti ja Lielupe · Näe rohkem »
Liepāja
Liepāja (ka Liibavi, saksa keeles Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes.
Uus!!: Läti ja Liepāja · Näe rohkem »
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Uus!!: Läti ja Liivi laht · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Läti ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Läti ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Läti ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Uus!!: Läti ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Uus!!: Läti ja Liivlased · Näe rohkem »
Limbaži
Limbaži (eesti keeles Lemsalu, liivi keeles Lämmist nīn) on linn Lätis Vidzemes, Limbaži piirkonna keskus.
Uus!!: Läti ja Limbaži · Näe rohkem »
Linavästrik
Linavästrikud 2021. aasta kevadel Kõrvemaal kuuseokstel istumas ja ära lendamas. Näha on linavästriku eripärane lennumuster. Linavästrik (Motacilla alba) on västriklaste sugukonda västriku perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Läti ja Linavästrik · Näe rohkem »
Logistika
Logistika (inglise keeles logistics) on ressursside ajaline positsioonimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine.
Uus!!: Läti ja Logistika · Näe rohkem »
Lubāns
Lubāns (läti keeles ka Lubāna ezers, Lubānas ezers) on Läti suurim järv.
Uus!!: Läti ja Lubāns · Näe rohkem »
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Uus!!: Läti ja Luterlus · Näe rohkem »
Maailmapank
Maailmapank (inglise keeles World Bank) on rahvusvaheline rahandusorganisatsioon, mis on loodud selleks, et anda arengumaadele rahalist ja tehnoloogilist abi.
Uus!!: Läti ja Maailmapank · Näe rohkem »
Maamõõtjate ajad
"Maamõõtjate ajad" (läti keeles Mērnieku laiki) on 1879.
Uus!!: Läti ja Maamõõtjate ajad · Näe rohkem »
Majanduskasv
Majanduskasv on tootmismahu suurenemine.
Uus!!: Läti ja Majanduskasv · Näe rohkem »
Majanduskriis
Börsihinnad Majanduskriis on kogu majandust või mõnda selle haru perioodiliselt haarava tootmise, turustamise ja rahaliste suhete järsk terav häirumine.
Uus!!: Läti ja Majanduskriis · Näe rohkem »
Male
stauntonmalendite ja malekellaga Luksuslik malelaud Male on strateegiline lauamäng kahele mängijale, seda mängitakse ruudukujulisel 64 (8×8) ruudustikul vahelduvate värvidega mängulaual.
Uus!!: Läti ja Male · Näe rohkem »
Matīss Kaudzīte
Matīss Kaudzīte (sünninimi Matīss Kaudze; 18. august 1848 Vecpiebalga kihelkond – 8. november 1926 Vecpiebalga vald) oli läti kirjanik ja kooliõpetaja.
Uus!!: Läti ja Matīss Kaudzīte · Näe rohkem »
Māris Štrombergs
200px Māris Štrombergs (sündinud 10. märtsil 1987 Valmieras) on Läti BMX-rattur.
Uus!!: Läti ja Māris Štrombergs · Näe rohkem »
Merevaik
naksurlaste sugukonnast Sipelgas merevaigus Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.
Uus!!: Läti ja Merevaik · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Läti ja Mets · Näe rohkem »
Mihhail Tal
Mihhail Tal (läti keeles Mihails Tāls, vene keeles Михаил Нехемьевич Таль, 9. november 1936, Riia – 28. juuni 1992, Moskva) oli Läti nõukogude maletaja, suurmeister (1957), 8.
Uus!!: Läti ja Mihhail Tal · Näe rohkem »
Muslim
Moslemite osakaal riigiti Muslim ehk moslem on usklik, kes tunnistab islamit ja järgib islami rituaale.
Uus!!: Läti ja Muslim · Näe rohkem »
Mustlased
pisi Mustlased ehk romad (varem eesti keeles ka romid; omakeelne nimetus rom, mitmus roma, 'mees; inimene') on India põhjapiirkondadest pärinev rändrahvas.
Uus!!: Läti ja Mustlased · Näe rohkem »
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Uus!!: Läti ja Nafta · Näe rohkem »
NATO
NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.
Uus!!: Läti ja NATO · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
Uus!!: Läti ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Läti ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Nora Ikstena
Nora Ikstena (sündinud 5. oktoobril 1969 Riias) on läti kirjanik.
Uus!!: Läti ja Nora Ikstena · Näe rohkem »
Novembrirevolutsioon
Novembrirevolutsioon oli esimese maailmasõja lõpus Saksa keisririigis tekkinud poliitiliselt ajendatud tsiviilkonflikt, mille tulemusena asendati Hohenzollernite monarhia vabariigiga.
Uus!!: Läti ja Novembrirevolutsioon · Näe rohkem »
Ogre
Ogre on linn Lätis Vidzemes.
Uus!!: Läti ja Ogre · Näe rohkem »
Ogre piirkond
Ogre piirkond on 1.
Uus!!: Läti ja Ogre piirkond · Näe rohkem »
Olaine
Olaine raudteejaama hoone Olaine on linn Lätis, Olaine piirkonna halduskeskus.
Uus!!: Läti ja Olaine · Näe rohkem »
Olaine piirkond
Olaine piirkond (läti keeles Olaines novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis.
Uus!!: Läti ja Olaine piirkond · Näe rohkem »
Oliwa rahu
Ruum Oliwa kloostris, kus rahulepingule alla kirjutati Oliwa rahu sõlmiti Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel 3. mail 1660.
Uus!!: Läti ja Oliwa rahu · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Läti ja Paavst · Näe rohkem »
Parlamentaarne vabariik
'''Valitsussüsteemide kaart''' Parlamentaarne vabariik on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub.
Uus!!: Läti ja Parlamentaarne vabariik · Näe rohkem »
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Uus!!: Läti ja Pataljon · Näe rohkem »
Paul I
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.
Uus!!: Läti ja Paul I · Näe rohkem »
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Uus!!: Läti ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »
Pihkva oblast
Pihkva oblast on oblast Venemaa loodeosas.
Uus!!: Läti ja Pihkva oblast · Näe rohkem »
Piirkond (Läti)
Lätis on piirkond (läti keeles novads) 1. järgu haldusüksuse tüüp.
Uus!!: Läti ja Piirkond (Läti) · Näe rohkem »
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Uus!!: Läti ja Piiskopkond · Näe rohkem »
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Uus!!: Läti ja Poolakad · Näe rohkem »
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Uus!!: Läti ja Punaarmee · Näe rohkem »
Radar
ARPA radar Kwajaleini atollil Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi välibaasis Kihnus, Eesti Energia AS tellimusel, et välja selgitada lindude rännet vähem segavaid merealasid tuuleenergeetika arendamiseks Radar (varem ka RADAR; inglise keeles radio detection and ranging, 'raadiojälgimine ja kauguse määramine') on õhuruumi raadioseireseadeldis ehk raadiolokaator, mis toimib elektromagnetkiirguse, siin raadiolainete levimise põhimõttel ruumis.
Uus!!: Läti ja Radar · Näe rohkem »
Rahvastikutihedus
Rahvastikutihedus riigiti 2006. a seisuga Rahvastikutihedus ehk asustustihedus on mingi maa-ala rahvaarvu jagatis selle pindalaga.
Uus!!: Läti ja Rahvastikutihedus · Näe rohkem »
Rahvuslik Liit "Kõik Läti eest!" – "Isamaale ja Vabadusele/LNNK"
Rahvuslik Liit "Kõik Läti eest!" – "Isamaale ja Vabadusele/LNNK" (Nacionālā apvienība "Visu Latvijai!"—"Tēvzemei un Brīvībai/LNNK"; lühendatult NA või VL-TB/LNNK) on poliitiline ühendus Lätis, kuhu kuuluvad erakonnad Kõik Läti Eest! ja Isamaale ja Vabadusele/LNNK.
Uus!!: Läti ja Rahvuslik Liit "Kõik Läti eest!" – "Isamaale ja Vabadusele/LNNK" · Näe rohkem »
Rahvusvaheline Valuutafond
Rahvusvaheline Valuutafond (inglise keeles International Monetary Fund, lühendina IMF) on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944.
Uus!!: Läti ja Rahvusvaheline Valuutafond · Näe rohkem »
Raimonds Pauls
Raimonds Pauls Raimonds Pauls, õieti Ojārs Raimonds Pauls (sündinud 12. jaanuaril 1936 Riias) on Läti helilooja, pianist ja poliitik.
Uus!!: Läti ja Raimonds Pauls · Näe rohkem »
Rainis
Rainis Rainise 100. sünniaastapäeva tähistamiseks välja antud Nõukogude Liidu mark Rainis (õieti Jānis Pliekšāns; 11. september (vkj 30. august) 1865 – 12. september 1929) oli läti luuletaja, näitekirjanik, tõlkija ja poliitik.
Uus!!: Läti ja Rainis · Näe rohkem »
Raudteetransport Lätis
Raudteeliinid tänapäeva Lätis Raudteeliinid Lätis, mustaga on märgitud tegutsev Gulbene–Aluksne kitsarööpmeline raudteeliin Raudteetransport Lätis on raudteid ja raudteeveeremit kasutav transport Lätis.
Uus!!: Läti ja Raudteetransport Lätis · Näe rohkem »
Rāzna järv
Rāzna järv (läti keeles Rāznas ezers) on Läti suuruselt teine järv.
Uus!!: Läti ja Rāzna järv · Näe rohkem »
Rüdiger von der Goltz
Rüdiger von der Goltz (1918) Krahv Gustav Adolf Joachim Rüdiger von der Goltz (8. detsember 1865 Züllichau, Brandenburg – 4. november 1946 Bernbeuer, Baieri) oli Saksamaa sõjaväelane, auastmelt kindralleitnant.
Uus!!: Läti ja Rüdiger von der Goltz · Näe rohkem »
Rēzekne
Rēzekne (eesti keeles ajalooliselt Räisaku, latgali keeles Rēzne, saksa keeles Rositten, poola keeles Rzeżyca) on linn Lätis Latgales.
Uus!!: Läti ja Rēzekne · Näe rohkem »
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Uus!!: Läti ja Reformatsioon · Näe rohkem »
Reinis Kaudzīte
Reinis Kaudzīte (sünninimi Reinis Kaudze; 12. mai 1839 Vecpiebalga kihelkond – 21. august 1920 Vecpiebalga vald) oli läti kirjanik ja kooliõpetaja.
Uus!!: Läti ja Reinis Kaudzīte · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Läti ja Riia · Näe rohkem »
Riia asehaldurkond
Riia asehaldurkond (läti Rīgas vietniecība, vene Рижское наместничество) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.
Uus!!: Läti ja Riia asehaldurkond · Näe rohkem »
Riia kreis
Riia kubermangu Riia kreis Eesti- ja Liivimaa kaardil aastast 1745.''Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины'' O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Läti ja Riia kreis · Näe rohkem »
Riia Tehnikaülikool
Riia Tehnikaülikooli endine peahoone Raiņa bulvāris 19, tänapäeval Läti Ülikooli peahoone Riia Tehnikaülikool (läti keeles Rīgas Tehniskā universitāte) on Riias asuv avalik-õiguslik tehnikaülikool.
Uus!!: Läti ja Riia Tehnikaülikool · Näe rohkem »
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Uus!!: Läti ja Riik · Näe rohkem »
Roheliste ja Talurahva Liit
Roheliste ja Talurahva Liit (Zaļo un Zemnieku savienība; lühendatult ZZS) on Läti poliitiline allianss, mis asutati 2002.
Uus!!: Läti ja Roheliste ja Talurahva Liit · Näe rohkem »
Romaan
Romaan on jutustava proosa suurvorm.
Uus!!: Läti ja Romaan · Näe rohkem »
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Uus!!: Läti ja Rooma riik · Näe rohkem »
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Uus!!: Läti ja Ruhnu · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Läti ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Uus!!: Läti ja Saar · Näe rohkem »
Sademed
Kliimadiagrammil kujutatakse sademete hulka tulpadega Sademed on atmosfäärist maapinnale langevad vedelad või tahked veeosakesed.
Uus!!: Läti ja Sademed · Näe rohkem »
Sademete hulk
Sademete hulk ehk sademehulk on kliimanäitaja, mis näitab mingi ajavahemiku jooksul spetsiaalse seadmega (tavaliselt sadememõõturiga) mõõdetud veekihi paksust mingis kohas.
Uus!!: Läti ja Sademete hulk · Näe rohkem »
Sakala kõrgustik
Viljandi ürgorule Helme koopad kõrgustiku kaguosas Sammuli rahn kõrgustiku keskosas Sakala kõrgustik on kõrgustik Eestis.
Uus!!: Läti ja Sakala kõrgustik · Näe rohkem »
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Uus!!: Läti ja Sakslased · Näe rohkem »
Salaspils
Salaspils ('saarelinn') on linn Lätis Riia lähistel Daugava paremkaldal Salaspilsi piirkonnas.
Uus!!: Läti ja Salaspils · Näe rohkem »
Salaspilsi piirkond
Salaspilsi piirkond (läti keeles Salaspils novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis Vidzemes.
Uus!!: Läti ja Salaspilsi piirkond · Näe rohkem »
Salatsi jõgi
Salatsi jõe suue Salatsis. Salatsi (läti Salaca, saksa Salis) on jõgi Lätis.
Uus!!: Läti ja Salatsi jõgi · Näe rohkem »
Saldus
Saldus on linn Lätis Kurzemes, Salduse piirkonna keskus.
Uus!!: Läti ja Saldus · Näe rohkem »
Salduse piirkond
Salduse piirkond on 1.
Uus!!: Läti ja Salduse piirkond · Näe rohkem »
Sandis Ozoliņš
Sandis Ozoliņš Sandis Ozoliņš (sündinud 3. augustil 1972 Siguldas) on Läti endine jäähokimängija.
Uus!!: Läti ja Sandis Ozoliņš · Näe rohkem »
Sēlija
Läti ajaloolised piirkonnad: Kurzeme, Zemgale, Vidzeme, Latgale ja kollasega Sēlija Sēlija (ka Seloonia või Augšzeme) (läti keeles Sēlija, leedu keeles Sėla) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas.
Uus!!: Läti ja Sēlija · Näe rohkem »
Seelid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Seelid (läti sēļi) olid seeli keelt kõnelev balti rahvas, mis elas Daugava jõe lõunakaldal tänapäeva Läti lõunaosas Sēlijas ning Kirde-Leedus Aukštaitijas.
Uus!!: Läti ja Seelid · Näe rohkem »
Seim (Läti)
Seim (läti keeles Saeima) on Läti parlament.
Uus!!: Läti ja Seim (Läti) · Näe rohkem »
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Uus!!: Läti ja Semgalid · Näe rohkem »
Sigulda
Villa Koiva ürgoru kaldal Sigulda ordulinnuse varemed Sigulda on linn (aastast 1928) Lätis Vidzemes, Sigulda piirkonna keskus.
Uus!!: Läti ja Sigulda · Näe rohkem »
Sigulda piirkond
Sigulda piirkond on 1.
Uus!!: Läti ja Sigulda piirkond · Näe rohkem »
Sirdskalns
Sirdskalns on küngas Lätis Vidzeme kõrgustikul.
Uus!!: Läti ja Sirdskalns · Näe rohkem »
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Uus!!: Läti ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »
Taiga
Norra taiga Siberi taiga Taiga levik põhjapoolkeral Taiga on põhjapoolkera parasvöötme mandrilise kliimaga ala (bioom) okasmetsa enamusega.
Uus!!: Läti ja Taiga · Näe rohkem »
Talsi
Talsi Talsi (saksa keeles Talsen, liivi keeles Tālsa) on linn Lätis Kurzemes, Talsi piirkonna keskus.
Uus!!: Läti ja Talsi · Näe rohkem »
Talsi piirkond
Talsi piirkond on 1.
Uus!!: Läti ja Talsi piirkond · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Läti ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Läti ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tālava madalik
Tālava madalik ehk Põhja-Läti madalik (läti keeles Tālavas zemiene, Ziemeļlatvijas zemiene) on Läti maastikurajoon.
Uus!!: Läti ja Tālava madalik · Näe rohkem »
Tukums
Tukums (liivi keeles Tukāmō, saksa keeles Tuckum) on linn Lätis.
Uus!!: Läti ja Tukums · Näe rohkem »
Tukumsi piirkond
Tukumsi piirkond on 1.
Uus!!: Läti ja Tukumsi piirkond · Näe rohkem »
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Uus!!: Läti ja Ukrainlased · Näe rohkem »
UNESCO
UNESCO lipp Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (ingl United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, lühend UNESCO) on ÜRO juures töötav organisatsioon, mis on loodud ülemaailmseks koostööks teaduse, hariduse, kultuuri, lõite, keskkonnakaitse ja inimõiguste vallas.
Uus!!: Läti ja UNESCO · Näe rohkem »
UNICEF
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Lastefond (inglise keeles United Nations Children's Fund, lühend UNICEF) on ÜRO hädaabifond, mille eesmärgiks on anda lastele humanitaar- ja arenguabi.
Uus!!: Läti ja UNICEF · Näe rohkem »
Usma järv
Usma järv (läti keeles Usmas ezers) asub Lätis Kuramaal Ventspilsi piirkonnas Usma vallas.
Uus!!: Läti ja Usma järv · Näe rohkem »
Vadims Vasiļevskis
Vadims Vasiļevskis (sündinud 5. jaanuaril 1982 Riias) on Läti odaviskaja.
Uus!!: Läti ja Vadims Vasiļevskis · Näe rohkem »
Valga (Liivimaa)
Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.
Uus!!: Läti ja Valga (Liivimaa) · Näe rohkem »
Valga maakond
Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Läti ja Valga maakond · Näe rohkem »
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Uus!!: Läti ja Valgevene · Näe rohkem »
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Uus!!: Läti ja Valgevenelased · Näe rohkem »
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Uus!!: Läti ja Valmiera · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: Läti ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Vasallriik
Vasallriik on suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse.
Uus!!: Läti ja Vasallriik · Näe rohkem »
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Läti ja Võnnu kreis · Näe rohkem »
Võnnu lahing
Võnnu lahing (läti keeles Cēsu kaujas) toimus 19. kuni 23. juunini 1919 Cēsise (eesti keeles Võnnu) lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel, Landesveeri sõjas.
Uus!!: Läti ja Võnnu lahing · Näe rohkem »
Võrdeline valimissüsteem
Võrdeline ehk proportsionaalne valimissüsteem on valimissüsteem, mille puhul esinduskogu mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga.
Uus!!: Läti ja Võrdeline valimissüsteem · Näe rohkem »
Vecrīga
Vecrīga asendikaart Riia vanalinn Vecrīga (ka Vecpilsēta või Iekšrīga, eestipäraselt Riia vanalinn) on asum Lätis, Riia linna Keskrajooni osa pindalaga 0,944 km².
Uus!!: Läti ja Vecrīga · Näe rohkem »
Veiko Spolītis
Veiko Spolītis, 2014 (Foto: Läti Seim) Veiko Spolītis 2021. aasta Arvamusfestivalil Veiko Spolītis (sündinud 5. septembril 1971 Riias) on Läti poliitik ja politoloog.
Uus!!: Läti ja Veiko Spolītis · Näe rohkem »
Velikaja madalik
Velikaja madalik (vene keeles Псковская низменность ('Pihkva madalik'), läti keeles Mudavas zemiene) on madalik Venemaal Pihkva oblastis ja Läti idaosas Velikaja jõe valgla alal.
Uus!!: Läti ja Velikaja madalik · Näe rohkem »
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Uus!!: Läti ja Venelased · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Läti ja Venemaa · Näe rohkem »
Venta jõgi
Venta Lietuvos žemėlapyje Venta Venta (liivi keeles Vǟnta joug) on jõgi Leedus ja Lätis.
Uus!!: Läti ja Venta jõgi · Näe rohkem »
Ventspils
Ventspils (saksa keeles Windau, eesti keeles Vindavi, liivi keeles Vǟnta) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõe suudmes.
Uus!!: Läti ja Ventspils · Näe rohkem »
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Uus!!: Läti ja Vidzeme · Näe rohkem »
Vidzeme kõrgustik
Vidzeme kõrgustik Vidzeme kõrgustik (läti keeles Vidzemes augstiene) on kõrgustik Läti keskosas Vidzeme alal.
Uus!!: Läti ja Vidzeme kõrgustik · Näe rohkem »
Vilis Lācis
Vilis Lācis Vilis Lācis (12. mai 1904 Rīnūži – 6. veebruar 1966 Riia) oli läti kirjanik ja hilisem Läti NSV riigitegelane.
Uus!!: Läti ja Vilis Lācis · Näe rohkem »
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Läti ja Volmari kreis · Näe rohkem »
Zemessardze
Zemessardze embleem Zemessardze (eesti keeles Maakaitse; täisnimi Latvijas Republikas Zemessardze) on vabatahtlikkuse alusel tegutsev Läti riigikaitseorganisatsioon.
Uus!!: Läti ja Zemessardze · Näe rohkem »
Zemgale
Zemgale vapp (1921) Zemgale (ka Semigalia või Sem(i)gallia (läti keeles Zemgale, saksa keeles Semgallen, poola keeles Semigalia, leedu keeles Žiemgala, liivi keeles Zemgāl) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas, mis mõne kirjelduse kohaselt hõlmab ka tänapäevase Leedu alasid. Zemgalega piirnevad ajaloolised piirkonnad Sēlija, Samogiitia, Kuramaa ja Liivimaa. Piirkond on peamiselt tasane. Kõige tähtsamad jõed on Daugava ja Lielupe. Suurim linn on Jelgava, kunagise Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi pealinn. Piirkonda kuuluvad Jelgava linn ning Auce, Baldone, Dobele, Engure, Iecava, Jaunpilsi, Jelgava, Ozolnieki, Rundāle, Tērvete, Tukumsi ja Vecumnieki omavalitsus. 1795–1918 kuulus Zemgale haldusjaotuses Kuramaa alla ning läks koos selle territooriumiga pärast Esimest maailmasõda Läti Vabariigile. Piirkonna nimi on tulnud muistse balti rahva semgalite nimetusest. 13. sajandist on seeli rahvalt nime pärinud Sēlijat peetud Zemgale osaks, tänapäeval moodustab see Zemgale valimisringkonna idaosa. Ka ajalooline Sēlija hõlmab osa Kirde-Leedust.
Uus!!: Läti ja Zemgale · Näe rohkem »
.lv
.lv on Läti Interneti tippdomeen.
Uus!!: Läti ja .lv · Näe rohkem »
1. järgu haldusüksus
1.
Uus!!: Läti ja 1. järgu haldusüksus · Näe rohkem »
1. juuli
1.
Uus!!: Läti ja 1. juuli · Näe rohkem »
1. mai
1.
Uus!!: Läti ja 1. mai · Näe rohkem »
10. juuli
10.
Uus!!: Läti ja 10. juuli · Näe rohkem »
12. august
12.
Uus!!: Läti ja 12. august · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Läti ja 12. sajand · Näe rohkem »
1228
1228.
Uus!!: Läti ja 1228 · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Läti ja 13. sajand · Näe rohkem »
1629
1629.
Uus!!: Läti ja 1629 · Näe rohkem »
1660
1660.
Uus!!: Läti ja 1660 · Näe rohkem »
17. juuli
17.
Uus!!: Läti ja 17. juuli · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Läti ja 17. sajand · Näe rohkem »
17. september
17.
Uus!!: Läti ja 17. september · Näe rohkem »
1783
1783.
Uus!!: Läti ja 1783 · Näe rohkem »
1795
1795.
Uus!!: Läti ja 1795 · Näe rohkem »
1796
1796.
Uus!!: Läti ja 1796 · Näe rohkem »
18. november
18.
Uus!!: Läti ja 18. november · Näe rohkem »
1879
1879.
Uus!!: Läti ja 1879 · Näe rohkem »
1917
1917.
Uus!!: Läti ja 1917 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Läti ja 1918 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Läti ja 1919 · Näe rohkem »
1921
1921.
Uus!!: Läti ja 1921 · Näe rohkem »
1925
1925.
Uus!!: Läti ja 1925 · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: Läti ja 1940 · Näe rohkem »
1941
1941.
Uus!!: Läti ja 1941 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Läti ja 1944 · Näe rohkem »
1954
1954.
Uus!!: Läti ja 1954 · Näe rohkem »
1990
1990.
Uus!!: Läti ja 1990 · Näe rohkem »
1990. aastad
1990.
Uus!!: Läti ja 1990. aastad · Näe rohkem »
1991
1991.
Uus!!: Läti ja 1991 · Näe rohkem »
20. september
20.
Uus!!: Läti ja 20. september · Näe rohkem »
2002
2002.
Uus!!: Läti ja 2002 · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Läti ja 2003 · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Läti ja 2004 · Näe rohkem »
2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis
2004.
Uus!!: Läti ja 2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis · Näe rohkem »
2008
2008.
Uus!!: Läti ja 2008 · Näe rohkem »
2009
2009.
Uus!!: Läti ja 2009 · Näe rohkem »
2015. aasta Läti presidendivalimised
2015.
Uus!!: Läti ja 2015. aasta Läti presidendivalimised · Näe rohkem »
2019
2019.
Uus!!: Läti ja 2019 · Näe rohkem »
2023
2023.
Uus!!: Läti ja 2023 · Näe rohkem »
21. august
21.
Uus!!: Läti ja 21. august · Näe rohkem »
23. jaanuar
23.
Uus!!: Läti ja 23. jaanuar · Näe rohkem »
26. jaanuar
26.
Uus!!: Läti ja 26. jaanuar · Näe rohkem »
29. märts
29.
Uus!!: Läti ja 29. märts · Näe rohkem »
3. september
3.
Uus!!: Läti ja 3. september · Näe rohkem »
4. mai
4.
Uus!!: Läti ja 4. mai · Näe rohkem »
8. juuli
8.
Uus!!: Läti ja 8. juuli · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
LAT, LVA, Latvija, Latvijas Republika, Läti Vabariik.
