Sisukord
68 suhted: A, B, C, D, Diakriitiline märk, Digraaf, E, Eesti keel, Eesti tähestik, Etruskid, F, G, H, Häälikkiri, I, Inglise keel, Inglise tähestik, J, K, Keel, Kiri (keeleteadus), Kirjastiil, Kirjavahemärgid, Kyme, L, Ladina keel, Ladina tähestik, Latiinid, Latium, Lääne-Euroopa, Leon Battista Alberti, Ligatuur (kiri), M, Majuskel, N, Napoli, O, P, Põhjamaad, Peloponnesos, Q, R, Remus, Romulus, Rooma, Rooma riik, Ruunid, S, Saad, Sõna, ... Laienda indeks (18 rohkem) »
A
A (a) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike esimene täht.
Vaata Ladina kiri ja A
B
100px B (b) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike teine täht.
Vaata Ladina kiri ja B
C
100px C (c) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike kolmas täht.
Vaata Ladina kiri ja C
D
D (d) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike neljas täht.
Vaata Ladina kiri ja D
Diakriitiline märk
Diakriitiline märk ehk diakriitik on kirjatähtedele lisatav märk häälduse esitamiseks.
Vaata Ladina kiri ja Diakriitiline märk
Digraaf
Digraaf on kahe tähe ühend ühe hääliku või foneemi tähistamiseks.
Vaata Ladina kiri ja Digraaf
E
100px E (e) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike täht.
Vaata Ladina kiri ja E
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Ladina kiri ja Eesti keel
Eesti tähestik
Eesti tähestik on eesti keele ülesmärkimiseks kasutatavate tähtede komplekt.
Vaata Ladina kiri ja Eesti tähestik
Etruskid
Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, kelle õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr.
Vaata Ladina kiri ja Etruskid
F
F (f) on ladina tähestiku täht.
Vaata Ladina kiri ja F
G
pisi G (g) on ladina tähestiku 7.
Vaata Ladina kiri ja G
H
thumb H (h) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike täht.
Vaata Ladina kiri ja H
Häälikkiri
Häälikkiri ehk tähestikkiri ehk fonograafia ehk foneetiline kiri ehk alfabeetiline kirjaviis on kiri, milles tähed ja häälikud või foneemid on omavahel ligikaudses vastavuses.
Vaata Ladina kiri ja Häälikkiri
I
I (väiketähena i) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Vaata Ladina kiri ja I
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Vaata Ladina kiri ja Inglise keel
Inglise tähestik
Tänapäeva inglise tähestik on ladina tähestikul põhinev tähestik, mis koosneb 26 tähest.
Vaata Ladina kiri ja Inglise tähestik
J
J (väiketähena j, eesti keeles tähenimetus jott) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Vaata Ladina kiri ja J
K
K (väiketähena k) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Vaata Ladina kiri ja K
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Vaata Ladina kiri ja Keel
Kiri (keeleteadus)
Kiri on märgisüsteem teksti ülesmärkimiseks nähtavate või kombitavate märkide abil.
Vaata Ladina kiri ja Kiri (keeleteadus)
Kirjastiil
raidkirja baasil loodud kirjatüüp Näide majuskelkirjast erinevatel materjalidel: raidkiri rooma kapitaalis (Constantinuse võidukaar) ja sulekiri ruutkapitaalis (4. sajandi käsikiri Vergilius Augusteus) grotesk, egiptienn, peensulekalligraafia, fraktuur, antiikva Kirjastiil, vanem nimetus šrift (saksa keelest Schrift 'kiri'), tüpograafia kontekstis kirjatüüp, on kirjatähtede kujutamise süsteem, mille puhul tähtede detailid on ühe kirjastiili piires kujundatud ühes võtmes ja ühesuguste reeglite järgi.
Vaata Ladina kiri ja Kirjastiil
Kirjavahemärgid
Kirjavahemärgid ehk vahemärgid on kirja märgid, mida kasutatakse lause kirjapildi struktureerimiseks.
Vaata Ladina kiri ja Kirjavahemärgid
Kyme
Kyme (ladina Cumae, itaalia Cuma) oli Itaalia vanim ja põhjapoolseim kreeka koloonia.
Vaata Ladina kiri ja Kyme
L
L (väiketähena l) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Vaata Ladina kiri ja L
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Ladina kiri ja Ladina keel
Ladina tähestik
Maailma riigid, mis kasutavad ladina tähestikku või selle kohandatud versioone Ladina tähestik on tähestik, mida kasutatakse ladina keele kirjutamiseks.
Vaata Ladina kiri ja Ladina tähestik
Latiinid
Latiinid olid Latiumis elanud itaalikute hõim; elasid Tiberi alamjooksu ja Albanuse massiivi vahel ning Kesk-Itaalia rannikualadel.
Vaata Ladina kiri ja Latiinid
Latium
Latium oli Vana-Rooma piirkond Apenniini poolsaarel.
Vaata Ladina kiri ja Latium
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Vaata Ladina kiri ja Lääne-Euroopa
Leon Battista Alberti
Santa Maria Novella kirik Firenzes Leon Battista Alberti (18. veebruar 1404 Genova – 25. aprill 1472 Rooma) oli itaalia vararenessansi arhitekt, polühistor, kunstiteoreetik, luuletaja ja maalikunstnik.
Vaata Ladina kiri ja Leon Battista Alberti
Ligatuur (kiri)
Ligatuur kirjakunstis ja tüpograafias on kahe või enama tähe ühendamine üheks märgiks, nii et mõlema algupärast kuju on muudetud.
Vaata Ladina kiri ja Ligatuur (kiri)
M
M (m) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht, ladina tähestiku 13.
Vaata Ladina kiri ja M
Majuskel
Minuskel a ja majuskel A Majuskel ehk suurtäht ehk versaal, ka kapitaal on tüpograafias kasutatav mõiste trükikirja suure kirjatähe kohta.
Vaata Ladina kiri ja Majuskel
N
N (väiketähena n) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Vaata Ladina kiri ja N
Napoli
Napoli (.
Vaata Ladina kiri ja Napoli
O
O-täht seriifideta ja seriifidega fondis O (o) on eesti tähestiku 15.
Vaata Ladina kiri ja O
P
pisi P (p) on ladina kirja täht.
Vaata Ladina kiri ja P
Põhjamaad
Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.
Vaata Ladina kiri ja Põhjamaad
Peloponnesos
Peloponnesose poolsaar satelliidilt nähtuna Peloponnesos (Πελοπόννησος; ´Pelopsi saar´; peamiselt keskajal ka Morea 'moorpuu') on poolsaar Kreekas poolsaar Joonia ja Egeuse mere vahel, mida ühendab mandriga Kórinthose maakitsus.
Vaata Ladina kiri ja Peloponnesos
Q
Q (q) on ladina tähestiku 17.
Vaata Ladina kiri ja Q
R
R (r) on ladina tähestiku täht.
Vaata Ladina kiri ja R
Remus
Remus on vanarooma mütoloogias Romuluse kaksikvend.
Vaata Ladina kiri ja Remus
Romulus
''Lupa Capitolina'', emahunt imetab Romulust ja Remust, detail. Pronks. Etruski skulptuur, 5. sajand eKr. Kaksikud on 15. sajandi lisandus. Romulus ja Remus Peter Paul Rubensi maalil (1615-16). Romulus (24. märts 771 eKr Alba LongaEutropius, Breviarium historiae Romanae, I, 1.
Vaata Ladina kiri ja Romulus
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Vaata Ladina kiri ja Rooma
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Vaata Ladina kiri ja Rooma riik
Ruunid
frantsisklaste kloostri müürist, pärineb 11. sajandist ja kannab kirja "Tägn ja Gunnar püstitasid selle kirja Väderile, tema vennale". Ruunid on vanade germaanlaste tähestik, mis tekkis esimestel sajanditel pKr väidetavalt ladina tähestiku eeskujul.
Vaata Ladina kiri ja Ruunid
S
S (väiketähena s) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Vaata Ladina kiri ja S
Saad
Saad on ajutine kooniline heinakuhi, mis tehakse loodusliku heina käsitsi koristamisel.
Vaata Ladina kiri ja Saad
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Vaata Ladina kiri ja Sõna
T
T (t) on ladina kirja täht, eesti tähestiku 21.
Vaata Ladina kiri ja T
Täht (kiri)
Täht, ka kirjatäht, aabe, pookstav, on keeles häälikkirja hääliku või silpkirja silbi ülesmärkimiseks kasutatav märk.
Vaata Ladina kiri ja Täht (kiri)
U
U (väiketähena u) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Vaata Ladina kiri ja U
V
V (väiketähena v) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Vaata Ladina kiri ja V
Velaar
Velaar ehk pehmesuulaehäälik on kaashäälik, mille hääldamisel puudutab keel pehmet suulage või liigub selle poole, näiteks, ja.
Vaata Ladina kiri ja Velaar
W
W (väiketähena w) ehk kaksis-v on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Vaata Ladina kiri ja W
X
X (x) ehk iks on ladina tähestiku täht ja eesti tähestiku võõrtäht.
Vaata Ladina kiri ja X
Y
Y ehk üpsilon ehk igrek (matemaatikas ka üü) on eesti tähestiku 32.
Vaata Ladina kiri ja Y
Z
Z (z) ehk zett on ladina tähestiku viimane (26. täht).
Vaata Ladina kiri ja Z
146 eKr
146.
Vaata Ladina kiri ja 146 eKr
16. sajand
16.
Vaata Ladina kiri ja 16. sajand
17. sajand
17.
Vaata Ladina kiri ja 17. sajand
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Ladina kiri ja 18. sajand
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Ladina kiri ja 19. sajand
2. aastatuhat eKr
2.
Vaata Ladina kiri ja 2. aastatuhat eKr
7. sajand eKr
7.
Vaata Ladina kiri ja 7. sajand eKr
8. sajand eKr
8.
Vaata Ladina kiri ja 8. sajand eKr
9. sajand
9.
Vaata Ladina kiri ja 9. sajand
Tuntud ka kui Ladina kirjasüsteem.