Kiiremini kui brauser!
45 suhted: Aatom, Aerosool, Agregaatolek, Alus (keemia), Aluseline keskkond, Benseen, Biomeedikum, Emulsioon, Etanool, Gaas, Gramm, Hape, Happeline keskkond, Heterogeenne süsteem, Homogeenne süsteem, Ioon, Keemiline aine, Kolloidsüsteem, Kontsentratsioon, Kristalliseerumine, Lahustamine, Lahusti, Lahustunud aine, Lahustuvus, Mass, Molaalne kontsentratsioon, Molaarne kontsentratsioon, Molekul, Moolimurd, Nanomeeter, Normaalne kontsentratsioon, Sade, Söögisool, Segamisreegel, Soolad, Standardlahus, Suits, Suspensioon, Temperatuur, Termodünaamika, Tetraklorometaan, Vaht, Vedelik, Vesi, Vesilahus.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Lahus ja Aatom · Näe rohkem »
Aerosool
Aerosool on gaasi ja väikeste tahkete osakeste või vedeliku piiskade dispersne segu.
Uus!!: Lahus ja Aerosool · Näe rohkem »
Agregaatolek
Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.
Uus!!: Lahus ja Agregaatolek · Näe rohkem »
Alus (keemia)
Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse hüdroksiidioone.
Uus!!: Lahus ja Alus (keemia) · Näe rohkem »
Aluseline keskkond
Aluseline keskkond ehk leelise(li)ne keskkond on keskkond (näiteks veekeskkond), kus pH väärtus ületab 7; ühtlasi nimetatakse sellist keskkonnaolekut aluselisuseks.
Uus!!: Lahus ja Aluseline keskkond · Näe rohkem »
Benseen
Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.
Uus!!: Lahus ja Benseen · Näe rohkem »
Biomeedikum
Biomeedikum (ka Biomedicum) on Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppehoone.
Uus!!: Lahus ja Biomeedikum · Näe rohkem »
Emulsioon
Emulsioon (ladina k. emulsus väljalüpstud) on keemias dispersne süsteem, mille puhul vedel aine või ained on pihustunud või segatud teise vedela ainega, kusjuures mikroskoopiliselt vedelikud omavahel ei segune.
Uus!!: Lahus ja Emulsioon · Näe rohkem »
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Uus!!: Lahus ja Etanool · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Lahus ja Gaas · Näe rohkem »
Gramm
Pastapliiatsi kork kaalub umbes 1 gramm Gramm (tähis g) on meetermõõdustiku massiühik, mis moodustab tuhandiku kilogrammist: Algselt defineeriti gramm kui mass, mis on sajandikmeetri küljepikkusega kuubi moodustaval kogusel puhtal veel temperatuuril, millel jää sulab (hiljem 4 °C).
Uus!!: Lahus ja Gramm · Näe rohkem »
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Uus!!: Lahus ja Hape · Näe rohkem »
Happeline keskkond
Happeline keskkond on keskkond (näiteks veekeskkond), kus pH väärtus on väiksem kui 7.
Uus!!: Lahus ja Happeline keskkond · Näe rohkem »
Heterogeenne süsteem
Heterogeenne süsteem on füüsikalis-keemiline süsteem, mis koosneb vähemalt kahest faasist.
Uus!!: Lahus ja Heterogeenne süsteem · Näe rohkem »
Homogeenne süsteem
Homogeenne süsteem on ainult ühest faasist koosnev süsteem.
Uus!!: Lahus ja Homogeenne süsteem · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Lahus ja Ioon · Näe rohkem »
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Uus!!: Lahus ja Keemiline aine · Näe rohkem »
Kolloidsüsteem
Kolloidsüsteem on pihussüsteem, milles pihustunud aine (kolloidi) osakeste mõõtmed on 10−7...10−9 m. Eristatakse vedela ja gaasilise dispersioonikeskkonnaga kolloidsüsteeme, esimesi nimetatakse kolloidlahusteks ehk soolideks, teised kuuluvad aerosoolide hulka.
Uus!!: Lahus ja Kolloidsüsteem · Näe rohkem »
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Uus!!: Lahus ja Kontsentratsioon · Näe rohkem »
Kristalliseerumine
Hõbekristallide kasv vase pinnal hõbenitraadi lahusest. Maxim Bilovitskiy video Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse.
Uus!!: Lahus ja Kristalliseerumine · Näe rohkem »
Lahustamine
Lahustamine või lahustumine (inglise dissolution) on protsess, milles tahke, vedel või gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (solvendiga) andes reeglina homogeense süsteemi (lahuse).
Uus!!: Lahus ja Lahustamine · Näe rohkem »
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Uus!!: Lahus ja Lahusti · Näe rohkem »
Lahustunud aine
Lahustunud aine ehk solvaat on keemiline aine, mis on lahustis jaotunud üliväikeste osakestena: aatomite, molekulide või ioonidena.
Uus!!: Lahus ja Lahustunud aine · Näe rohkem »
Lahustuvus
Lahustuvuseks nimetatakse tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus.
Uus!!: Lahus ja Lahustuvus · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Lahus ja Mass · Näe rohkem »
Molaalne kontsentratsioon
Molaalne kontsentratsioon ehk molaalsus (tähis Cm või m) näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kg lahusti kohta; lahuse kontsentratsiooni väljendusviise.
Uus!!: Lahus ja Molaalne kontsentratsioon · Näe rohkem »
Molaarne kontsentratsioon
Molaarne kontsentratsioon ehk molaarsus iseloomustab lahuse kontsentratsiooni ning näitab, mitu mooli ainet on lahustatud 1 liitris lahuses.
Uus!!: Lahus ja Molaarne kontsentratsioon · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Lahus ja Molekul · Näe rohkem »
Moolimurd
Keemias näitab moolimurd (varem nimetatud ka moolosa) ühe komponendi suhtelist ainehulka lahuses.
Uus!!: Lahus ja Moolimurd · Näe rohkem »
Nanomeeter
Nanomeeter (tähis nm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljardiku meetriga: 1 ongström (Å) on 0,1 nanomeetrit.
Uus!!: Lahus ja Nanomeeter · Näe rohkem »
Normaalne kontsentratsioon
Keemias tähendab normaalne kontsentratsioon ehk normaalsus suurust, mis näitab lahustunud aine grammekvivalentide arvu ühes liitris lahuses.
Uus!!: Lahus ja Normaalne kontsentratsioon · Näe rohkem »
Sade
Sade on lahusest enamasti keemilise reaktsiooni käigus eraldunud (settinud) tahke aines.
Uus!!: Lahus ja Sade · Näe rohkem »
Söögisool
Söögisool Söögisool ehk keedusool on keemiline aine (naatriumkloriid), mida kasutatakse toiduvalmistamisel maitseaine ja konserveerimisel säilitusainena.
Uus!!: Lahus ja Söögisool · Näe rohkem »
Segamisreegel
Segamisreegel on matemaatiline meetod aine hulkade arvutamiseks erinevate kontsentratsioonidega segude kokkupanemisel.
Uus!!: Lahus ja Segamisreegel · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Lahus ja Soolad · Näe rohkem »
Standardlahus
Standardlahus on enamasti standardainest valmistatud täpselt teada oleva kontsentratsiooniga lahus.
Uus!!: Lahus ja Standardlahus · Näe rohkem »
Suits
Lõkkest tõusev suits Suits (ka suitsugaas) on hõljuv segu peamiselt õhust, veeaurust ja tahketest osakestest.
Uus!!: Lahus ja Suits · Näe rohkem »
Suspensioon
Suspensioon on dispersne süsteem, mille puhul vedelikku on pihustunud tahket keemilist ainet.
Uus!!: Lahus ja Suspensioon · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Lahus ja Temperatuur · Näe rohkem »
Termodünaamika
kolvi liikuma) Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.
Uus!!: Lahus ja Termodünaamika · Näe rohkem »
Tetraklorometaan
Tetraklorometaan ehk süsiniktetrakloriid on mittepõlev vees lahustumatu värvuseta „magusa lõhnaga” vedelik.
Uus!!: Lahus ja Tetraklorometaan · Näe rohkem »
Vaht
Vaht on keemias pihussüsteem, kus suhteliselt väiksesse hulka tahkesse ainesse või vedelikku on pihustunud palju gaasi.
Uus!!: Lahus ja Vaht · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Lahus ja Vedelik · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Lahus ja Vesi · Näe rohkem »
Vesilahus
Vesilahus on lahus, kus lahustiks on vesi.
Uus!!: Lahus ja Vesilahus · Näe rohkem »
