35 suhted: Aatom, Alkoholid, Alus (keemia), Ammoniaak, Destilleerimine, Eetrid, Hape, Hüdrofiilsus, Hüdrofoobsus, Henry seadus, Homogeensus ja heterogeensus, Ioon, Keemiline reaktsioon, Krooneetrid, Lahus, Lahusti, Lahustuvus, Lenduvus, Metallid, Mineraal, Molekul, Molekuli polaarsus, Osarõhk, Rõhk, Reagent, Söögisool, Süsivesinikud, Solvatatsioon, Soolad, Sulam, Temperatuur, Tsüklodekstriinid, Vesi, Vesinikkloriid, Vesinikside.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Lahustamine ja Aatom · Näe rohkem »
Alkoholid
Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Uus!!: Lahustamine ja Alkoholid · Näe rohkem »
Alus (keemia)
Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse hüdroksiidioone.
Uus!!: Lahustamine ja Alus (keemia) · Näe rohkem »
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Uus!!: Lahustamine ja Ammoniaak · Näe rohkem »
Destilleerimine
vaakumpumbaga, 10 – allonž (piip), 11-13 – küttekeha koos temperatuuri ja segamiskiiruse regulaatoritega, 14 – õli- (või liiva- või vee-)vann, 15 – magnetsegaja (või muud inertsed lisandid ühtlase keemise tagamiseks), 16 – jahutusnõu Destilleerimiseks ehk destillatsiooniks nimetatakse vedeliku aurustamist keetmisel ja sellele järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse.
Uus!!: Lahustamine ja Destilleerimine · Näe rohkem »
Eetrid
Eetri üldvalem Eetrid on orgaanilised ühendid, mille molekulis on hapnikuaatomi kaudu teineteisega seotud kaks alküülrühma või ka muud asendusrühma, välja arvatud funktsionaalrühmad.
Uus!!: Lahustamine ja Eetrid · Näe rohkem »
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Uus!!: Lahustamine ja Hape · Näe rohkem »
Hüdrofiilsus
Hüdrofiilsus ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega.
Uus!!: Lahustamine ja Hüdrofiilsus · Näe rohkem »
Hüdrofoobsus
Veetilga poolitamine superhüdrofoobse noaga Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega.
Uus!!: Lahustamine ja Hüdrofoobsus · Näe rohkem »
Henry seadus
Henry seadus on üks gaaside seadustest, mille 1803.
Uus!!: Lahustamine ja Henry seadus · Näe rohkem »
Homogeensus ja heterogeensus
Supp on heterogeenne materjal Homogeensus ja heterogeensus on mõisted, mis tähistavad materjali ühtlust või selle puudumist.
Uus!!: Lahustamine ja Homogeensus ja heterogeensus · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Lahustamine ja Ioon · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Lahustamine ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Krooneetrid
Krooneetrid on tsüklilised polüeetrid, enamasti korduvate eeterlülidega (-O-CH2-CH2)n ühendid.
Uus!!: Lahustamine ja Krooneetrid · Näe rohkem »
Lahus
Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Uus!!: Lahustamine ja Lahus · Näe rohkem »
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Uus!!: Lahustamine ja Lahusti · Näe rohkem »
Lahustuvus
Lahustuvuseks nimetatakse tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus.
Uus!!: Lahustamine ja Lahustuvus · Näe rohkem »
Lenduvus
Lenduvus on mingi aine (keemilise ühendi) omadus, mis näitab, kui kergesti see aine aurustub.
Uus!!: Lahustamine ja Lenduvus · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Lahustamine ja Metallid · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Lahustamine ja Mineraal · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Lahustamine ja Molekul · Näe rohkem »
Molekuli polaarsus
Vee (H2O) molekul on polaarne; negatiivne laeng on esitatud punase varjundiga ja positiivne laeng sinisega Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.
Uus!!: Lahustamine ja Molekuli polaarsus · Näe rohkem »
Osarõhk
Osarõhk ehk partsiaalrõhk on rõhk, mida mingi gaasisegu (näiteks õhu) keemiline komponent (näiteks hapnik) avaldaks, kui see vaadeldav komponent esineks üksi samal temperatuuril ja samal ruumalal.
Uus!!: Lahustamine ja Osarõhk · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Lahustamine ja Rõhk · Näe rohkem »
Reagent
Reagendid (reaktiivid) laborikapis Reagent on keemiline aine või ioon, mis võtab osa keemilisest reaktsioonist, on üks reaktsiooni lähteainetest, ja kasutatakse ära reaktsiooni käigus.
Uus!!: Lahustamine ja Reagent · Näe rohkem »
Söögisool
Söögisool Söögisool ehk keedusool on keemiline aine (naatriumkloriid), mida kasutatakse toiduvalmistamisel maitseaine ja konserveerimisel säilitusainena.
Uus!!: Lahustamine ja Söögisool · Näe rohkem »
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Uus!!: Lahustamine ja Süsivesinikud · Näe rohkem »
Solvatatsioon
Näide hüdratatsioonist: naatriumiooni interaktsioon veemolekulidega Solvatatsioon on lahustunud aine (soluudi) ja lahusti (solvendi) vaheline vastastikmõju, mis põhjustab lahustunud aine osakeste stabiliseerumise lahuses.
Uus!!: Lahustamine ja Solvatatsioon · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Lahustamine ja Soolad · Näe rohkem »
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Uus!!: Lahustamine ja Sulam · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Lahustamine ja Temperatuur · Näe rohkem »
Tsüklodekstriinid
γ-tsüklodekstriini molekuli ruumiline struktuur, mis sarnaneb koonilise toruga Tsüklodekstriinid on rühm tsüklilisi oligosahhariide (süsivesikuid), mis saadakse tärklise ensümaatilisel hüdrolüüsil.
Uus!!: Lahustamine ja Tsüklodekstriinid · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Lahustamine ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinikkloriid
Vesinikkloriid (ehk kloorvesinik) on vesiniku ja kloori ühend keemilise valemiga HCl.
Uus!!: Lahustamine ja Vesinikkloriid · Näe rohkem »
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Uus!!: Lahustamine ja Vesinikside · Näe rohkem »