Kiiremini kui brauser!
34 suhted: Adramaa, Alūksne piirkond, Aluliina komtuurkond, Apekalnsi kihelkond, Apekalnsi kirik, Apekalnsi kirikumõis, Delwig, Gustaf Horn, Gustav II Adolf, Helmersen, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Hoyningen-Huene, Läti, Löwenstern, Liivimaa, Liivimaa kindralkuberner, Māriņkalnsi mõis, Paul I, Plater, Rüütlimõis, Romeškalnsi mõis, Rootsi feldmarssalite loend, Rootsi-Poola sõda (1626–1629), Saksa keel, Saksa ordu, Suur reduktsioon, Valga kreis, Vana-Laitsna vald, Vastse-Laitsna mõis, Väike-Laitsna mõis, Venemaa keiser, 1724, 1731, 1797.
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja Adramaa · Näe rohkem »
Alūksne piirkond
Alūksne piirkond (läti keeles Alūksnes novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis.
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja Alūksne piirkond · Näe rohkem »
Aluliina komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Aluliina komtuurkond on nr 7 Aluliina komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja Aluliina komtuurkond · Näe rohkem »
Apekalnsi kihelkond
Apekalnsi kihelkond ehk Oppe kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Oppekaln, läti keeles Apekalna draudzes novads, vene keeles приход Оппекальн) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu, Võnnu-Valga ja Valga kreisis.
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja Apekalnsi kihelkond · Näe rohkem »
Apekalnsi kirik
Apekalnsi kirik on luteri kirik Lätis Alūksne piirkonna Jaunlaicene vallas Opekalnsi külas.
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja Apekalnsi kirik · Näe rohkem »
Apekalnsi kirikumõis
Apekalnsi kirikumõis (saksa keeles Oppekaln Pastorat, läti keeles Apekalna mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja Apekalnsi kirikumõis · Näe rohkem »
Delwig
Delwigi suguvõsa aadlivapp Delwig (ka Dellwig, Delvig) oli baltisaksa aadlisuguvõsa, kelle esindajaid leidus Vestfaalist läbi Baltimaade ka Rootsis.
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja Delwig · Näe rohkem »
Gustaf Horn
Gustaf Horn Viki loss Uppsala lähedal Gustaf Horni vapp Soome Suurvürstkonna kaardil. Anders Bure kaardi järgi Joan Blaeu, 1662. Gustaf Horn af Björneborg (22. oktoober 1592 Örbyhus – 10. mai 1657 Skara) oli Rootsi sõjaväelane ja poliitik, Pori krahv, Alūksne (Marienburg) vabahärra, Häringe, Malla, Viki (Wijk), Ervala ja Espoo (Esbo) härra.
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja Gustaf Horn · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Helmersen
Helmersen (vene keeles Гельмерсен), varem Helmes on Alam-Saksimaalt Braunschweigist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja Helmersen · Näe rohkem »
Herbord Bienemann von Bienenstamm
Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja Herbord Bienemann von Bienenstamm · Näe rohkem »
Hoyningen-Huene
Hoyningen genannt Huene (ka Huene või Hüne, Huegenen gen. Huene, parun Hoiningen gen. Hüene, parun Huene-Hoyningen; parun Hoynigen-Huene: Hoynigen gen. Huene; vene Гюне (Гине), Гюгенен-Гуне, Гойнинген-Гюне, Гюне-Гойнинген) on baltisaksa põline aadlisuguvõsa.
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja Hoyningen-Huene · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja Läti · Näe rohkem »
Löwenstern
Löwenstern (ka Loewenstern, rootsipäraselt Leijonstierna) on Riiast pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja Löwenstern · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa kindralkuberner
Liivimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga asehaldur Liivimaal, aastatel 1629–1710.
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja Liivimaa kindralkuberner · Näe rohkem »
Māriņkalnsi mõis
Māriņkalnsi mõis (saksa keeles Marienstein, läti keeles Māriņkalna muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja Māriņkalnsi mõis · Näe rohkem »
Paul I
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja Paul I · Näe rohkem »
Plater
Plater oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja Plater · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Romeškalnsi mõis
Romeškalnsi mõisa häärber Romeškalnsi mõis, ka Auguli mõis (saksa keeles Romeskaln, läti keeles Romeškalna muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja Romeškalnsi mõis · Näe rohkem »
Rootsi feldmarssalite loend
Rootsi sõjaväes said 77 sõjaväelast feldmarssali auastme.
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja Rootsi feldmarssalite loend · Näe rohkem »
Rootsi-Poola sõda (1626–1629)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1626–1629.
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja Rootsi-Poola sõda (1626–1629) · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »
Valga kreis
Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja Valga kreis · Näe rohkem »
Vana-Laitsna vald
Vana-Laitsna vald (läti keeles Veclaicenes pagasts; eesti keeles ka Vana-Laitsina, Laits(i)na vald, saksa keeles Gemeinde Alt-Laitzen) on vald Lätis Eesti piiri ääres Alūksne piirkonnas.
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja Vana-Laitsna vald · Näe rohkem »
Vastse-Laitsna mõis
Mõisa häärber 1911. aastal Vastse-Laitsna mõis ehk Jaunlaicene mõis (saksa keeles Neu-Laitzen) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja Vastse-Laitsna mõis · Näe rohkem »
Väike-Laitsna mõis
Väike-Laitsna mõis ehk Mazlaicene mõis (saksa keeles Klein-Laitzen, läti keeles Mazlaicenes muiža) oli riigimõis Liivimaal Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja Väike-Laitsna mõis · Näe rohkem »
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja Venemaa keiser · Näe rohkem »
1724
1724.
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja 1724 · Näe rohkem »
1731
1731.
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja 1731 · Näe rohkem »
1797
1797.
Uus!!: Vana-Laitsna mõis ja 1797 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Laitsna mõis, Veclaicene mõis.
