Kiiremini kui brauser!
186 suhted: Aasid, Alemannid, Amalfi, Ambroosiuse laul, Apenniini poolsaar, Apuulia, Araablased, Arezzo, Arheoloogia, Arianism, Arminius, Augustus, Austria, Baieri hertsogkond, Bajuvaarid, Bari, Basileios I, Basileios II, Bütsants, Bütsantsi keisrite loend, Benevento, Benevento hertsogkond, Bergamo, Brescia, Burgundid, Calabria, Capua, Capua vürstkond, Constans II, Cremona, Desiderius, Doonau, Eksarh, Elbe, Frangi riik, Frangid, Fresko, Frigg, Friuli, Friuli hertsogkond, Gallia, Germaani keeled, Germaani mütoloogia, Germaanlased, Goodid, Gooti sõda, Gregorius I, Gregoriuse koraal, Grimoald, Hadrianus I, ..., Heruskid, Historia Langobardorum, Hunnid, Idagoodid, Idagootide kuningriik, Itaalia, Itaalia katepanikion, Itaalia kuningas, Itaalia kuningriik (keskaegne), Johannes VIII (paavst), Johannes X, Julia Alpid, Justinianus I, Justinus II, Kantsel, Karikas, Karl Martell, Karl Suur, Karolingid, Karolingide impeerium, Kataloonia, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kõrgkeskaeg, Kirikuriik, Kristlus, Ladina keel, Langobardide kuningriik, Läänegoodid, Läänemeri, Lõuna-Itaalia, Liguuria, Lombardia, Lombardia raudkroon, Lothar I (Frangi keiser), Lucca, Ludwig II (Frangi keiser), Ludwig Vaga, Lusitaania, Mantova, Milano, Montecassino, Monza, Morava-Sileesia maakond, Napoli hertsogkond, Normannid, Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse, Oder, Odin, Ojamaa, Paavst, Paderborn, Padova, Paganlus, Pannoonia, Pavia, Põhja-Itaalia, Põhjameri, Perugia, Pildirüüste, Pippin Lühike, Po, Ptolemaios, Ratchis, Rauaaeg, Ravenna, Rein, Reinimaa, Riigi õigusjärglus, Romaani kunst, Rooma, Rooma foorum, Rooma riik, Ruunid, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksid, Salerno, Salerno vürstkond, San Pietro in Ciel d'Oro, Saratseenid, Sarmaadid, Siena, Sitsiilia, Sitsiilia kuningriik, Skandinaavia, Spoleto, Spoleto hertsogkond, Strabon, Sueebid, Susa (Itaalia), Suur rahvasterändamine, Tacitus, Tüüringid, Türreeni meri, Teutoburgi metsa lahing, Torino, Tornikiiver, Toscana, Trento, Tuulelipp, Vaanid, Vandaalid, Veneto, Verona, Vicenza, Weser, 565, 572, 574, 584, 590, 591, 616, 626, 636, 652, 653, 661, 662, 671, 688, 689, 700, 701, 712, 744, 749, 756, 774, 781, 810, 818, 839, 875. Laienda indeks (136 rohkem) »
Aasid
Aasid (vanapõhja Æsir 'vaiad', ainsuses Áss; germaani algkeeles *ansuz) on skandinaavia mütoloogias noorem jumalatesugu (vanem jumalatesugu on vaanid).
Uus!!: Langobardid ja Aasid · Näe rohkem »
Alemannid
Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.
Uus!!: Langobardid ja Alemannid · Näe rohkem »
Amalfi
Vaade linnale merelt (juuni 2006) Amalfi on linn Itaalias Campanias, umbes 30 km Napolist lõunas.
Uus!!: Langobardid ja Amalfi · Näe rohkem »
Ambroosiuse laul
Ambroosiuse laul on vanim lääne kirikulaul, mis levis Itaalias umbes 5. sajandist.
Uus!!: Langobardid ja Ambroosiuse laul · Näe rohkem »
Apenniini poolsaar
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Apenniini poolsaar on saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres.
Uus!!: Langobardid ja Apenniini poolsaar · Näe rohkem »
Apuulia
Apuulia (itaalia Puglia) on maakond Itaalias.
Uus!!: Langobardid ja Apuulia · Näe rohkem »
Araablased
Maria Gażycz, "Araablanna" (1889) Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.
Uus!!: Langobardid ja Araablased · Näe rohkem »
Arezzo
Arezzo on linn Itaalias Toscana maakonnas, Arezzo provintsi halduskeskus.
Uus!!: Langobardid ja Arezzo · Näe rohkem »
Arheoloogia
Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.
Uus!!: Langobardid ja Arheoloogia · Näe rohkem »
Arianism
Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.
Uus!!: Langobardid ja Arianism · Näe rohkem »
Arminius
Arminius. Arminius (ladina k. Gaius Julius Arminius) (18/17 eKr – AD 21), tuntud ka kui Armin või Hermann, oli germaani hõimude juht, kes võitis Vana-Rooma armeed Teutoburgi metsa lahingus.
Uus!!: Langobardid ja Arminius · Näe rohkem »
Augustus
Augustus (Imperator Caesar Divi filius Augustus; sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus; 23. september 63 eKr – 19. august 14 pKr) oli Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr.
Uus!!: Langobardid ja Augustus · Näe rohkem »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Langobardid ja Austria · Näe rohkem »
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Uus!!: Langobardid ja Baieri hertsogkond · Näe rohkem »
Bajuvaarid
Kematheni sõdalase haua rekonstruktsioon, kes arvatakse olevat olnud baierlane Baieri, tuntud ka kui austria-baieri, saksa keele murrete leviala kaart Bajuvaarid (saksa: Bajuwaren) olid germaanlased.
Uus!!: Langobardid ja Bajuvaarid · Näe rohkem »
Bari
Bari on sadamalinn Itaalias, Apuulia maakonna ja Bari suurlinnapiirkonna halduskeskus.
Uus!!: Langobardid ja Bari · Näe rohkem »
Basileios I
Basileios I Makedoonlane (kreeka keeles: Βασίλειος ὁ Μακεδών (Basíleios ō Makedṓn); 811 – 29. august 886) oli Bütsantsi keiser aastatel 867–886.
Uus!!: Langobardid ja Basileios I · Näe rohkem »
Basileios II
Basileios II (958 – 15. detsember 1025), hüüdnimega Bulgaarlastetapja, oli Bütsantsi keiser vahemikus 10. jaanuar 976 – 15. detsember 1025.
Uus!!: Langobardid ja Basileios II · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Langobardid ja Bütsants · Näe rohkem »
Bütsantsi keisrite loend
Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.
Uus!!: Langobardid ja Bütsantsi keisrite loend · Näe rohkem »
Benevento
Benevento on linn Itaalias Benevento maakonnas; ühtlasi selle maakonna pealinn.
Uus!!: Langobardid ja Benevento · Näe rohkem »
Benevento hertsogkond
Benevento hertsogkond (hiljem Benevento vürstkond) oli keskaegse Itaalia kõige lõunapoolsem langobardide hertsogkond, mille keskuseks oli Itaalia lõunaosa ehk Il Mezzogiorno keskosas asuv Benevento linn.
Uus!!: Langobardid ja Benevento hertsogkond · Näe rohkem »
Bergamo
Bergamo on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Bergamo provintsi halduskeskus.
Uus!!: Langobardid ja Bergamo · Näe rohkem »
Brescia
Brescia uus ja vana katedraal Tempio Capitolini varemed Brescias Piazza della Loggia Brescia on linn Itaalias Lombardia maakonnas Milanost 99 km idas, Brescia provintsi halduskeskus.
Uus!!: Langobardid ja Brescia · Näe rohkem »
Burgundid
Rooma riik Hadrianuse ajal (valitses 117–138 pKr); näidatud '''Burgundiones''' germaanlaste paiknemine, kes tollal asustasid piirkonda ''Viadua'' (Odra) ja ''Visula'' (Wisła) jõe vahel Burgundid (ladina keeles Burgundiōnes; vanapõhja keeles Burgundar; vanainglise keeles Burgendas; kreeka keeles Βούργουνδοι) olid idagermaani hõim, mis võis rännata Mandri-Skandinaaviast Bornholmi saarele, mille vana nimekuju vanapõhja keeles oli Burgundarholmr (burgundide saar), ja sealt edasi Mandri-Euroopasse.
Uus!!: Langobardid ja Burgundid · Näe rohkem »
Calabria
Calabria ehk Kalaabria ehk Enotria (tõlkes "veinitegijate maa") on maakond Lõuna-Itaalias, mis moodustab Apenniini poolsaare "kinga" ninaosa Napolist lõuna pool.
Uus!!: Langobardid ja Calabria · Näe rohkem »
Capua
Õhtune vaade linnale (juuni 2006) Capua on linn Lõuna-Itaalias Campania maakonnas Caserta provintsis.
Uus!!: Langobardid ja Capua · Näe rohkem »
Capua vürstkond
Capua vürstkond (ladina: Principatus Capuae või Capue, itaalia: Principato di Capua) oli langobardide riik keskusega Capuas Lõuna-Itaalias, tavaliselt de facto sõltumatu, kuid Lääne- ja Ida-Rooma keisririikide erineva süseräniteedi all.
Uus!!: Langobardid ja Capua vürstkond · Näe rohkem »
Constans II
Constans II või kreekapäraselt Konstans II (kreeka keeles: Κώνστας; 7. november 630 – 15. juuli 668) oli Bütsantsi keiser 641.
Uus!!: Langobardid ja Constans II · Näe rohkem »
Cremona
Cremonalane Antonio Stradivari Cremona on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Cremona provintsi halduskeskus.
Uus!!: Langobardid ja Cremona · Näe rohkem »
Desiderius
Karl Suur ja Desiderius. Illustratsioon 1911. aastal ilmunud humoorikast raamatust "Всеобщая история" (ajakirja Сатирикон väljaanne) Desiderius (itaalia keeles tuntud ka kui Desiderio) (suri u 786) oli Itaalia põhjaosas asunud Langobardide kuningriigi viimane kuningas, kes valitses aastatel 756–774.
Uus!!: Langobardid ja Desiderius · Näe rohkem »
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Uus!!: Langobardid ja Doonau · Näe rohkem »
Eksarh
Eksarh (kreeka keeles exarchos 'valitseja, asehaldur') on piiskop, kes valitseb suurt kirikuala (eksarhaati), mis reeglina asub väljaspool selle maa piire, kus paikneb patriarhaat.
Uus!!: Langobardid ja Eksarh · Näe rohkem »
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Langobardid ja Elbe · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Langobardid ja Frangi riik · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Langobardid ja Frangid · Näe rohkem »
Fresko
Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja -tehnika.
Uus!!: Langobardid ja Fresko · Näe rohkem »
Frigg
Frigg oli germaani mütoloogias jumalate pealiku Odini naine ja Baldri ema.
Uus!!: Langobardid ja Frigg · Näe rohkem »
Friuli
Ajalooline Friuli lipp Friuli asukoht Euroopas Friuli on omapärase kultuurilise ja ajaloolise identiteediga piirkond Itaalia kirdeosas.
Uus!!: Langobardid ja Friuli · Näe rohkem »
Friuli hertsogkond
Langobardide territooriumid Itaalias VII sajandil Friuli hertsogkond oli langobardide hertsogkond tänapäeva Friulis, esimene, mis rajati pärast Apenniini poolsaare vallutamist aastal 568.
Uus!!: Langobardid ja Friuli hertsogkond · Näe rohkem »
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Uus!!: Langobardid ja Gallia · Näe rohkem »
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Uus!!: Langobardid ja Germaani keeled · Näe rohkem »
Germaani mütoloogia
Germaanlased uskusid paljudesse jumalatesse; nende usund oli polüteistlik.
Uus!!: Langobardid ja Germaani mütoloogia · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Langobardid ja Germaanlased · Näe rohkem »
Goodid
Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.
Uus!!: Langobardid ja Goodid · Näe rohkem »
Gooti sõda
Gooti sõda Ida-Rooma riigi ja Idagootide kuningriigi vahel peeti aastatel 535–554 Itaalias, Dalmaatsias, Sardiinias, Sitsiilias ja Korsikal.
Uus!!: Langobardid ja Gooti sõda · Näe rohkem »
Gregorius I
Gregorius I (Gregorius Suur, õigeusu kirikus ka Gregorios Dialogos, 540 – 12. märts 604) oli paavst 590–604.
Uus!!: Langobardid ja Gregorius I · Näe rohkem »
Gregoriuse koraal
Gregorius Suur dikteerib koraali, mida talle Püha Vaimu läbi – pildil kujutatud tuvina – on sisendatud. Kirjutaja ees vahatahvlil on näha neumad. "Hartkeri antifonaarium". Sankt-Galleni klooster, umbes 1000 pKr Gregoriuse koraal ehk gregoriuse laul, varem ka gregooriuse koraal ehk gregooriuse laul (ladina keeles cantus gregorianus) on keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul, mis on saanud nimetuse paavst Gregorius Suure järgi.
Uus!!: Langobardid ja Gregoriuse koraal · Näe rohkem »
Grimoald
Grimoald I (u 610 või varem – 671) oli Benevento hertsog (647–662) ja langobardide kuningas (662–671).
Uus!!: Langobardid ja Grimoald · Näe rohkem »
Hadrianus I
Hadrianus I oli paavst 772–795.
Uus!!: Langobardid ja Hadrianus I · Näe rohkem »
Heruskid
Heruskid olid Weseri ja Elbe vahel 1 sajand eKr – 1 sajand pKr elanud germaani hõim.
Uus!!: Langobardid ja Heruskid · Näe rohkem »
Historia Langobardorum
Salzburgi käsikiri "Historia Langobardorum" ("Langobardide ajalugu") on Paulus Diaconuse tähtsaim teos, mis on pandud kirja 8. sajandil.
Uus!!: Langobardid ja Historia Langobardorum · Näe rohkem »
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Uus!!: Langobardid ja Hunnid · Näe rohkem »
Idagoodid
Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.
Uus!!: Langobardid ja Idagoodid · Näe rohkem »
Idagootide kuningriik
Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastastatel 493–553.
Uus!!: Langobardid ja Idagootide kuningriik · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Langobardid ja Itaalia · Näe rohkem »
Itaalia katepanikion
Itaalia katepanikion (kreeka keeles κατεπανίκιον Ἰταλίας) oli Bütsantsi provints (965–1071) Lõuna-Itaalias, kuhu kuulus Itaalia mandriosa lõuna pool joont, mis tõmmatud Monte Garganost Salerno laheni.
Uus!!: Langobardid ja Itaalia katepanikion · Näe rohkem »
Itaalia kuningas
Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.
Uus!!: Langobardid ja Itaalia kuningas · Näe rohkem »
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Uus!!: Langobardid ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »
Johannes VIII (paavst)
Johannes VIII (ladinapäraselt Ioannes VIII) oli paavst 872–882.
Uus!!: Langobardid ja Johannes VIII (paavst) · Näe rohkem »
Johannes X
Johannes X (ladinapäraselt Ioannes X) (860 ? –929) oli paavst 914–928.
Uus!!: Langobardid ja Johannes X · Näe rohkem »
Julia Alpid
Kranjska Gora juures, 2004. aasta suvi Julia Alpid (sloveeni keeles Julijske Alpe, itaalia keeles Alpi Giulie) on mäestik Euroopas Sloveenias ja Itaalias, osa Alpidest.
Uus!!: Langobardid ja Julia Alpid · Näe rohkem »
Justinianus I
Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14. novembrini 565, valitsedes seega 38 aastat, 7 kuud ja 13 päeva.
Uus!!: Langobardid ja Justinianus I · Näe rohkem »
Justinus II
Justinus II või Justinus Noorem (ladina keeles: Iustinus Iunior; kreeka keeles: Ἰουστῖνος, valitsejanimega Imperator Caesar Flavius Iustinus Augustus; umbes 520 – 5. oktoober 578) oli Bütsantsi keiser 14. novembrist 565 kuni surmani, valitsedes seega 12 aastat, 11 kuud ja 22 päeva.
Uus!!: Langobardid ja Justinus II · Näe rohkem »
Kantsel
Rokokookantsel Gutenzelli kirikus Heinrich II poolt rajada lastud kantsel Aacheni toomkirikus (1014) Klassitsistlik Valga Jaani kiriku kantsel Kantsel ehk räästool on põrandast või maapinnast kõrgemal asetsev rinnatise taga asuv kõnetool, millelt vaimulik peab kogudusele jutlust.
Uus!!: Langobardid ja Kantsel · Näe rohkem »
Karikas
Karikas on sügava kausikese kujuline laieneva jalaga jooginõu, mis koosneb ketta- või koonusekujulisest alusest ehk kabjast, pungisega tüvesest ja kausikujulisest kupast.
Uus!!: Langobardid ja Karikas · Näe rohkem »
Karl Martell
Karl Martell Poitiers' lahingus Karl Martelli sark Saint Denis' basiilikas Karl Martell (ladina Carolus Martellus, prantsuse Charles Martel; umbes 688 – 22. oktoober 741) oli Frangi riigi majordoomus aastatel 717–741.
Uus!!: Langobardid ja Karl Martell · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Langobardid ja Karl Suur · Näe rohkem »
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Uus!!: Langobardid ja Karolingid · Näe rohkem »
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Uus!!: Langobardid ja Karolingide impeerium · Näe rohkem »
Kataloonia
Kataloonia (katalaani: Catalunya, arani: Catalonha, hispaania: Cataluña) on maa Ibeeria poolsaarel, Hispaania autonoomne piirkond.
Uus!!: Langobardid ja Kataloonia · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: Langobardid ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Langobardid ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Kõrgkeskaeg
Kõrgkeskaeg oli Lääne-Euroopas vara- ja hiliskeskaja vaheline periood 11., 12., ja 13. sajandil (1000–1300).
Uus!!: Langobardid ja Kõrgkeskaeg · Näe rohkem »
Kirikuriik
Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.
Uus!!: Langobardid ja Kirikuriik · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Langobardid ja Kristlus · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Langobardid ja Ladina keel · Näe rohkem »
Langobardide kuningriik
Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.
Uus!!: Langobardid ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Uus!!: Langobardid ja Läänegoodid · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Langobardid ja Läänemeri · Näe rohkem »
Lõuna-Itaalia
Lõuna-Itaalia (Il Mezzogiorno – 'keskpäev') on traditsiooniline nimi Itaalia lõunapoolsele osale, mis hõlmab Apenniini poolsaare lõunaosa ning kaks suurt saart – Sitsiilia ja Sardiinia.
Uus!!: Langobardid ja Lõuna-Itaalia · Näe rohkem »
Liguuria
Liguuria (itaalia keeles Liguria) on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).
Uus!!: Langobardid ja Liguuria · Näe rohkem »
Lombardia
Lombardia on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).
Uus!!: Langobardid ja Lombardia · Näe rohkem »
Lombardia raudkroon
Raudkroon Lombardia raudne kroon. Illustratsioon Cesare Cantù raamatus "Grande illustrazione del Lombardo-Veneto ossia storia delle città, dei borghi, comuni, castelli, ecc. fino ai tempi moderni" Lombardia raudkroon, ka Raudkroon, (corona ferrea või corona di ferro) on langobardide kuningakroon, mis kuulub vanimate Euroopa kuningate võimumärkide hulka.
Uus!!: Langobardid ja Lombardia raudkroon · Näe rohkem »
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Uus!!: Langobardid ja Lothar I (Frangi keiser) · Näe rohkem »
Lucca
''Piazza Anfiteatro'' Lucca on linn Itaalias Toscanas, Lucca provintsi halduskeskus.
Uus!!: Langobardid ja Lucca · Näe rohkem »
Ludwig II (Frangi keiser)
Ludwig II (umbes 825 – 12. august 875) oli Frangi keiser 855–875 ja Itaalia kuningas 844–875.
Uus!!: Langobardid ja Ludwig II (Frangi keiser) · Näe rohkem »
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Uus!!: Langobardid ja Ludwig Vaga · Näe rohkem »
Lusitaania
Ibeeria, keiserlik provints ''Lusitaania'' (Portugal ja Extremadura) Lusitaania või Hispania Lusitana oli iidne Rooma provints paigas, kus nüüd on Portugal (Douro jõest lõunas) ja Lääne-Hispaania (praegune autonoomne piirkond Extremadura ja osa Salamanca provintsist).
Uus!!: Langobardid ja Lusitaania · Näe rohkem »
Mantova
Palazzo Ducale Rotonda di San Lorenzo Piazza Sordello ääres Mantova (ladina keele järgi teisteski keeltes kasutatav Mantua ei ole eesti keeles soovitatav) on linn Põhja-Itaalias Lombardia maakonnas, Mantova provintsi halduskeskus.
Uus!!: Langobardid ja Mantova · Näe rohkem »
Milano
Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Milano provintsi halduskeskus.
Uus!!: Langobardid ja Milano · Näe rohkem »
Montecassino
Monte Cassino klooster Montecassino (ka Monte Cassino) on koht ja mägi Itaalias Cassino linnas, umbes 120 km Roomast kagus.
Uus!!: Langobardid ja Montecassino · Näe rohkem »
Monza
Monza on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Monza ja Brianza provintsi halduskeskus, Lombardia suuruselt kolmas linn ning oluline majandus- ja tööstuskeskus.
Uus!!: Langobardid ja Monza · Näe rohkem »
Morava-Sileesia maakond
Morava-Sileesia maakond on 1. järgu haldusüksus (maakond) Tšehhis.
Uus!!: Langobardid ja Morava-Sileesia maakond · Näe rohkem »
Napoli hertsogkond
Napoli hertsogkond (ladina: Ducatus Neapolitanus, itaalia: Ducato di Napoli) alustas Bütsantsi provintsina, mis moodustati 7.
Uus!!: Langobardid ja Napoli hertsogkond · Näe rohkem »
Normannid
Normannid on viikingite järeltulijad.
Uus!!: Langobardid ja Normannid · Näe rohkem »
Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse
Sitsiilia kuningriik (roheline) aastal 1154, mis kujutab normannide vallutuste ulatust Itaalias mitme aastakümne jooksul, kui tegutsesid sõltumatud seiklejad Normannide Lõuna-Itaalia vallutus algas 11.
Uus!!: Langobardid ja Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse · Näe rohkem »
Oder
Illustratsioon Kahe- (''Hordeum distichon'') ja kuuerealine oder (''Hordeum vulgare'' var. ''hexastichon'') Odrapõld Odrast ja kaerast valmistatud toidud Oder ehk harilik oder ehk kesv (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.
Uus!!: Langobardid ja Oder · Näe rohkem »
Odin
Odin ratsutab kaheksajalgse Sleipniri seljas. 18. sajandi Islandi käsikirjast Odin (vanapõhja Óðinn, muinasgermaani Wodan või Wotan, ka Othinn, Oden või Woden) on germaanlaste raua- ja viikingiaegne jumal.
Uus!!: Langobardid ja Odin · Näe rohkem »
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Uus!!: Langobardid ja Ojamaa · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Langobardid ja Paavst · Näe rohkem »
Paderborn
Paderborn on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Paderborni kreisi keskus.
Uus!!: Langobardid ja Paderborn · Näe rohkem »
Padova
Padova (ka Padua) on linn Itaalias Veneto maakonnas, Padova provintsi halduskeskus.
Uus!!: Langobardid ja Padova · Näe rohkem »
Paganlus
Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.
Uus!!: Langobardid ja Paganlus · Näe rohkem »
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Uus!!: Langobardid ja Pannoonia · Näe rohkem »
Pavia
Pavia on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Pavia provintsi halduskeskus.
Uus!!: Langobardid ja Pavia · Näe rohkem »
Põhja-Itaalia
Põhja-Itaalia ISTATi poolt määratud piirid Põhja-Itaalia on kultuuriline ja geograafiline piirkond, millel puudub halduslik staatus.
Uus!!: Langobardid ja Põhja-Itaalia · Näe rohkem »
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Uus!!: Langobardid ja Põhjameri · Näe rohkem »
Perugia
Perugia on linn Itaalias, Umbria maakonna ja Perugia provintsi halduskeskus.
Uus!!: Langobardid ja Perugia · Näe rohkem »
Pildirüüste
Pildirüüste (hollandi keeles Beeldenstorm, saksa keeles Bildersturm) on reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti, eelkõige kirikutes, katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne).
Uus!!: Langobardid ja Pildirüüste · Näe rohkem »
Pippin Lühike
Kuningas Pippin Lühike Pippin Lühike ehk Pippin Noorem ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas.
Uus!!: Langobardid ja Pippin Lühike · Näe rohkem »
Po
Po asendikaart Po valgla Po keskjooksul Torinos Po (ladina keeles Padus või Eridanus) on Itaalia pikim jõgi.
Uus!!: Langobardid ja Po · Näe rohkem »
Ptolemaios
Klaudios Ptolemaios (kreeka Κλαύδιος Πτολεμαῖος; ladina Claudius Ptolemaeus; umbes 100, võib-olla Ptolemais Hermeiu – pärast 160. aastast, arvatavasti Aleksandria) oli hilishellenistlik astronoom, astroloog, matemaatik, geograaf, muusikateoreetik ja filosoof, kes tegutses Aleksandrias Rooma riigi provintsis Egiptuses.
Uus!!: Langobardid ja Ptolemaios · Näe rohkem »
Ratchis
Ratchis Cividale del Friulis asuv Ratchise altar, mis on pühendatud tema isa Pemmo mälestusele Ratchis (ka Rachis, Raditschs, Radics, Radiks jne) oli Friuli hertsog (739–744) ja langobardide kuningas (744–749).
Uus!!: Langobardid ja Ratchis · Näe rohkem »
Rauaaeg
Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.
Uus!!: Langobardid ja Rauaaeg · Näe rohkem »
Ravenna
Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.
Uus!!: Langobardid ja Ravenna · Näe rohkem »
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Langobardid ja Rein · Näe rohkem »
Reinimaa
Reini jõe ääres Reinimaa on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, peamiselt Saksamaal Reini jõe kallastel.
Uus!!: Langobardid ja Reinimaa · Näe rohkem »
Riigi õigusjärglus
Riigi õigusjärglus on õigusjärgluse juhtum riigi puhul.
Uus!!: Langobardid ja Riigi õigusjärglus · Näe rohkem »
Romaani kunst
Cluny kloostrikirik Romaani kiriku raidportaal. Pons, Charente-Maritime valgmiku aknad Romaani ristvõlv (servjoonvõlv) Romaani kunst, ka romaanika või romaani stiil on kunstistiil, mis oli keskajal levinud üle kogu Lääne-Euroopa ja seega esimene suuremat piirkonda hõlmav kunstistiil pärast Vana-Rooma kunsti.
Uus!!: Langobardid ja Romaani kunst · Näe rohkem »
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Uus!!: Langobardid ja Rooma · Näe rohkem »
Rooma foorum
Ajalooline foto Rooma foorumist aastast 1880 Rooma foorum (ladina keeles Forum Romanum) on turuplats Rooma linnas, mis rajati pärast küngastevahelise kinnikasvanud padu kuivendamist 7. sajandil eKr, et ehitada Cloaca Maxima.
Uus!!: Langobardid ja Rooma foorum · Näe rohkem »
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Uus!!: Langobardid ja Rooma riik · Näe rohkem »
Ruunid
frantsisklaste kloostri müürist, pärineb 11. sajandist ja kannab kirja "Tägn ja Gunnar püstitasid selle kirja Väderile, tema vennale". Ruunid on vanade germaanlaste tähestik, mis tekkis esimestel sajanditel pKr väidetavalt ladina tähestiku eeskujul.
Uus!!: Langobardid ja Ruunid · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Langobardid ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Langobardid ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Langobardid ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Uus!!: Langobardid ja Saksid · Näe rohkem »
Salerno
Vaade linnale (enne 2006) Salerno on linn Itaalias Campania maakonnas Salerno provintsis.
Uus!!: Langobardid ja Salerno · Näe rohkem »
Salerno vürstkond
Salerno vürstkond 9. sajandil. Langobardide Salerno vürstkond oli Lõuna-Itaalia riik, mis moodustati aastal 851 Benevento hertsogkonnast pärast kümneaastast kodusõda.
Uus!!: Langobardid ja Salerno vürstkond · Näe rohkem »
San Pietro in Ciel d'Oro
Boëthiuse haud krüptis San Pietro in Ciel d'Oro (itaalia keeles 'Püha Peetrus kuldses taevas') on 12. sajandist pärit kirik Itaalias Pavia linnas.
Uus!!: Langobardid ja San Pietro in Ciel d'Oro · Näe rohkem »
Saratseenid
Saratseenid (ladina keeles Saraceni) oli üldnimetus keskaegses Euroopas Loode-Araabia araablaste kohta ning hiljem Euroopa ja Bütsantsi kristlike ajaloolaste kasutatud nimetus kõigi araablaste kohta.
Uus!!: Langobardid ja Saratseenid · Näe rohkem »
Sarmaadid
Sarmaadid (vanairaani keeles sarumatah 'vibukütt') olid iraani keelte hulka kuulunud keelt või keeli kõnelnud rändhõimud, kes liikusid Kesk-Aasiast Uurali mägede piirkonda umbes 5. sajandil eKr ning asustasid alasid Lõuna-Venemaal, Ukrainas ja Ida-Balkanil kuni nende kultuur hunnide vallutuste mõjul 4. sajandi paiku m.a.j. taandus või sulandus.
Uus!!: Langobardid ja Sarmaadid · Näe rohkem »
Siena
''Piazza del Campo'' ja ''Palazzao Comunale'' Siena on linn Itaalias Toscana maakonnas, Siena provintsi halduskeskus.
Uus!!: Langobardid ja Siena · Näe rohkem »
Sitsiilia
Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.
Uus!!: Langobardid ja Sitsiilia · Näe rohkem »
Sitsiilia kuningriik
Sitsiilia kuningriik (itaalia keeles Regno di Sicilia,, katalaani keeles Regne de Sicília, sitsiilia keeles Regnu di Sicilia) oli riik, mis eksisteeris Itaalia lõunaosas selle asutamisest Roger II poolt aastal 1130 kuni aastani 1816.
Uus!!: Langobardid ja Sitsiilia kuningriik · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Langobardid ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Spoleto
Spoleto on linn Itaalias Umbria maakonnas Perugia provintsis.
Uus!!: Langobardid ja Spoleto · Näe rohkem »
Spoleto hertsogkond
Spoleto hertsogkond (itaalia: Ducato di Spoleto, ladina: Ducatus Spolitae) oli umbes aastal 570 Kesk-Itaalias langobardi duxi Faroaldi poolt asutatud langobardide territoorium.
Uus!!: Langobardid ja Spoleto hertsogkond · Näe rohkem »
Strabon
16. sajandi ettekujutus Strabonist (André Thevet' teosest "Les vrais pourtraits et vies des hommes", Paris 1584) Euroopa kaart Straboni järgi Strabon (vanakreeka keeles Στράβων) (umbes 64/63 eKr – umbes 23/24 pKr) oli Vana-Kreeka ajaloolane ja geograaf.
Uus!!: Langobardid ja Strabon · Näe rohkem »
Sueebid
Oranž ala näitab sueebi hõimude asuala 1. sajandil eKr. Sueebid ehk sueevid (ladina suebi või suevi) oli germaani hõimude rühm.
Uus!!: Langobardid ja Sueebid · Näe rohkem »
Susa (Itaalia)
Susa on linn Itaalias Piemonte maakonnas città metropolitana di Torinos 51 km Torinost läänes.
Uus!!: Langobardid ja Susa (Itaalia) · Näe rohkem »
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Uus!!: Langobardid ja Suur rahvasterändamine · Näe rohkem »
Tacitus
Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.
Uus!!: Langobardid ja Tacitus · Näe rohkem »
Tüüringid
Rooma keisririigi ja tolleaegsete Euroopa põlisrahvaste kaart aastal 125, näidates tüüringite paiknemist tänapäeva Saksamaal. Tüüringid või toringid olid germaani hõim, kes ilmus umbes aastal 280, Suure rahvasterändamise lõpul Harzi mägedesse Kesk-Germaanias, piirkonda, mis kannab veelgi nende nime – Tüüringi.
Uus!!: Langobardid ja Tüüringid · Näe rohkem »
Türreeni meri
Türreeni meri (itaalia Mar Tirreno, Tirreno; korsika ja sardi Mare Tirrenu: sitsiilia Mari Tirrenu; prantsuse Mer Tyrrhénienne) on Vahemere osa Itaalia mandriosast lääne pool.
Uus!!: Langobardid ja Türreeni meri · Näe rohkem »
Teutoburgi metsa lahing
Teutoburgi metsa lahing, Vana-Rooma ajaloolaste poolt kirjeldatud kui "Varuse katastroof" (Clades Variana) ja tuntud ka kui Varuse lahing, toimus aastal 9 pKr Teutoburgi metsas, kui germaani hõimude ühisvägi hävitas varitsuslahingus väejuht Publius Quinctilius Varuse juhitud Rooma keisririigi kolm leegioni ja nende abiväeosad.
Uus!!: Langobardid ja Teutoburgi metsa lahing · Näe rohkem »
Torino
Öine vaade Torinole Superga basiilika Torino (saksa, inglise ja prantsuse keeles Turin, hispaania keeles Turín) on linn Põhja-Itaalias, Piemonte maakonna ja città metropolitana di Torino keskus.
Uus!!: Langobardid ja Torino · Näe rohkem »
Tornikiiver
Suure-Jaani kiriku tornikiiver Tornikiiver ehk kiiver on mõjuvust taotlev torni katus.
Uus!!: Langobardid ja Tornikiiver · Näe rohkem »
Toscana
Toscana (varasem eestikeelne nimekuju Toskaana pole soovitatav) on maakond Kesk-Itaalias.
Uus!!: Langobardid ja Toscana · Näe rohkem »
Trento
Trento (veneti Trènt; ladiini keel Trënt) on linn Itaalias, Trentino-Alto Adige maakonna pealinn.
Uus!!: Langobardid ja Trento · Näe rohkem »
Tuulelipp
Tuulelipp on kõrgesse paika, tavaliselt hoone katusele, torni või masti tippu paigutatud seadeldis, mis pöördub tuule jõul, näidates tuule suunda.
Uus!!: Langobardid ja Tuulelipp · Näe rohkem »
Vaanid
John Bauer (1882–1918) Vaanid (vanapõhja Vanr, mitmuses Vanir) oli Skandinaavia mütoloogias jumalate hõim, keda seostati viljakuse, tarkuse ja võimega ennustada tulevikku.
Uus!!: Langobardid ja Vaanid · Näe rohkem »
Vandaalid
Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.
Uus!!: Langobardid ja Vandaalid · Näe rohkem »
Veneto
Veneto (veneti keeles Vèneto) on maakond Itaalias.
Uus!!: Langobardid ja Veneto · Näe rohkem »
Verona
Verona Verona on linn Itaalias Veneto maakonnas, Verona provintsi halduskeskus.
Uus!!: Langobardid ja Verona · Näe rohkem »
Vicenza
Vicenza (veneti keeles Vicensa) on linn Itaalias Veneto maakonnas, Vicenza provintsi halduskeskus.
Uus!!: Langobardid ja Vicenza · Näe rohkem »
Weser
Weseri hüdrograaf Weser Bad Oeynhauseni juures Weseri valgla 50px Weser on jõgi Loode-Saksamaal.
Uus!!: Langobardid ja Weser · Näe rohkem »
565
565.
Uus!!: Langobardid ja 565 · Näe rohkem »
572
572.
Uus!!: Langobardid ja 572 · Näe rohkem »
574
574.
Uus!!: Langobardid ja 574 · Näe rohkem »
584
584.
Uus!!: Langobardid ja 584 · Näe rohkem »
590
590.
Uus!!: Langobardid ja 590 · Näe rohkem »
591
591.
Uus!!: Langobardid ja 591 · Näe rohkem »
616
616.
Uus!!: Langobardid ja 616 · Näe rohkem »
626
626.
Uus!!: Langobardid ja 626 · Näe rohkem »
636
636.
Uus!!: Langobardid ja 636 · Näe rohkem »
652
652.
Uus!!: Langobardid ja 652 · Näe rohkem »
653
653.
Uus!!: Langobardid ja 653 · Näe rohkem »
661
661.
Uus!!: Langobardid ja 661 · Näe rohkem »
662
662.
Uus!!: Langobardid ja 662 · Näe rohkem »
671
671.
Uus!!: Langobardid ja 671 · Näe rohkem »
688
688.
Uus!!: Langobardid ja 688 · Näe rohkem »
689
689.
Uus!!: Langobardid ja 689 · Näe rohkem »
700
Sajandid: 6. sajand - 7. sajand - 8. sajand Kümnendid: 650. aastad 660. aastad 670. aastad 680. aastad 690. aastad - 700. aastad - 710. aastad 720. aastad 730. aastad 740. aastad 750. aastad Aastad: 695 696 697 698 699 - 700 - 701 702 703 704 705.
Uus!!: Langobardid ja 700 · Näe rohkem »
701
Sajandid: 7. sajand - 8. sajand - 9. sajand Kümnendid: 650. aastad 660. aastad 670. aastad 680. aastad 690. aastad - 700. aastad - 710. aastad 720. aastad 730. aastad 740. aastad 750. aastad Aastad: 696 697 698 699 700 - 701 - 702 703 704 705 706.
Uus!!: Langobardid ja 701 · Näe rohkem »
712
712.
Uus!!: Langobardid ja 712 · Näe rohkem »
744
744.
Uus!!: Langobardid ja 744 · Näe rohkem »
749
749.
Uus!!: Langobardid ja 749 · Näe rohkem »
756
756.
Uus!!: Langobardid ja 756 · Näe rohkem »
774
774.
Uus!!: Langobardid ja 774 · Näe rohkem »
781
781.
Uus!!: Langobardid ja 781 · Näe rohkem »
810
810.
Uus!!: Langobardid ja 810 · Näe rohkem »
818
818.
Uus!!: Langobardid ja 818 · Näe rohkem »
839
839.
Uus!!: Langobardid ja 839 · Näe rohkem »
875
875.
Uus!!: Langobardid ja 875 · Näe rohkem »
