Sisukord
30 suhted: Eestimaa kindralkuberneride loend, Eestimaa rüütelkond, Institutsioon, Jaama mõis (Jõhvi), Kaiu mõis, Kärkna klooster, Keskvere mõis, Klooster, Kuimetsa mõis, Nabala mõis, Narva komandant, Pärnu komandant, Piiskop, Porkuni mõis, Rahvusarhiiv, Rüütelkond, Saare-Lääne piiskop, Saksa keel, Sangaste mõis, Sindi mõis, Taebla mõis, Tallinna piiskop, Tartu piiskop, Toomkapiitel, Venemaa Keisririik, Viimsi mõis, 1651, 1835, 1863, 1919. aasta maareform.
Eestimaa kindralkuberneride loend
Eestimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga või Venemaa keisririigi keisri/keisrinna poolt määratud kõrgeim Eestimaa kindralkubermangu ja Eestimaa kubermangu valitsusametnik (kindralkuberner).
Vaata Lauamõis ja Eestimaa kindralkuberneride loend
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Vaata Lauamõis ja Eestimaa rüütelkond
Institutsioon
Institutsioon on sotsioloogia termin ühiskondlikult mõju omavate struktuuride ja mehhanismide tähistamiseks.
Vaata Lauamõis ja Institutsioon
Jaama mõis (Jõhvi)
Jaama mõis ka Vihtse mõis, Sirenitsa mõis, Jama ehk Vasknarva mõis (saksa keeles Wichtisby, (Gut) Wichtisby-Syrenetz) oli riigimõis Vaivara kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016).
Vaata Lauamõis ja Jaama mõis (Jõhvi)
Kaiu mõis
Mahajäetud mõisahoone Kaiu mõis (saksa keeles Catharinen, Kay) oli rüütelkonnamõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Lauamõis ja Kaiu mõis
Kärkna klooster
Osa Kärkna kloostri alusmüürist Kärkna klooster ehk Valkena klooster (saksa keeles Zisterzienserkloster zu Falkenau) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Tartu piiskopkonnas, praeguses Kärkna külas Tartu vallas.
Vaata Lauamõis ja Kärkna klooster
Keskvere mõis
Keskvere mõisa peahoone Keskvere mõis (saksa keeles Keskfer) oli mõis Läänemaal Martna kihelkonnas.
Vaata Lauamõis ja Keskvere mõis
Klooster
Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.
Vaata Lauamõis ja Klooster
Kuimetsa mõis
19. sajandist, kus on näha ka mõisa tolleaegne hoonestus, aed ja park. Autor: Carl Faehlmann Kuimetsa mõis (saksa keeles Kuimetz) oli rüütelkonnamõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Lauamõis ja Kuimetsa mõis
Nabala mõis
Nabala mõis (saksa keeles Nappel) oli rüütelkonnamõis Jüri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 25.10.2015).
Vaata Lauamõis ja Nabala mõis
Narva komandant
Narva komandant (rootsi keeles kommendant i Narva, vene keeles комендант Нарвы) oli Rootsi kuningriigi ja Venemaa keisririigi võimuperioodil Narva kindluse ja garnisoni ülem.
Vaata Lauamõis ja Narva komandant
Pärnu komandant
Pärnu komandant (rootsi keeles kommendant i Pernau, vene keeles комендант Пернова) oli Rootsi kuningriigi ja Venemaa keisririigi võimuperioodil Pärnu kindluse ja garnisoni ülem.
Vaata Lauamõis ja Pärnu komandant
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Vaata Lauamõis ja Piiskop
Porkuni mõis
Kunagise Porkuni mõisa peahoone Peahoone Porkuni mõis (saksa keeles Borkholm) oli rüütlimõis Virumaal Väike-Maarja kihelkonnas.
Vaata Lauamõis ja Porkuni mõis
Rahvusarhiiv
Rahvusarhiivi peahoone Noora Tartus Nooruse 3 Rahvusarhiiv on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mis alustas tegevust 1.
Vaata Lauamõis ja Rahvusarhiiv
Rüütelkond
Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
Vaata Lauamõis ja Rüütelkond
Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.
Vaata Lauamõis ja Saare-Lääne piiskop
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Lauamõis ja Saksa keel
Sangaste mõis
Peahoone Peahoone Peahoone Sangaste mõis (saksa keeles Schloß Sagnitz, vene keeles Шлосс-Загниц) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal.
Vaata Lauamõis ja Sangaste mõis
Sindi mõis
Sindi mõis (saksa keeles Zintenhof) oli rüütlimõis Tori kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).
Vaata Lauamõis ja Sindi mõis
Taebla mõis
Taebla mõis (saksa keeles Taibel) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Vaata Lauamõis ja Taebla mõis
Tallinna piiskop
Tallinna toomkirik Tallinna piiskop oli katoliikliku Tallinna piiskopkonna pea 13.–16. sajandil.
Vaata Lauamõis ja Tallinna piiskop
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Vaata Lauamõis ja Tartu piiskop
Toomkapiitel
Toomkapiitel on vaimulike nõukogu toomkiriku juures.
Vaata Lauamõis ja Toomkapiitel
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Lauamõis ja Venemaa Keisririik
Viimsi mõis
Viimsi mõisahoone Viimsi mõisahoone tagakülg Viimsi mõis (saksa keeles Wiems) oli rüütlimõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Lauamõis ja Viimsi mõis
1651
1651.
Vaata Lauamõis ja 1651
1835
1835.
Vaata Lauamõis ja 1835
1863
1863.
Vaata Lauamõis ja 1863
1919. aasta maareform
1919.
Vaata Lauamõis ja 1919. aasta maareform
Tuntud ka kui Elatismõis.