Kiiremini kui brauser!
57 suhted: Akord, Antiigileksikon, Araabia keel, Bagdad, Balalaika, Bütsants, Buzuki, Carlo Gesualdo, Eebenipuu, Erhu, Etruria, Euroopa, Fraas (muusika), Hanesulg, Hani, Harilik vaher, Hispaania, India, Kõlalaud, Keelpillid, Keraamika, Kilpkonnalised, Kirsipuu, Kordofonid, Krihv, Kuusk (perekond), Kvart, Liibüa, Mandoliin, Maurid, Meka, Mesopotaamia, Nahk (materjal), Näppepillid, Pillikeel, Pistrikulised, Plektron, Polüfoonia, Puit, Renessanss, Rooma riik, Sõrmed, Sõrmlaud, Sitar, Uud, Vana-Egiptus, Vana-Kreeka, 10. sajand, 13. sajand, 15. sajand, ..., 16. sajand, 17. sajand eKr, 18. sajand, 19. sajand, 4. sajand eKr, 5. sajand, 6. sajand. Laienda indeks (7 rohkem) »
Akord
Malin Gyllenstierna, "Akord" (1916) Akord ehk kooskõla (itaalia keeles accordo, kooskõla), ka harmoonia, on muusikas vähemalt kahe heli üheaegsus.
Uus!!: Lauto ja Akord · Näe rohkem »
Antiigileksikon
"Antiigileksikon" on 1983.
Uus!!: Lauto ja Antiigileksikon · Näe rohkem »
Araabia keel
Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Lauto ja Araabia keel · Näe rohkem »
Bagdad
Valitsushoone Bagdadis Bagdad on Iraagi pealinn, Bagdadi kubernerkonna keskus.
Uus!!: Lauto ja Bagdad · Näe rohkem »
Balalaika
Balalaika (vene keeles балала́йка) on kolme keele, puust kolmnurkse kõlakasti ja pika sõrmlauaga vene keelpill.
Uus!!: Lauto ja Balalaika · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Lauto ja Bütsants · Näe rohkem »
Buzuki
Buzuki (kreeka μπουζούκι bouzouki, arvatavalt türgikeelsest sõnast bozuk) on kreeka näppekeelpill, millest on saanud moodsa kreeka muusika nurgakivi.
Uus!!: Lauto ja Buzuki · Näe rohkem »
Carlo Gesualdo
Carlo Gesualdo (täisnimi Don Carlo Gesualdo, Principe di Venosa, tuntud ka kui Don Carlo Gesualdo, Gesualdo di Venosa või Gesualdo da Venosa; 8. märts 1566 (mõnedel andmetel vahemikus 1560–1562) – 8. september 1613) oli Itaalia aadlik – Venosa vürst ja Conza krahv, lautomängija ja helilooja.
Uus!!: Lauto ja Carlo Gesualdo · Näe rohkem »
Eebenipuu
Eebenipuu ehk diospüür (Diospyros L.) on lehtpuude perekond eebenipuuliste sugukonnast.
Uus!!: Lauto ja Eebenipuu · Näe rohkem »
Erhu
Erhu Erhu kõla Erhu (Hiina kiri: 二胡, pinyin: èrhú) on Hiina päritolu rahvuspill ja üks populaarsemaid hiina muusikas kasutatavaid poogenkeelpille, kus hiinakeelne nimetus èrhú 二胡 viitab sellele, et pillil on kaks keelt.
Uus!!: Lauto ja Erhu · Näe rohkem »
Etruria
Etruria (ka: Etruuria) on vanaaja maakond Kesk-Itaalias, Tevere ja Arno jõe vahel.
Uus!!: Lauto ja Etruria · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Lauto ja Euroopa · Näe rohkem »
Fraas (muusika)
Fraas on muusikas motiividest koosnev muusikavorm.
Uus!!: Lauto ja Fraas (muusika) · Näe rohkem »
Hanesulg
Hanesulg on varakeskajast 19.
Uus!!: Lauto ja Hanesulg · Näe rohkem »
Hani
Hani (Anser) on haneliste seltsi partlaste sugukonda kuuluv veelindude perekond.
Uus!!: Lauto ja Hani · Näe rohkem »
Harilik vaher
Harilik vaher (Acer platanoides) on seebipuuliste sugukonda vahtra perekonda kuuluv puu.
Uus!!: Lauto ja Harilik vaher · Näe rohkem »
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Uus!!: Lauto ja Hispaania · Näe rohkem »
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
Uus!!: Lauto ja India · Näe rohkem »
Kõlalaud
Tšembalo kaunistatud kõlalaud Kitarride kõlalauad Kõlalaud on keelpilli (tavaliselt kõlakasti) pealmine pind, mis võtab vastu keele võnkeid ja peegeldab neid.
Uus!!: Lauto ja Kõlalaud · Näe rohkem »
Keelpillid
Hiina muusikapoe keelpillide väljapanek Keelpillitrio esitab Beethoveni pala Trio nr 1 G, Op 9 I Adago Allegro con brio Keelpillid ehk kordofonid on muusikainstrumendid, mille heli tekitab pillikeele võnkumine.
Uus!!: Lauto ja Keelpillid · Näe rohkem »
Keraamika
Lühifilm savinõu valmistajast (1926) Amforad Keraamika (vanakreeka sõnast keramos 'savi') on põletamisel põhinev savitöötehnika ja -kunst, samuti põletatud savist esemed ja tarindid (nõud, ehituskeraamika, kuumakindel keraamika, elektrokeraamika).
Uus!!: Lauto ja Keraamika · Näe rohkem »
Kilpkonnalised
Kilpkonnalised Liblikad kilpkonnaliste (tõenäoliselt ''Podocnemis expansa'') pisaraid joomas Kilpkonnalised (Testudines) on keelikloomade hõimkonda roomajate klassi kuuluvate loomade selts.
Uus!!: Lauto ja Kilpkonnalised · Näe rohkem »
Kirsipuu
Kirsipuu sügisel Maguskirss "Ene" Kirsipuust saetud plangu pind Kirsipuu (Cerasus Mill.) on roosõieliste sugukonna ploomipuuliste alamsugukonna toompuu perekonna alamperekond.
Uus!!: Lauto ja Kirsipuu · Näe rohkem »
Kordofonid
Kordofonid - Cornelis Sachtleven. Duett. 1635 Kordofonid on muusikainstrumendid, kus heli tekitab pinguldatud võnkuv keel.
Uus!!: Lauto ja Kordofonid · Näe rohkem »
Krihv
Krihvid kitarri kaelal Krihv ehk astmetraat on osadel keelpillidel sõrmlaua detail, mille abil fikseeritakse helikõrgust.
Uus!!: Lauto ja Krihv · Näe rohkem »
Kuusk (perekond)
Kuusk (Picea) on paljasseemnetaimede hõimkonda kuuluv perekond umbes 35 liigiga.
Uus!!: Lauto ja Kuusk (perekond) · Näe rohkem »
Kvart
Kvart ((a) puhas kvart, (b) suurendatud kvart (c) vähendatud kvart Lüüdia mažoor (mažoorne helirida) erineb joonia mažoorist kõrge IV astme poolest, mida nimetatakse lüüdia kvardiks (suurendatud kvart) Lüüdia helireas „lüüdia kvart“ Kvarti peetakse klassikalises harmoonias dissoneerivaks intervalliks. Suurendatud kvarti nimetatakse ka tritooniks ning seda on keskajal peetud kas äärmiselt dissoneerivaks või siis lausa lubamatuks intervalliks ("Kurat muusikas", Diabolus in musica). Klassikalises harmoonias laheneb IV ja VII astme vahel asuv diatooniline suurendatud kvart vastavalt III ja I astme vahel asuvasse seksti.
Uus!!: Lauto ja Kvart · Näe rohkem »
Liibüa
Liibüa (ametliku nimega Liibüa Riik) on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas.
Uus!!: Lauto ja Liibüa · Näe rohkem »
Mandoliin
Mandoliin on ümara- või lamedapõhjalise kõlakastiga, sõrmlaua ja harilikult nelja samale kõrgusele häälestatud keelepaariga väike kaheksakeeleline keelpill.
Uus!!: Lauto ja Mandoliin · Näe rohkem »
Maurid
Maurid on berberi hõimud, samuti araabia või berberi päritolu islamiusulised elanikud Pürenee poolsaarel ja Põhja-Aafrikas, samuti islamiusku rahvad mujal maailmas, nagu Filipiinidel.
Uus!!: Lauto ja Maurid · Näe rohkem »
Meka
Meka (araabia مكة Makkah, ka مكة المكرمة Makkat al-Mukarramah) on linn Saudi Araabia läänepiirkonnas Meka provintsis, muslimite püha linn.
Uus!!: Lauto ja Meka · Näe rohkem »
Mesopotaamia
Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon.
Uus!!: Lauto ja Mesopotaamia · Näe rohkem »
Nahk (materjal)
Erinevad nahad. Materjalide valimine jalatsite valmistamiseks Nahk kui materjal on loomade töödeldud nahk.
Uus!!: Lauto ja Nahk (materjal) · Näe rohkem »
Näppepillid
Näppepillid (saksa keeles Zupfinstrumente) ehk näppekeelpillid (inglise keeles plucked string instruments), ka näpitspillid on keelpillid, mida mängitakse sõrmedega või elastse plaadikese (plektroniga) näppides.
Uus!!: Lauto ja Näppepillid · Näe rohkem »
Pillikeel
Mähisega keeled Pillikeel ehk lihtsalt keel on kordofoni (keeltega muusikainstrumendi) osa, mis võnkumisel tekitab heli.
Uus!!: Lauto ja Pillikeel · Näe rohkem »
Pistrikulised
Pistrikulised (Falconiformes) on lindude selts.
Uus!!: Lauto ja Pistrikulised · Näe rohkem »
Plektron
Kitarriplektronid. Ülevalt päripäeva: plastplektron, imiteeritud kilpkonnakilp, plastplektron hõõrdumisvastase kattega, roostevabast terasest plektron, (võrdhaarne) kolmnurkplektron, "hai uim". Plektron (kreeka sõnast tähendusega 'lööma') on plastist või harvemini muust materjalist ese, mis on mõeldud näppekeelpillide (kõige sagedamini kitarri, kuid näiteks ka kandle) keelte tõmbamiseks.
Uus!!: Lauto ja Plektron · Näe rohkem »
Polüfoonia
Polüfoonia (kreeka keeles poly palju + phone hääl) on muusikas vähemalt kahe iseseisva meloodia üheaegsus.
Uus!!: Lauto ja Polüfoonia · Näe rohkem »
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Uus!!: Lauto ja Puit · Näe rohkem »
Renessanss
Piero della Francesca "Il lupo di Rimini", 1451 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud, 14.
Uus!!: Lauto ja Renessanss · Näe rohkem »
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Uus!!: Lauto ja Rooma riik · Näe rohkem »
Sõrmed
Sõrmed (digiti manus), või ka näpud, on inimese käelaba etteulatuvad osad.
Uus!!: Lauto ja Sõrmed · Näe rohkem »
Sõrmlaud
Kitarri krihvidega sõrmlaudSõrmlaud on kaelaga keelpillide pikk ja kitsas osa, mille poole vajutatakse pillikeeli, et määrata keele kõlava osa pikkus ja seega helikõrgus.
Uus!!: Lauto ja Sõrmlaud · Näe rohkem »
Sitar
Sitarimängija Sitar (/ˈsɪtɑr/ or /sɪˈtɑr/; hindi सितार, gujarati સિતાર, bengali সেতার, urdu ستار, pärsia سیتار; Hindustani hääldus) on keeltega näppepill, mida kasutatakse hindustani klassikalises muusikas, kus see on levinud juba keskajast saadik.
Uus!!: Lauto ja Sitar · Näe rohkem »
Uud
Uud, ka ud (prantsuse oud; araabia عود ʿūd, mitmuses أعواد a‘wād; armeenia ուդ; süüria ܥܘܕ ūd; kreeka ούτι; heebrea עוּד; pärsia بربط barbat; kurdi ûd; türgi ud või ut; aserbaidžaani ud; somaali cuud või kaban) on pirnikujulise kõlakastiga keelpill, mida kasutatakse araabia, bütsantsi, juudi, kreeka, somaali ja türgi muusikas, Põhja-Aafrika chaabi muusikas ja Andaluusia klassikalises muusikas.
Uus!!: Lauto ja Uud · Näe rohkem »
Vana-Egiptus
Giza püramiidid Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal.
Uus!!: Lauto ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Uus!!: Lauto ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »
10. sajand
10.
Uus!!: Lauto ja 10. sajand · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Lauto ja 13. sajand · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: Lauto ja 15. sajand · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Lauto ja 16. sajand · Näe rohkem »
17. sajand eKr
17.
Uus!!: Lauto ja 17. sajand eKr · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Lauto ja 18. sajand · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Lauto ja 19. sajand · Näe rohkem »
4. sajand eKr
4.
Uus!!: Lauto ja 4. sajand eKr · Näe rohkem »
5. sajand
5.
Uus!!: Lauto ja 5. sajand · Näe rohkem »
6. sajand
6.
Uus!!: Lauto ja 6. sajand · Näe rohkem »
