Kiiremini kui brauser!
19 suhted: Albiit, Arkoos, Gneiss, Graniit, Inglise keel, Kaalium, Kaaliumpäevakivi, Kaltsium, Kivimit moodustavad mineraalid, Kristallstruktuur, Mineraal, Moondekivim, Ortoklass, Päevakivi, Plagioklass, Raud, Sanidiin, Settekivim, Tardkivim.
Albiit
Albiit ehk naatriumpäevakivi on päevakivide hulka kuuluv mineraal.
Uus!!: Leelispäevakivi ja Albiit · Näe rohkem »
Arkoos
Arkoos. Arkoos on suure päevakivisisaldusega liivakivi.
Uus!!: Leelispäevakivi ja Arkoos · Näe rohkem »
Gneiss
Gneisile on omane vöödilisus ehk gneisiline tekstuur Silmisgneiss Gneiss on gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim.
Uus!!: Leelispäevakivi ja Gneiss · Näe rohkem »
Graniit
Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Uus!!: Leelispäevakivi ja Graniit · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Leelispäevakivi ja Inglise keel · Näe rohkem »
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Uus!!: Leelispäevakivi ja Kaalium · Näe rohkem »
Kaaliumpäevakivi
Kaaliumpäevakivid ehk K-päevakivid on leelispäevakivide hulka kuuluvad kaaliumirikkad kivimit moodustavad mineraalid.
Uus!!: Leelispäevakivi ja Kaaliumpäevakivi · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Leelispäevakivi ja Kaltsium · Näe rohkem »
Kivimit moodustavad mineraalid
Roosakvarts Kivimit moodustavad mineraalid on mineraalid, mis moodustavad kivimi koostisest suurema osa ja mida kasutatakse kivimi klassifitseerimiseks.
Uus!!: Leelispäevakivi ja Kivimit moodustavad mineraalid · Näe rohkem »
Kristallstruktuur
Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.
Uus!!: Leelispäevakivi ja Kristallstruktuur · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Leelispäevakivi ja Mineraal · Näe rohkem »
Moondekivim
kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Uus!!: Leelispäevakivi ja Moondekivim · Näe rohkem »
Ortoklass
Ortoklass on mineraal.
Uus!!: Leelispäevakivi ja Ortoklass · Näe rohkem »
Päevakivi
Pertiitse struktuuriga kaaliumpäevakivi mikrokliin. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 5 cm Päevakivi on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Uus!!: Leelispäevakivi ja Päevakivi · Näe rohkem »
Plagioklass
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Leelispäevakivi ja Plagioklass · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Leelispäevakivi ja Raud · Näe rohkem »
Sanidiin
Sanidiin on kivimit moodustav mineraal, mis kuulub päevakivide kaaliumpäevakivide rühma.
Uus!!: Leelispäevakivi ja Sanidiin · Näe rohkem »
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Uus!!: Leelispäevakivi ja Settekivim · Näe rohkem »
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Uus!!: Leelispäevakivi ja Tardkivim · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Kaalium-naatriumpäevakivi, Kaalium-naatriumpäevakivid, Leelispäevakivid.
