Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Lehtse mõis

Index Lehtse mõis

Lehtse mõisa peahoone varemed Lehtse mõis (saksa keeles Lechtis, hiljem Lechts) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.

36 suhted: Ambla kihelkond, Ambla kirik, Derfelden, Eesti mõisate loend, Friedrich von Hoyningen-Huene, Järvamaa, Kuivati, Lääne-Viru maakond, Lehtse raudteepeatus, Liblikalised, Manufaktuur, Pärn, Põhjasõda, Rüütlimõis, Rittmeister, Rosen (punane), Saksa keel, Saksamaa, Soodla jõgi, Tapa vald, Tõõrakõrve, Uusgootika, Vare, Vesiveski, Virumaa Teataja, 10. august, 1467, 15. mai, 1780, 1837, 1840, 1867, 1868, 19. sajand, 1919, 8. märts.

Ambla kihelkond

Ambla kihelkond oli ajalooline haldusüksus Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Uus!!: Lehtse mõis ja Ambla kihelkond · Näe rohkem »

Ambla kirik

Ambla Püha Neitsi Maarja Kirik ehk Ambla Maarja kirik on Ambla kihelkonna kirik asukohaga Järva maakonnas Ambla alevikus.

Uus!!: Lehtse mõis ja Ambla kirik · Näe rohkem »

Derfelden

Suguvõsa vapp Derfelden (vene Дерфельден) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Lehtse mõis ja Derfelden · Näe rohkem »

Eesti mõisate loend

Siin on loetletud Eestis asunud mõisaid.

Uus!!: Lehtse mõis ja Eesti mõisate loend · Näe rohkem »

Friedrich von Hoyningen-Huene

Friedrich Alexander Georg von Hoyningen-Huene (6/18. mai 1843 Lehtse mõis, Järvamaa – 2. aprill 1921 Brunshaupten, Mecklenburg) oli baltisaksa lepidopteroloog.

Uus!!: Lehtse mõis ja Friedrich von Hoyningen-Huene · Näe rohkem »

Järvamaa

Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale. Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanemaid maakondi.

Uus!!: Lehtse mõis ja Järvamaa · Näe rohkem »

Kuivati

Kuivati on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Lehtse mõis ja Kuivati · Näe rohkem »

Lääne-Viru maakond

Lääne-Viru maakond ehk Lääne-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Lehtse mõis ja Lääne-Viru maakond · Näe rohkem »

Lehtse raudteepeatus

Endine jaama peahoone. Lehtse jaama elamu. Lehtse raudteepeatus (kuni 2012. aastani raudteejaam) on raudteepeatus Lääne-Virumaal Tapa vallas Lehtse alevikus (5. hinnatsoon).

Uus!!: Lehtse mõis ja Lehtse raudteepeatus · Näe rohkem »

Liblikalised

Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.

Uus!!: Lehtse mõis ja Liblikalised · Näe rohkem »

Manufaktuur

Manufaktuur (ladina manufacturus 'käsitsi tehtav') oli hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised.

Uus!!: Lehtse mõis ja Manufaktuur · Näe rohkem »

Pärn

Pärn (Tilia) on kassinaerilaadsete seltsi pärnaliste sugukonda kuuluv lehtpuude perekond.

Uus!!: Lehtse mõis ja Pärn · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Lehtse mõis ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Rüütlimõis

Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.

Uus!!: Lehtse mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »

Rittmeister

"Rittmeister". Autor Juliusz Kossak, 1886 Rittmeister (saksa keeles 'ratsaväeülem') oli eskadroniülema auaste mõne riigi ratsaväes (eelkõige Kesk-Euroopas ja Skandinaavias).

Uus!!: Lehtse mõis ja Rittmeister · Näe rohkem »

Rosen (punane)

Rosen (punane) on Eestimaa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Lehtse mõis ja Rosen (punane) · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Lehtse mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Lehtse mõis ja Saksamaa · Näe rohkem »

Soodla jõgi

Soodla jõgi on jõgi Põhja-Eestis.

Uus!!: Lehtse mõis ja Soodla jõgi · Näe rohkem »

Tapa vald

Tapa vald on kohalik omavalitsus Lääne-Viru maakonnas, mille keskus on Tapa linn.

Uus!!: Lehtse mõis ja Tapa vald · Näe rohkem »

Tõõrakõrve

Tõõrakõrve on küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.

Uus!!: Lehtse mõis ja Tõõrakõrve · Näe rohkem »

Uusgootika

Silmapaistvaid uusgooti ehitisi. Üleval: Westminsteri loss Londonis; vasakul: Teaduse katedraal Pittsburghis; paremal: Sint-Petrus-en-Pauluskerk Ostendes Parliament Hill, Ottawa The Woolworth Building'' kujutav postkaart Uusgooti stiil ehk neogooti stiil ehk uusgootika ehk pseudogootika on historitsistlik arhitektuuristiil, mis sai alguse 1740. aastate Ühendkuningriigis.

Uus!!: Lehtse mõis ja Uusgootika · Näe rohkem »

Vare

Otepää linnuse varemed (juuli 2004) Vare (enamasti kasutatakse mitmuses: varemed) on põlenud või purunenud ehitise jäänused.

Uus!!: Lehtse mõis ja Vare · Näe rohkem »

Vesiveski

Vesiveski Belgias Braine-le-Châteaus Endine Kohila vesiveski Vesiveski on seade veejõu kasutamiseks.

Uus!!: Lehtse mõis ja Vesiveski · Näe rohkem »

Virumaa Teataja

Virumaa Teataja on Eesti kohalik ajaleht, mis ilmub Virumaal.

Uus!!: Lehtse mõis ja Virumaa Teataja · Näe rohkem »

10. august

10.

Uus!!: Lehtse mõis ja 10. august · Näe rohkem »

1467

1467.

Uus!!: Lehtse mõis ja 1467 · Näe rohkem »

15. mai

15.

Uus!!: Lehtse mõis ja 15. mai · Näe rohkem »

1780

1780.

Uus!!: Lehtse mõis ja 1780 · Näe rohkem »

1837

1837.

Uus!!: Lehtse mõis ja 1837 · Näe rohkem »

1840

1840.

Uus!!: Lehtse mõis ja 1840 · Näe rohkem »

1867

1867.

Uus!!: Lehtse mõis ja 1867 · Näe rohkem »

1868

1868.

Uus!!: Lehtse mõis ja 1868 · Näe rohkem »

19. sajand

USA kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Musée du Louvre galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Lehtse mõis ja 19. sajand · Näe rohkem »

1919

1919.

Uus!!: Lehtse mõis ja 1919 · Näe rohkem »

8. märts

8.

Uus!!: Lehtse mõis ja 8. märts · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »