Kiiremini kui brauser!
37 suhted: Ambla kalmistu, Ambla kihelkond, Ambla kirik, Aru mõis (Ambla), Derfelden, Friedrich von Hoyningen-Huene, Harilik pärn, Kurge mõis, Lehtse raudteepeatus, Liblikalised, Manufaktuur, Põhjasõda, Pruuna mõis, Rüütlimõis, Rittmeister, Rosen (punane), Saksa keel, Saksamaa, Soodla jõgi, Tapa vald, Tõõrakõrve, Uusgootika, Vare, Vesiveski, Viljakuivati, Virumaa Teataja, 10. august, 1467, 15. mai, 1780, 1837, 1840, 1867, 1868, 19. sajand, 1919, 8. märts.
Ambla kalmistu
Ambla kirikuaia värav, vaade Ambla kirkuaiast Ambla kalmistu (ka Ambla kirkuaed) on kalmistu Järvamaal Ambla alevikus.
Uus!!: Lehtse mõis ja Ambla kalmistu · Näe rohkem »
Ambla kihelkond
Ambla kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ampel, lühend Amb) oli ajalooline haldusüksus Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Uus!!: Lehtse mõis ja Ambla kihelkond · Näe rohkem »
Ambla kirik
Ambla Püha Neitsi Maarja Kirik ehk Ambla Maarja kirik on Ambla kihelkonna kirik asukohaga Järva maakonnas Ambla alevikus.
Uus!!: Lehtse mõis ja Ambla kirik · Näe rohkem »
Aru mõis (Ambla)
Aru mõis (saksa keeles Arrohof) oli Lehtse mõisa kõrvalmõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Lehtse mõis ja Aru mõis (Ambla) · Näe rohkem »
Derfelden
Derfelden (vene Дерфельден) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Lehtse mõis ja Derfelden · Näe rohkem »
Friedrich von Hoyningen-Huene
Friedrich Alexander Georg von Hoyningen-Huene (6/18. mai 1843 Lehtse mõis, Järvamaa – 2. aprill 1921 Brunshaupten, Mecklenburg) oli baltisaksa lepidopteroloog.
Uus!!: Lehtse mõis ja Friedrich von Hoyningen-Huene · Näe rohkem »
Harilik pärn
Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu (Tilia cordata) on pärnaliste sugukonda pärna perekonda kuuluv lehtpuu.
Uus!!: Lehtse mõis ja Harilik pärn · Näe rohkem »
Kurge mõis
Kurge mõis (saksa keeles Kurküll) oli Lehtse mõisa kõrvalmõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Lehtse mõis ja Kurge mõis · Näe rohkem »
Lehtse raudteepeatus
Lehtse raudteepeatus (kuni 2012. aastani raudteejaam) on raudteepeatus Lääne-Virumaal Tapa vallas Lehtse alevikus (5. hinnatsoon).
Uus!!: Lehtse mõis ja Lehtse raudteepeatus · Näe rohkem »
Liblikalised
Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Uus!!: Lehtse mõis ja Liblikalised · Näe rohkem »
Manufaktuur
Manufaktuur (manufacturus ladina k - käsitsi tehtavKõiv, M., Raudkivi, P., Keskaeg, 1996. Avita, Tallinn, lk 201-202 oli hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. Inglise keeles kasutatakse väljendit putting-out system. Manufaktuurid võib sisuliselt jagada kolme tähenduse vahel.
Uus!!: Lehtse mõis ja Manufaktuur · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Lehtse mõis ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Pruuna mõis
Pruuna mõis (saksa keeles Tois, ka Corbenorm, Tois und Porrick) oli mõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Lehtse mõis ja Pruuna mõis · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Lehtse mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Rittmeister
"Rittmeister". Autor Juliusz Kossak, 1886 Rittmeister (saksa keeles 'ratsaväeülem') oli eskadroniülema auaste mõne riigi ratsaväes (eelkõige Kesk-Euroopas ja Skandinaavias).
Uus!!: Lehtse mõis ja Rittmeister · Näe rohkem »
Rosen (punane)
Roseni suguvõsa aadlivapp Rosen on Eestimaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Lehtse mõis ja Rosen (punane) · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Lehtse mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Lehtse mõis ja Saksamaa · Näe rohkem »
Soodla jõgi
Soodla jõgi on jõgi Põhja-Eestis.
Uus!!: Lehtse mõis ja Soodla jõgi · Näe rohkem »
Tapa vald
Tapa vald on kohaliku omavalitsuse üksus Lääne-Viru maakonnas.
Uus!!: Lehtse mõis ja Tapa vald · Näe rohkem »
Tõõrakõrve
Tõõrakõrve on küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.
Uus!!: Lehtse mõis ja Tõõrakõrve · Näe rohkem »
Uusgootika
Silmapaistvaid uusgooti ehitisi. Üleval: Westminsteri loss Londonis; vasakul: Teaduse katedraal Pittsburghis; paremal: Sint-Petrus-en-Pauluskerk Oostendes Parliament Hill, Ottawa The Woolworth Building kujutav postkaart Uusgooti stiil ehk neogooti stiil ehk uusgootika ehk pseudogootika on historitsistlik arhitektuuristiil, mis sai alguse 1740. aastate Ühendkuningriigis.
Uus!!: Lehtse mõis ja Uusgootika · Näe rohkem »
Vare
Otepää linnuse varemed (juuli 2004) Vare (enamasti kasutatakse mitmuses: varemed) on põlenud või purunenud ehitise jäänused.
Uus!!: Lehtse mõis ja Vare · Näe rohkem »
Vesiveski
Vesiveski Belgias Braine-le-Châteaus Endine Kohila vesiveski Vesiveski on seade veejõu kasutamiseks.
Uus!!: Lehtse mõis ja Vesiveski · Näe rohkem »
Viljakuivati
Moodne viljakuivati 1959. aastal ehitatud viljakuivati Vilama külas Laupa mõisa kuivati Viljakuivati on seadeldis, mille ülesandeks on kuivatada vilja.
Uus!!: Lehtse mõis ja Viljakuivati · Näe rohkem »
Virumaa Teataja
Virumaa Teataja on Eesti kohalik ajaleht, mis ilmub Virumaal.
Uus!!: Lehtse mõis ja Virumaa Teataja · Näe rohkem »
10. august
10.
Uus!!: Lehtse mõis ja 10. august · Näe rohkem »
1467
1467.
Uus!!: Lehtse mõis ja 1467 · Näe rohkem »
15. mai
15.
Uus!!: Lehtse mõis ja 15. mai · Näe rohkem »
1780
1780.
Uus!!: Lehtse mõis ja 1780 · Näe rohkem »
1837
1837.
Uus!!: Lehtse mõis ja 1837 · Näe rohkem »
1840
1840.
Uus!!: Lehtse mõis ja 1840 · Näe rohkem »
1867
1867.
Uus!!: Lehtse mõis ja 1867 · Näe rohkem »
1868
1868.
Uus!!: Lehtse mõis ja 1868 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Lehtse mõis ja 19. sajand · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Lehtse mõis ja 1919 · Näe rohkem »
8. märts
8.
Uus!!: Lehtse mõis ja 8. märts · Näe rohkem »
