50 suhted: Adaptatsioon, Aerjalalised, Ahven, Amuur, Arvukus, Biogeograafia, Biomass, Dorsaalsus, Epilimnion, Eutroofsus, Evolutsioon, Geograafiline laius, Jäsemed, Kannibalism, Karnivoor, Keriloomad, Kitiin, Klaad, Kohastumine, Lülijalgsed, Lõpusjalgsed, Lihas, Liik (bioloogia), Liitsilm, Loomad, Merisiig, Nauplius, Nearktis, Nurg, Palearktis, Partenogenees, Pelagos, Plankton, Populatsioon, Psührofiilid, Röövkala, Röövloom, Selgrootud, Silm, Suguline sigimine, Tagakeha, Tundlad, Vahemeri, Vastne, Vähi pöörijoon, Vähilaadsed, Ventraalsus, Vesikirbulised, Vesikirp, Zooplankton.
Adaptatsioon
Adaptatsioon (ka adaptsioon) on kohandamine, kohandumine, kohastumine või kohanemine või nende tulemus.
Uus!!: Leptodora ja Adaptatsioon · Näe rohkem »
Aerjalalised
Aerjalalised ehk kopepoodid (Copepoda) on lülijalgsete hõimkonda kuuluva aerjalgsete klassi alamklass (võidakse vaadelda ka seltsina aerjalgsete alamklassis).
Uus!!: Leptodora ja Aerjalalised · Näe rohkem »
Ahven
Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.
Uus!!: Leptodora ja Ahven · Näe rohkem »
Amuur
Amuur Venemaa ja Hiina piiril Amuur (vene keeles Амур, hiina keeles 黒竜江, traditsioonilises kirjas 黑龍江 (Heilong Jiang (Hēilóng Jiāng); 'musta draakoni jõgi'), mongoli keeles Хара-Мурэн ('must jõgi'), mandžu keeles ᠰᠠᡥᠠᠯᡳᠶᠠᠨ ᡠᠯᠠ (sahaliyan ula; 'must jõgi'), nanai keeles Даи Мангбо (Dai Mangbo; 'suur jõgi'), nivhi keeles La) on Kaug-Idas asuv jõgi.
Uus!!: Leptodora ja Amuur · Näe rohkem »
Arvukus
Arvukus (harva kasutatud sünonüümi abundants) on liigi isendite arv areaalis või muul kindlal alal.
Uus!!: Leptodora ja Arvukus · Näe rohkem »
Biogeograafia
Saared on biogeograafia jaoks parimad uurimisobjektid Biogeograafia on teadusharu, mis seletab ja kirjeldab bioloogilist mitmekesisust ajas ja ruumis.
Uus!!: Leptodora ja Biogeograafia · Näe rohkem »
Biomass
Biomass ehk elusaine hulk on elusaine mass.
Uus!!: Leptodora ja Biomass · Näe rohkem »
Dorsaalsus
Dorsaalsus on selgmine, selja poole jääv paiknemine.
Uus!!: Leptodora ja Dorsaalsus · Näe rohkem »
Epilimnion
Epilimnion (ka pealisvesi) on kihistunud veekogu (enamasti järve) kõige ülemine veekiht (limnion), mis asetseb allpool oleva hüpolimnioni peal (kui eristatakse ka metalimnioni, siis viimase peal).
Uus!!: Leptodora ja Epilimnion · Näe rohkem »
Eutroofsus
Eutroofsus ehk eutroofia ehk rohketoitelisus on ökosüsteemi seisund, kus veekogus või soos on toitesoolade ehk toiteainete rohkus, mistõttu need ökosüsteemid on enamasti liigirikkad ja produktiivsed.
Uus!!: Leptodora ja Eutroofsus · Näe rohkem »
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Uus!!: Leptodora ja Evolutsioon · Näe rohkem »
Geograafiline laius
Laius ehk geograafiline laius (φ) on suurus, mis iseloomustab maapinnal asuva punkti nurkkaugust ekvaatorist.
Uus!!: Leptodora ja Geograafiline laius · Näe rohkem »
Jäsemed
Jäsemete kasutamine liikumisel Jäsemed (membra, ainsuses membrum) on loomade tugi-liikumisaparaadi paarilised jätketaolised osad, inimesel käed ja jalad.
Uus!!: Leptodora ja Jäsemed · Näe rohkem »
Kannibalism
Kannibalism on liigikaaslase söömine.
Uus!!: Leptodora ja Kannibalism · Näe rohkem »
Karnivoor
Loomtoiduline loom ehk lihatoiduline ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub teistest loomadest.
Uus!!: Leptodora ja Karnivoor · Näe rohkem »
Keriloomad
Keriloomad ehk rotatoorid (Rotifera ehk Rotatoria) on kosmopoliitne alamate loomade hõimkond, kuhu kuuluvad mikroskoopilised pseudotsöloomiga loomad.
Uus!!: Leptodora ja Keriloomad · Näe rohkem »
Kitiin
Kitiin (C8H13NO5)n on pikk biopolümeer, polüsahhariid, glükoosi derivaat.
Uus!!: Leptodora ja Kitiin · Näe rohkem »
Klaad
Klaad on taksonoomiline rühm, mis hõlmab viimast ühist eellast (liiki) ja kõiki selle eellase järeltulijaid.
Uus!!: Leptodora ja Klaad · Näe rohkem »
Kohastumine
Kohastumine (ehk evolutsiooniline adapteerumine) on organismirühmade pöördumatu otstarbekohane ümberkorraldumine, sealhulgas sobitumine uute elamistingimustega.
Uus!!: Leptodora ja Kohastumine · Näe rohkem »
Lülijalgsed
Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest.
Uus!!: Leptodora ja Lülijalgsed · Näe rohkem »
Lõpusjalgsed
Lõpusjalgsed (Branchiopoda) on primitiivsete vähkide klass, mille enamik rühmi on mageveelised.
Uus!!: Leptodora ja Lõpusjalgsed · Näe rohkem »
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Uus!!: Leptodora ja Lihas · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Leptodora ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Liitsilm
elektronmikroskoobi all Liitsilm ehk fassettsilm on paljude selgrootute (sealhulgas putukate) nägemiselund, mis koosneb ommatiididest ehk osasilmakestest.
Uus!!: Leptodora ja Liitsilm · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Leptodora ja Loomad · Näe rohkem »
Merisiig
Merisiig ehk siig (Coregonus lavaretus lavaretus L.) on kalaliik lõhelaste (Salmonidae) sugukonna siia perekonnast.
Uus!!: Leptodora ja Merisiig · Näe rohkem »
Nauplius
Nauplius on teatud vähkide esimene vastsejärk.
Uus!!: Leptodora ja Nauplius · Näe rohkem »
Nearktis
Nearktis hõlmab suure osa Põhja-Ameerikast Nearktis on üks kaheksast maismaariikkonnast Maal.
Uus!!: Leptodora ja Nearktis · Näe rohkem »
Nurg
Nurg (Blicca bjoerkna) on karpkalalaste sugukonda kuuluv kalaliik.
Uus!!: Leptodora ja Nurg · Näe rohkem »
Palearktis
Palearktis on suurim maismaariikkond Maal Palearktis on üks kaheksast maismaariikkonnast Maal.
Uus!!: Leptodora ja Palearktis · Näe rohkem »
Partenogenees
Partenogenees ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev aseksuaalne paljunemisviis, mille puhul embrüod kasvavad elujõuliseks ilma viljastamata.
Uus!!: Leptodora ja Partenogenees · Näe rohkem »
Pelagos
Pelagos ehk avavee-elustik (kreeka sõnast pelagos 'avameri') on veekogu (ookeani, mere ja järve) pelagiaalis elutsevad organismid ehk pelaagilised organismid.
Uus!!: Leptodora ja Pelagos · Näe rohkem »
Plankton
Planktoni fotomontaaž Meroplanktoni näide – jääkala vastne (liik ''Channichthyidae'' sugukonnast) Plankton ehk hõljum (ainsuses plankter) on veekogus hõljuvate liikumisvõimetute või väga vähesel määral liikuvate organismide kogum.
Uus!!: Leptodora ja Plankton · Näe rohkem »
Populatsioon
Ökosüsteemi tasemed: isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.
Uus!!: Leptodora ja Populatsioon · Näe rohkem »
Psührofiilid
Psührofiilid on ekstremofiilsed organismid, kelle elutegevuseks on soodsad ebatavaliselt madalad temperatuurid.
Uus!!: Leptodora ja Psührofiilid · Näe rohkem »
Röövkala
Röövkala on kala, kes toitub teistest kaladest või muudest loomadest.
Uus!!: Leptodora ja Röövkala · Näe rohkem »
Röövloom
Kiskja ehk röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele.
Uus!!: Leptodora ja Röövloom · Näe rohkem »
Selgrootud
Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.
Uus!!: Leptodora ja Selgrootud · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Leptodora ja Silm · Näe rohkem »
Suguline sigimine
Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.
Uus!!: Leptodora ja Suguline sigimine · Näe rohkem »
Tagakeha
Tagakeha ehk abdoomen (abdomen) on lülijalgsete keha tagaosa (pea ja rindmiku taga).
Uus!!: Leptodora ja Tagakeha · Näe rohkem »
Tundlad
Seenekübara allküljel olev hooghänd. Tundlad on hästi näha Tundlad (ladina keeles antennae; ainsuses tundel, antenna) on lülijalgsete keha esimesele segmendile (pea osa) kinnituvad paarilised jätked.
Uus!!: Leptodora ja Tundlad · Näe rohkem »
Vahemeri
Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.
Uus!!: Leptodora ja Vahemeri · Näe rohkem »
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Uus!!: Leptodora ja Vastne · Näe rohkem »
Vähi pöörijoon
Maailma kaart (põhjapöörijoon on märgitud punase jooniga) Põhjapöörijoon ehk Vähi pöörijoon on pöörijoon, mille laiuskraad on 23,5° N. Selle paralleeli peal on päike seniidis üks kord aastas – suvise päikeseseisaku ajal.
Uus!!: Leptodora ja Vähi pöörijoon · Näe rohkem »
Vähilaadsed
Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.
Uus!!: Leptodora ja Vähilaadsed · Näe rohkem »
Ventraalsus
Ventraalsus ehk kõhtmisus on asend looma (sealhulgas inimese) organismis "kõhu pool", selja-kõhutelje kõhupoolsemas osas.
Uus!!: Leptodora ja Ventraalsus · Näe rohkem »
Vesikirbulised
Vesikirbulised ehk kladotseerid (Diplostraca/Cladocera) on selts väikeseid vähke lõpusjalgsete klassist.
Uus!!: Leptodora ja Vesikirbulised · Näe rohkem »
Vesikirp
Poegiv vesikirp ''Daphnia magna'' liikumine aegluubis Vesikirp ehk kiivrik (Daphnia) on vesikirbuliste seltsi kuuluv väikeste vähiliste perekond.
Uus!!: Leptodora ja Vesikirp · Näe rohkem »
Zooplankton
hiilgevähiliste seltsi kuuluv ''Meganyctiphanes norvegica'' Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.
Uus!!: Leptodora ja Zooplankton · Näe rohkem »