Kiiremini kui brauser!
22 suhted: Argolída laht, Athenaios, Diameeter, Egeuse meri, Erosioon, Heraklese vägitööd, Järv, Laguun, Lerna hüdra, Luide, Magevesi, Malaaria, Mets, Nero, Pausanias, Peloponnesos, Plutarchos, Pronksiaeg, Soo, Strabon, Vanakreeka mütoloogia, 19. sajand.
Argolída laht
Vaade Argolída lahele Palamidi kindludsest Nafplios Argolída laht (kreeka Αργολικός Κόλπος) on Myrtooni mere laht Peloponnesose idakaldal.
Uus!!: Lerna järv ja Argolída laht · Näe rohkem »
Athenaios
Athenaios (ladina keeles Athenaeus) Naukratisest oli vanakreeka retoorik ja grammatik, kes oli pärit Vana-Egiptusest Naukratise linnast.
Uus!!: Lerna järv ja Athenaios · Näe rohkem »
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Uus!!: Lerna järv ja Diameeter · Näe rohkem »
Egeuse meri
Satelliidipilt Egeuse merest Veealune vulkaan Egeuse meres Egeuse meri on Vahemere osa, piiratud Balkani poolsaarega läänes ja põhjas, Väike-Aasia poolsaarega idas ja Kreetaga lõunas.
Uus!!: Lerna järv ja Egeuse meri · Näe rohkem »
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Uus!!: Lerna järv ja Erosioon · Näe rohkem »
Heraklese vägitööd
Heraklese vägitööd on vanakreeka mütoloogias kaksteist kangelastegu, mida Herakles pidi sooritama karistuseks oma naise Megara ja kolme poja tapmise eest.
Uus!!: Lerna järv ja Heraklese vägitööd · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Lerna järv ja Järv · Näe rohkem »
Laguun
Newcastle'i suurlinnapiirkonnas Uus-Lõuna-Walesis Laguun (ladina lacus – 'järv') on rannikul paiknev, enamasti piklik ja tavaliselt madal soolase või riimveega looduslik veekogu, mis on põhiveekogust (tavaliselt merest) eraldatud täielikult või osaliselt maasääre või barriga.
Uus!!: Lerna järv ja Laguun · Näe rohkem »
Lerna hüdra
Hüdra Lerna hüdra ehk Hydra (vanakreeka keeles 'veemadu') oli vanakreeka mütoloogias koletis, kes elas Argoses Lerna järve juures (seda järve enam ei ole).
Uus!!: Lerna järv ja Lerna hüdra · Näe rohkem »
Luide
Surmaoru Rahvuspargis Kelso luited Mojave kõrbes Luide on tuuletekkeline positiivne pinnavorm.
Uus!!: Lerna järv ja Luide · Näe rohkem »
Magevesi
Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.
Uus!!: Lerna järv ja Magevesi · Näe rohkem »
Malaaria
Malaaria ehk halltõbi on transmissiivsete haiguste rühm, mida põhjustavad punalibledesse elama asunud eukarüootsed algloomad perekonnast Plasmodium ning millesse nakatuvad osad selgroogsed loomad mitmete hallasääse perekonda liigitatud emaste sääskede pistete vahendusel.
Uus!!: Lerna järv ja Malaaria · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Lerna järv ja Mets · Näe rohkem »
Nero
Nero (Imperator Nero Claudius Divi Claudii Caesar Augustus Germanicus; sünninimi Lucius Domitius Ahenobarbus; 15. detsember 37 – 9. juuni 68) oli Vana-Rooma keiser 13.
Uus!!: Lerna järv ja Nero · Näe rohkem »
Pausanias
Pausaniase "Hellase kirjelduse" väljaanne 1829. aastast Tauchnitzi kirjastuselt Pausanias (vanakreeka keeles Παυσανίας) oli 2.
Uus!!: Lerna järv ja Pausanias · Näe rohkem »
Peloponnesos
Peloponnesose poolsaar satelliidilt nähtuna Peloponnesos (Πελοπόννησος; ´Pelopsi saar´; peamiselt keskajal ka Morea 'moorpuu') on poolsaar Kreekas poolsaar Joonia ja Egeuse mere vahel, mida ühendab mandriga Kórinthose maakitsus.
Uus!!: Lerna järv ja Peloponnesos · Näe rohkem »
Plutarchos
Plutarchos "Paralleelsete elulugude" Jacques Amyot' prantsuse tõlke 1565. aasta väljaandes Plutarchos (vanakreeka Πλούταρχος), pärast Rooma kodanikuks saamist Lucius Mestrius Plutarchus (Μέστριος Πλούταρχος), (u 50 – 120 pKr Chaironeias), oli Vana-Kreeka ajaloolane, biograaf, esseist ja keskplatonist, keda tuntakse eelkõige tema põhiteoste "Paralleelsed elulood" ja "Moralia" järgi.
Uus!!: Lerna järv ja Plutarchos · Näe rohkem »
Pronksiaeg
Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.
Uus!!: Lerna järv ja Pronksiaeg · Näe rohkem »
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Uus!!: Lerna järv ja Soo · Näe rohkem »
Strabon
16. sajandi ettekujutus Strabonist (André Thevet' teosest "Les vrais pourtraits et vies des hommes", Paris 1584) Euroopa kaart Straboni järgi Strabon (vanakreeka keeles Στράβων) (umbes 64/63 eKr – umbes 23/24 pKr) oli Vana-Kreeka ajaloolane ja geograaf.
Uus!!: Lerna järv ja Strabon · Näe rohkem »
Vanakreeka mütoloogia
Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia.
Uus!!: Lerna järv ja Vanakreeka mütoloogia · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Lerna järv ja 19. sajand · Näe rohkem »
