Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Leukotsüüt

Index Leukotsüüt

Leukotsüüt ehk valgelible (ka immuunrakk; vere valgelible, ladina leucocytys; lüh WBC) on koondnimetus vere ja sidekoe granulotsüütide, lümfo- ja monotsüütidele ning mitmetele teistele rakkudele.

49 suhted: Antikehad, Autoimmuunhaigus, Bakterid, Basofiil, Eosinofiilid, Fagotsütoos, HIV, Immuunsüsteem, Kasvaja, Katrin Väli, Keemiaravi, Kehavedelik, Kiiritus, Ladina keel, Laine Trapido, Lümf, Lümfisüsteem, Lümfotsüüt, Leukeemia, Leukopeenia, Leukotsüüt, Luuüdi, Makrofaagid, Maolised, Medicina, Meditsiinisõnastik, Menstruaaltsükkel, Metastaseerumine, Monotsüüt, Nakkushaigused, Närvisüsteem, Nekroos, Neutrofiil, Püüdurretseptorid, Põletik, Rakk, Rasedus, Roomajad, Selgroogsed, Surm, T-abistajarakud, T-lümfotsüüdid, Tüümus, Terminologia Histologica, Tsütokiinid, Veri, Viirused, Yale'i Ülikool, 2007.

Antikehad

Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.

Uus!!: Leukotsüüt ja Antikehad · Näe rohkem »

Autoimmuunhaigus

Autoimmuunhaigus ehk autoimmuuntõbi (lühend AIH) on perekondlik ja/või krooniline haiguslik seisund, mida põhjustab immuunsüsteemi rakkude ebaadekvaatne tegevus.

Uus!!: Leukotsüüt ja Autoimmuunhaigus · Näe rohkem »

Bakterid

Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.

Uus!!: Leukotsüüt ja Bakterid · Näe rohkem »

Basofiil

Basofiilid ehk basofiilsed granulotsüüdid (ladina keeles basophilus) on paljudel selgroogsetel peamiselt verega ringlevad mittefagotsüütilised leukotsüüdid.

Uus!!: Leukotsüüt ja Basofiil · Näe rohkem »

Eosinofiilid

Eosinofiil mikroskoobi all vaadatuna (400x). Eosinofiili ümbritsevad punased verelibled (vasakul) Eosinofiilid ehk eosinofiilsed granulotsüüdid ehk atsidofiilid (ladina keeles eosinum, eosinophilus, granulocytys acidophilus) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi fagotsüütilised leukotsüüdid.

Uus!!: Leukotsüüt ja Eosinofiilid · Näe rohkem »

Fagotsütoos

Fagotsütoos on õgirakkude (fagotsüütide) toimimine organismi kaitsjana.

Uus!!: Leukotsüüt ja Fagotsütoos · Näe rohkem »

HIV

HIV (lühend ingliskeelsest nimetusest human immunodeficiency virus) ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus ehk inimese immuunsuspuudulikkuse viirus on viiruse liik.

Uus!!: Leukotsüüt ja HIV · Näe rohkem »

Immuunsüsteem

Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.

Uus!!: Leukotsüüt ja Immuunsüsteem · Näe rohkem »

Kasvaja

Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.

Uus!!: Leukotsüüt ja Kasvaja · Näe rohkem »

Katrin Väli

Katrin Väli (kodanikunimega Katrin Hallas; sündinud 11. aprillil 1956 Tallinnas) on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja.

Uus!!: Leukotsüüt ja Katrin Väli · Näe rohkem »

Keemiaravi

Keemiaravi ehk kemoteraapia on teraapialiik, mis seisneb inimese ja looma organismis olevate elusate haigustekitajate (bakterid, viirused, ainuraksed jpt) või kasvajate mõjustamisel looduslike või keemilistel menetlustel valmistatud ravimainetega.

Uus!!: Leukotsüüt ja Keemiaravi · Näe rohkem »

Kehavedelik

Kehavedelik ehk orgaaniline kehavedelik (inglise body fluid) on elavate organismide sees leiduv bioloogiline vedelik.

Uus!!: Leukotsüüt ja Kehavedelik · Näe rohkem »

Kiiritus

Kiiritus on protsess, mille kaudu objekt puutub kokku kiirgusega.

Uus!!: Leukotsüüt ja Kiiritus · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Leukotsüüt ja Ladina keel · Näe rohkem »

Laine Trapido

Laine Trapido (aastani 1972 Laine Rettau; sündinud 11. veebruaril 1934 Valjala vallas) on eesti kopsuarst.

Uus!!: Leukotsüüt ja Laine Trapido · Näe rohkem »

Lümf

Lümf ehk lümfivedelik (lad lympha) on enamiku selgroogsete lümfiteedes olev kehavedelik, mis kulgeb tsentraalselt ja valgub ülemisse õõnesveenisüsteemi.

Uus!!: Leukotsüüt ja Lümf · Näe rohkem »

Lümfisüsteem

Lümfisüsteem ehk lümfaatiline süsteem (ladina keeles systema lymphaticum, systema lymphoideum) on lümfoidkudedest koosnev paljude selgroogsete loomade elundkond.

Uus!!: Leukotsüüt ja Lümfisüsteem · Näe rohkem »

Lümfotsüüt

elektronmikroskoobis Lümfotsüüt ehk lümfirakk (ladina keeles lymphocytus) on paljude selgroogsete immuunsüsteemi agranuloosne rakk.

Uus!!: Leukotsüüt ja Lümfotsüüt · Näe rohkem »

Leukeemia

Leukeemia on vere ja luuüdi vähk ehk rahvakeeli verevähk või valgeveresus.

Uus!!: Leukotsüüt ja Leukeemia · Näe rohkem »

Leukopeenia

Leukopeenia (kreeka keelest λευκός leukos 'valge' + πενία penia 'puudulikkus') on leukotsüütide arvu vähenemine.

Uus!!: Leukotsüüt ja Leukopeenia · Näe rohkem »

Leukotsüüt

Leukotsüüt ehk valgelible (ka immuunrakk; vere valgelible, ladina leucocytys; lüh WBC) on koondnimetus vere ja sidekoe granulotsüütide, lümfo- ja monotsüütidele ning mitmetele teistele rakkudele.

Uus!!: Leukotsüüt ja Leukotsüüt · Näe rohkem »

Luuüdi

Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete (sealhulgas inimese) toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.

Uus!!: Leukotsüüt ja Luuüdi · Näe rohkem »

Makrofaagid

Makrofaagid (lad macrophagus, macrophagocytus, kr makros suur + kr phagein sööma + kr kytos rakk) on paljude selgroogsete loomade kehas, erinevates kudedes, elunevad suured õgirakud.

Uus!!: Leukotsüüt ja Makrofaagid · Näe rohkem »

Maolised

Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.

Uus!!: Leukotsüüt ja Maolised · Näe rohkem »

Medicina

Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka: Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) on Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.

Uus!!: Leukotsüüt ja Medicina · Näe rohkem »

Meditsiinisõnastik

"Meditsiinisõnastik" on 1996.

Uus!!: Leukotsüüt ja Meditsiinisõnastik · Näe rohkem »

Menstruaaltsükkel

Menstruaaltsükkel on teaduslik termin füsioloogiliste muutuste kohta, mis võivad toimuda viljakas eas naiste organismis seksuaalse paljunemise ja viljastumise eesmärgil.

Uus!!: Leukotsüüt ja Menstruaaltsükkel · Näe rohkem »

Metastaseerumine

Metastaseerumiseks (ka siirdkolletena levimiseks) nimetatakse peamiselt üksiku kasvajaraku ehk pahaloomulise kasvaja levikut algkoldest kaugemal asuvatesse kehapiirkondadesse, kus nad tekitavad algkoega vahetult mitte seotud koldeid ehk metastaase.

Uus!!: Leukotsüüt ja Metastaseerumine · Näe rohkem »

Monotsüüt

Monotsüüt (ladina monocytys) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi tuumaga rakud.

Uus!!: Leukotsüüt ja Monotsüüt · Näe rohkem »

Nakkushaigused

Nakkushaigused (ladina keeles morbi contagiosi, ainsuses morbus contagiosus) ehk infektsioonhaigused (ladina keeles morbi infectiosi, ainsuses morbus infectiosus) on haigused või haigustunnusteta kandlusseisundid, mille põhjustab organismi sattunud nakkustekitaja ja mille puhul on võimalik levik inimeselt või loomalt inimesele või loomale otseselt või kaudselt.

Uus!!: Leukotsüüt ja Nakkushaigused · Näe rohkem »

Närvisüsteem

Närvisüsteem (ladina k. systema nervosum) on elundkond, mille eesmärgiks on töödelda väliskeskkonnast ning organismist pärit informatsiooni ning reguleerida selle tulemusel organismi käitumist ning koordineerida füsioloogiat.

Uus!!: Leukotsüüt ja Närvisüsteem · Näe rohkem »

Nekroos

Nekroos ehk kärbus ehk koekärbus (ladina keeles necrosis) on enamiku eukarüootsete elusorganismide osa (elundi, koe või koeosa) rakkude kohalik programmeerimata surm erinevate kahjustavate tegurite toimel.

Uus!!: Leukotsüüt ja Nekroos · Näe rohkem »

Neutrofiil

Neutrofiil segmenteerunud tuumaga Neutrofiil (neutrophilus) on paljude imetajate kehas ringlev segmenttuumaga rakk, mis liigitatakse granulotsüütide ehk polümorfonukleaarsete leukotsüütide hulka, olles kõige arvukamalt esindatud leukotsüüt.

Uus!!: Leukotsüüt ja Neutrofiil · Näe rohkem »

Püüdurretseptorid

Püüdurretseptorid ehk raisaretseptorid (ka koristusretseptorid; inglise keeles scavenger receptors, lühend SR) on paljude loomade immuunrakkudel (nagu fagotsüüdid ja makrofaagid) toimivad retseptorid (klassidest A-J), mis tunnevad ära oksüdeeritud või atsetüleeritud LDL-osakesed.

Uus!!: Leukotsüüt ja Püüdurretseptorid · Näe rohkem »

Põletik

Põletik (ladina keeles inflammatio) on immuunsüsteemi esmane reaktsioon nakkusele või ärritajale (vigastus, kiiritus, elektrivool, kuum või külm, keemilised ained vms).

Uus!!: Leukotsüüt ja Põletik · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Uus!!: Leukotsüüt ja Rakk · Näe rohkem »

Rasedus

Raseduse lõppstaadiumis naine Naine 26. rasedusnädalal Rasedus ehk gestatsioon on naise füsioloogiline seisund eostuse ja sünnituse vahel.

Uus!!: Leukotsüüt ja Rasedus · Näe rohkem »

Roomajad

Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Uus!!: Leukotsüüt ja Roomajad · Näe rohkem »

Selgroogsed

Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.

Uus!!: Leukotsüüt ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Surm

Inimese pealuu on universaalne surma sümbol Surm on organismi elu lõppemine.

Uus!!: Leukotsüüt ja Surm · Näe rohkem »

T-abistajarakud

T-abistajarakud ehk CD4-rakud ehk CD4-lümfotsüüdid ehk T4-lümfotsüüdid ehk Th rakud ehk TH rakud ehk T-helperrakud on paljude selgroogsete lümfisüsteemi rakud.

Uus!!: Leukotsüüt ja T-abistajarakud · Näe rohkem »

T-lümfotsüüdid

skaneeriva elektronmikroskoobiga vaadates T-lümfotsüüdid ehk T-rakud (ladina lymphocytus T) on paljude selgroogsete lümfisüsteemi rakud.

Uus!!: Leukotsüüt ja T-lümfotsüüdid · Näe rohkem »

Tüümus

Tüümus ehk harkelund on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.

Uus!!: Leukotsüüt ja Tüümus · Näe rohkem »

Terminologia Histologica

Terminologia Histologica (lühend TH) on rahvusvaheline inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavara.

Uus!!: Leukotsüüt ja Terminologia Histologica · Näe rohkem »

Tsütokiinid

Tsütokiinid (inglise keeles cytokines) on selgrootutel ja selgroogsetel loomadel tuumaga rakkude poolt komplekteeritavate ja vabastatavate mitmesuguste väikesemolekuliliste lahustuvate valkude või glükoproteiinide koondnimetus, mis vahendavad lühiajaliselt ja lokaalselt erinevaid bioloogilisi toimeid ja rakkudevahelist informatsiooni.

Uus!!: Leukotsüüt ja Tsütokiinid · Näe rohkem »

Veri

Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.

Uus!!: Leukotsüüt ja Veri · Näe rohkem »

Viirused

Viirused (vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke.

Uus!!: Leukotsüüt ja Viirused · Näe rohkem »

Yale'i Ülikool

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Leukotsüüt ja Yale'i Ülikool · Näe rohkem »

2007

2007.

Uus!!: Leukotsüüt ja 2007 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Immuunrakk, Leucocytys, Leukotsüüdid, Valge verelible, Valgelible, Valgelibled, Vere valgelible.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »