Kiiremini kui brauser!
47 suhted: Afiinsus (biokeemia), Aldehüüdid, Aminohapped, Ananass, Aprikoos, Õun, Bakterid, Banaan, Bataat, Bensiin, Diislikütus, Disahhariidid, Ensüüm, Etanool, Glükoos, Hapnik, Hüdrolüüs, Informatsiooni-RNA, Katalüüs, Käärimine, Molekulivalem, Monomeer, Monosahhariidid, Oligosahhariidid, Pärm, Pirn, Ploom, Porgand, Punapeet, Rakk, Sahhariidid, Sahharoos, Süsihape, Süsihappegaas, Süsinik, Süsivesinikud, Suhkrud, Suhkrupeet, Suhkruroog, Tärklis, Transkriptsioon (geneetika), Veepotentsiaal, Vereringe, Vesi, Viigimari, Viinamari, Virsik.
Afiinsus (biokeemia)
Biotiinil (kujutatud värviliste sfääridena) on kõrge afiinsus streptavidiini (kujutatud siniste sekundaarstruktuuridena) suhtes. Kristallstruktuuri koordinaatide allikas: PDB 1STP. Afiinsus (biokeemias), ka seostumise afiinsus või seondumise afiinsus on molekuli või iooni iseloomustav võime luua mittekovalentseid vastastikmõjusid teise, enamasti looduses leiduva molekuliga (näiteks valgu või nukleiinhappega) või selle analoogiga (näiteks valguga, mida kodeerib sünteetiline nukleotiidijärjestus).
Uus!!: Fruktoos ja Afiinsus (biokeemia) · Näe rohkem »
Aldehüüdid
Aldehüüdi üldvalem.-R on süsinikuahel. Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (–CHO).
Uus!!: Fruktoos ja Aldehüüdid · Näe rohkem »
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Uus!!: Fruktoos ja Aminohapped · Näe rohkem »
Ananass
Harilik ananass (Ananas comosus) on troopiline taim bromeelialiste sugukonnas.
Uus!!: Fruktoos ja Ananass · Näe rohkem »
Aprikoos
Aprikoosid on aprikoosipuu viljad Terve ja läbilõigatud aprikoos Aprikoos on aprikoosipuu vili.
Uus!!: Fruktoos ja Aprikoos · Näe rohkem »
Õun
Erinevaid õunu Mets-õunapuu viljad 'Rubin' 'Red Delicious' 'Golden Delicious' 'Granny Smith' 'Royal Gala' 'Braeburn' Kanzi ehk 'Nicoter' 'Fuji' Õun on õunapuu vili, botaanilises mõttes õunvili.
Uus!!: Fruktoos ja Õun · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Fruktoos ja Bakterid · Näe rohkem »
Banaan
Banaanitaim koos viljakobaraga Maailmas kõige populaarsema kultivari Cavendish viljad Banaan on banaani perekonda (Musa) kuuluvate liikide vili.
Uus!!: Fruktoos ja Banaan · Näe rohkem »
Bataat
Bataat ehk maguskartul (Ipomoea patatas) on perekonda lehtertapp kuuluv taimeliik, mille tärkliserohkeid magusaid mugulaid pruugitakse paljudes maades toiduks.
Uus!!: Fruktoos ja Bataat · Näe rohkem »
Bensiin
Bensiin purgis Bensiin (Briti inglise keeles petrol, Ameerika inglise keeles gasoline, saksa keeles Benzin) on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu (keeb temperatuurivahemikus 30–200 °C), kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik.
Uus!!: Fruktoos ja Bensiin · Näe rohkem »
Diislikütus
Biodiislikütus Diislikütus (inglise diesel fuel, saksa Dieselkraftstoff) on peamiselt mootorikütusena kasutatav süsivesinike segu, mis keeb temperatuurivahemikus 200–350 °C.
Uus!!: Fruktoos ja Diislikütus · Näe rohkem »
Disahhariidid
Disahhariid on süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist.
Uus!!: Fruktoos ja Disahhariidid · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Fruktoos ja Ensüüm · Näe rohkem »
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Uus!!: Fruktoos ja Etanool · Näe rohkem »
Glükoos
Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse.
Uus!!: Fruktoos ja Glükoos · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Fruktoos ja Hapnik · Näe rohkem »
Hüdrolüüs
Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.
Uus!!: Fruktoos ja Hüdrolüüs · Näe rohkem »
Informatsiooni-RNA
Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.
Uus!!: Fruktoos ja Informatsiooni-RNA · Näe rohkem »
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Uus!!: Fruktoos ja Katalüüs · Näe rohkem »
Käärimine
Käärimine ehk fermentatsioon ehk fermenteerumine (ka anaeroobne glükolüüs) on teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas) keskkonnas ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel.
Uus!!: Fruktoos ja Käärimine · Näe rohkem »
Molekulivalem
Molekulivalem ehk molekulaarvalem (ka molekulvalem) on keemiline valem, mis näitab molekuli koostist, kasutades keemiliste elementide sümboleid ja allindekseid, mis näitavad elemendi aatomite arvu molekulis.
Uus!!: Fruktoos ja Molekulivalem · Näe rohkem »
Monomeer
Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.
Uus!!: Fruktoos ja Monomeer · Näe rohkem »
Monosahhariidid
Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud ehk monoosid on orgaaniliste ühendite klass.
Uus!!: Fruktoos ja Monosahhariidid · Näe rohkem »
Oligosahhariidid
Oligosahhariidid on orgaanilised ühendid, mille molekul sisaldab suhteliselt väikese arvu (2–10) monosahhariididele (lihtsuhkrutele) vastavaid lülisid.
Uus!!: Fruktoos ja Oligosahhariidid · Näe rohkem »
Pärm
Värske pärm pakendis Pärmid on pärmseentest koosnevad vedelad või tahked toiduained, samuti toidulisandid.
Uus!!: Fruktoos ja Pärm · Näe rohkem »
Pirn
Hariliku pirnipuu viljad Liiv-pirnipuu vili ehk liivpirn Pirn 'Isolda' Pirn 'Shinseiki' Kuivatatud pirnid Pirnikook Magustoit pirnidega Pirn on pirnipuu perekonda kuuluvate liikide vili.
Uus!!: Fruktoos ja Pirn · Näe rohkem »
Ploom
Anne Vallayer-Coster, "Ploomikorv" (1769) Ploom on ühe emakasuudmega ja ülemise sigimikuga õiest arenenud luuviljaliste paljasvili.
Uus!!: Fruktoos ja Ploom · Näe rohkem »
Porgand
Porgand ehk aedporgand ehk söögiporgand (ka kultuurporgand) (Daucus carota sativus, Daucus sativus) on sarikaliste sugukonda porgandi perekonda kuuluv kaheaastane rohttaim.
Uus!!: Fruktoos ja Porgand · Näe rohkem »
Punapeet
Punapeedid kimbus Punapeedi juurika läbilõige, heledamad kihid on kambiumiringid Peedisalat Borši valmistamisel kasutatakse punapeeti Peedimahl Punapeet ehk söögipeet ehk aedpeet ehk peet (Beta vulgaris subsp. vulgaris var. vulgaris või Beta vulgaris subsp. vulgaris, Conditiva rühm) on maltsaliste sugukonda kuuluv kaheaastane kultuurtaim.
Uus!!: Fruktoos ja Punapeet · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Fruktoos ja Rakk · Näe rohkem »
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Uus!!: Fruktoos ja Sahhariidid · Näe rohkem »
Sahharoos
Sahharoosi molekulmudel Sahharoos ehk suhkur ehk lauasuhkur (ladina saccharum) on looduslikult taimset päritolu disahhariid (süsivesik) ja süsivesikuline toiduaine.
Uus!!: Fruktoos ja Sahharoos · Näe rohkem »
Süsihape
Süsihape on anorgaaniline ühend molekulivalemiga H2CO3.
Uus!!: Fruktoos ja Süsihape · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Fruktoos ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Fruktoos ja Süsinik · Näe rohkem »
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Uus!!: Fruktoos ja Süsivesinikud · Näe rohkem »
Suhkrud
Sahharoos Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass.
Uus!!: Fruktoos ja Suhkrud · Näe rohkem »
Suhkrupeet
Suhkrupeedi põld Suhkrupeedi juurikad Suhkrupeet (Beta vulgaris spp. vulgaris var. altissima) on maltsaliste sugukonda kuuluv kaheaastane kultuurtaim, hariliku peedi teisend.
Uus!!: Fruktoos ja Suhkrupeet · Näe rohkem »
Suhkruroog
Suhkruroog (botaaniline nimetus harilik suhkruroog; ladinakeelne teaduslik nimetus Saccharum officinarum) on kõrreliste sugukonda suhkruroo perekonda kuuluv rohttaim.
Uus!!: Fruktoos ja Suhkruroog · Näe rohkem »
Tärklis
Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv tärklis Amülopektiini struktuur. See on vees lahustumatu tärklis Tärklis (ladina keeles Amylum) on orgaaniline aine, makromolekul, ka polüsahhariid.
Uus!!: Fruktoos ja Tärklis · Näe rohkem »
Transkriptsioon (geneetika)
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
Uus!!: Fruktoos ja Transkriptsioon (geneetika) · Näe rohkem »
Veepotentsiaal
Veepotentsiaal on mingis keskkonnas, organismis, koes jt oleva vee potentsiaalne energia (vabaenergia) puhta veega võrrelduna.
Uus!!: Fruktoos ja Veepotentsiaal · Näe rohkem »
Vereringe
Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.
Uus!!: Fruktoos ja Vereringe · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Fruktoos ja Vesi · Näe rohkem »
Viigimari
Terve ja poolitatud viik Pooltoored viigimarjad puul Valminud viigid Viigimari ehk viik on hariliku viigipuu vili.
Uus!!: Fruktoos ja Viigimari · Näe rohkem »
Viinamari
Valged viinamarjad on tegelikult rohelised Kollased viinamarjad Mustjassinised viinamarjad Punased viinamarjad Viinamari on viinapuu (Vitis) perekonda kuuluvate taimede vili.
Uus!!: Fruktoos ja Viinamari · Näe rohkem »
Virsik
Virsikud on virsikupuu viljad Virsikud Lamevirsikud Virsik on virsikupuu (Prunus persica) vili.
Uus!!: Fruktoos ja Virsik · Näe rohkem »
