Kiiremini kui brauser!
54 suhted: Aluspaar, Aminohapped, Anomaalia, Bakterid, C-terminaalne ots, Diferentseerumine, Domeen (bioloogia), Embrüogenees, Embrüonaalsed tüvirakud, Epiteelkude, Evolutsioon, G-valgud, G-valguga seotud retseptorid, Geen, Geeniekspressioon, Genoom, Glükoproteiinid, Hingamisteed, Homoloogia, Hormoonid, Imetajad, Impulss, Jämesool, Kahepaiksed, Kalad, Klassifikatsioon, Kromosoom, Kude, Leutsiin, Limaskest, Linnud, Loode, Luteiniseeriv hormoon, Magu, Marrasknahk, N-terminaalne ots, Närvisüsteem, Neerud, Organism, Peaaju, Peensool, Rakk, Rakumembraan, Rakutuum, Retseptor (biokeemia), Roomajad, Süda, Seedekulgla, Selgroogsed, Tüvirakk, ..., Transkriptsioon (geneetika), Tsütoplasma, Valgud, Wnt signaalirada. Laienda indeks (4 rohkem) »
Aluspaar
Adeniini ja tümiini aluspaar. Katkendjooned tähistavad vesiniksidemeid Aluspaar (inglise base pair, lühend: bp) on kaks omavahel vesiniksidemetega seotud nukleotiidi, mis esinevad vastastikustes komplementaarsetes DNA või RNA ahelates.
Uus!!: Lgr-valgud ja Aluspaar · Näe rohkem »
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Uus!!: Lgr-valgud ja Aminohapped · Näe rohkem »
Anomaalia
Anomaaliaks nimetatakse olulist kõrvalekallet üldtunnustatud statistilistest normidest.
Uus!!: Lgr-valgud ja Anomaalia · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Lgr-valgud ja Bakterid · Näe rohkem »
C-terminaalne ots
Valgu C-terminaalne aminohappejääk ja selle karboksüülrühm (protoneeritud kujul). C-terminaalne ots (ka C-ots või C-terminaal) on osa valgu molekulist ning vastab valgu primaarstruktuuri üleskirjutuses kõige parempoolsema aminohappejäägi karboksüülrühmale (sellest ka lühend „C“).
Uus!!: Lgr-valgud ja C-terminaalne ots · Näe rohkem »
Diferentseerumine
Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.
Uus!!: Lgr-valgud ja Diferentseerumine · Näe rohkem »
Domeen (bioloogia)
Domeen (Regio) on bioloogias praeguse seisuga kõrgeim taksonoomiline kategooria, üks eluslooduse suurjaotusi.
Uus!!: Lgr-valgud ja Domeen (bioloogia) · Näe rohkem »
Embrüogenees
Inimese embrüogenees Embrüogenees ehk organismi looteline areng on ontogeneesi esimene staadium.
Uus!!: Lgr-valgud ja Embrüogenees · Näe rohkem »
Embrüonaalsed tüvirakud
Inimese embrüonaalsed tüvirakud koekultuuris koos hiire fibroblastidest toiterakkudega Embrüonaalsed tüvirakud on pluripotentsed tüvirakud, mis on saadud embrüo varajase staadiumi blastotsüsti sisemisest rakumassist.
Uus!!: Lgr-valgud ja Embrüonaalsed tüvirakud · Näe rohkem »
Epiteelkude
Epiteelkude ehk epiteel (inglise keeles epithelial tissue, kreeka keeles thēlē 'nisa') on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.
Uus!!: Lgr-valgud ja Epiteelkude · Näe rohkem »
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Uus!!: Lgr-valgud ja Evolutsioon · Näe rohkem »
G-valgud
G-valgu beeta-gamma kompleks. Beeta alaühik on sinine ja gamma alaühik punane Guanosiindifosfaat Guanosiintrifosfaat G-valgud ehk guaniininukleotiide siduvad valgud on valdavalt eukarüootsetel organismidel klassifitseeritud valkude perekond, mis tegeleb väljastpoolt rakku tulevate keemiliste signaalide ülekandega raku sisemusse.
Uus!!: Lgr-valgud ja G-valgud · Näe rohkem »
G-valguga seotud retseptorid
Melanokortiin-4 retseptori struktuur, kus on näha G-valguga seotud retseptoritele iseloomulikud seitse membraani läbivat domeeni G-valguga seotud retseptorid (ingl k G protein-coupled receptors (GPCR)) moodustavad suure osa valguliste retseptorite perekonnast, mis tuvastavad rakuväliseid molekule ja aktiveerivad rakusiseseid signaaliülekande radasid, mille tagajärjel saavutatakse bioloogiline vastus (igasugune muutus raku olekus või aktiivsuses, näiteks liikumine, ainete sekreteerimine, ensüümide tootmine, geenide ekspressioon jne.). GPCR-id on membraanisisesed valgud, millel on seitse membraani läbivat domeeni (transmembraanset heeliksit).
Uus!!: Lgr-valgud ja G-valguga seotud retseptorid · Näe rohkem »
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Uus!!: Lgr-valgud ja Geen · Näe rohkem »
Geeniekspressioon
Geneetilise info avaldumise lihtsustatud skeem ehk kuidas päriliku teabe (DNA) põhjal tekib RNA ning selle põhjal omakorda valgud, mis ehitavad rakke üles ja hoiavad neid töös. Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine on protsess, mille käigus organismi geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna.
Uus!!: Lgr-valgud ja Geeniekspressioon · Näe rohkem »
Genoom
Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.
Uus!!: Lgr-valgud ja Genoom · Näe rohkem »
Glükoproteiinid
Glükoproteiin on liitvalk ehk kompleksvalk, mis koosneb valgust ja polüsahhariidide ahelatest.
Uus!!: Lgr-valgud ja Glükoproteiinid · Näe rohkem »
Hingamisteed
Hingamisteed on...
Uus!!: Lgr-valgud ja Hingamisteed · Näe rohkem »
Homoloogia
Homoloogia on bioloogias mõiste, mis tähistab struktuurset sarnasust, vastandudes analoogiale kui funktsionaalsele sarnasusele.
Uus!!: Lgr-valgud ja Homoloogia · Näe rohkem »
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Uus!!: Lgr-valgud ja Hormoonid · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Lgr-valgud ja Imetajad · Näe rohkem »
Impulss
Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega.
Uus!!: Lgr-valgud ja Impulss · Näe rohkem »
Jämesool
Jämesool ja selle osad Jämesool (ladina keeles intestinum grassum) on selgroogsete loomade kõhuõõnes paiknev seedekanali lõpuosa, mis algab peensoole lõpust ja lõpeb pärakukanaliga (anaalkanaliga).
Uus!!: Lgr-valgud ja Jämesool · Näe rohkem »
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Lgr-valgud ja Kahepaiksed · Näe rohkem »
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Uus!!: Lgr-valgud ja Kalad · Näe rohkem »
Klassifikatsioon
Klassifikatsioon ehk liigitus ehk kategooriate kujundamine on esemete (objektide) rühmitamine teatud ühiste tunnusega süsteemi või üksikuteks klassideks.
Uus!!: Lgr-valgud ja Klassifikatsioon · Näe rohkem »
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Uus!!: Lgr-valgud ja Kromosoom · Näe rohkem »
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Uus!!: Lgr-valgud ja Kude · Näe rohkem »
Leutsiin
Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.
Uus!!: Lgr-valgud ja Leutsiin · Näe rohkem »
Limaskest
Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.
Uus!!: Lgr-valgud ja Limaskest · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Lgr-valgud ja Linnud · Näe rohkem »
Loode
Loode ehk feetus ehk vililane on embrüost ehk idulasest välja arenenud eostusvili.
Uus!!: Lgr-valgud ja Loode · Näe rohkem »
Luteiniseeriv hormoon
Luteiniseeriv hormoon (LH, tuntud ka kui lutropiin) on hormoon, mida toodab eesmine ajuripats.
Uus!!: Lgr-valgud ja Luteiniseeriv hormoon · Näe rohkem »
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Uus!!: Lgr-valgud ja Magu · Näe rohkem »
Marrasknahk
Marrasknahk ehk epidermis (ladina keeles epidermis) on inimestel ja paljudel selgroogsetel loomadel nahka kattev mitmekihiline lameepiteel.
Uus!!: Lgr-valgud ja Marrasknahk · Näe rohkem »
N-terminaalne ots
N-terminaalne ots ehk N-ots ehk amino-terminaalne ots on polüpeptiidahela ots, kus paikneb vaba -NH2-rühm.
Uus!!: Lgr-valgud ja N-terminaalne ots · Näe rohkem »
Närvisüsteem
access-date.
Uus!!: Lgr-valgud ja Närvisüsteem · Näe rohkem »
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Uus!!: Lgr-valgud ja Neerud · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Lgr-valgud ja Organism · Näe rohkem »
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Uus!!: Lgr-valgud ja Peaaju · Näe rohkem »
Peensool
Peensool (ladina keeles intestinum tenue) on paljude selgroogsete loomade ja imetajate seedeelundkonda kuuluv elund.
Uus!!: Lgr-valgud ja Peensool · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Lgr-valgud ja Rakk · Näe rohkem »
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Uus!!: Lgr-valgud ja Rakumembraan · Näe rohkem »
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Uus!!: Lgr-valgud ja Rakutuum · Näe rohkem »
Retseptor (biokeemia)
Retseptorid on raku sees või pinnal olevad valgud või valgumolekulide kooslused, mis seovad ligande ja funktsioneerivad signaaliülekandjatena.
Uus!!: Lgr-valgud ja Retseptor (biokeemia) · Näe rohkem »
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Lgr-valgud ja Roomajad · Näe rohkem »
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Uus!!: Lgr-valgud ja Süda · Näe rohkem »
Seedekulgla
Seedekulgla ehk seedetrakt (ladina tractus digestorius,canalis digestorius) on kõrgemate organismide suupilu ja päraku vahel kulgev õõneselundeist koosnev kanaltee, mida söödud toit läbib.
Uus!!: Lgr-valgud ja Seedekulgla · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Lgr-valgud ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Tüvirakk
Tüvirakk (ld cellula praecursoria, mitm cellulae praecursoriae) on hulkraksete organismide erinevates kudedes leiduvate diferentseerumata paljunemisvõimeliste algrakkude tüüp.
Uus!!: Lgr-valgud ja Tüvirakk · Näe rohkem »
Transkriptsioon (geneetika)
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
Uus!!: Lgr-valgud ja Transkriptsioon (geneetika) · Näe rohkem »
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Uus!!: Lgr-valgud ja Tsütoplasma · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Lgr-valgud ja Valgud · Näe rohkem »
Wnt signaalirada
Wnt signaalirada on valkude võrgustik, mis vahendab signaale raku pinnaretseptorite ja tuumas aset leidva geeniekspressiooni vahel.
Uus!!: Lgr-valgud ja Wnt signaalirada · Näe rohkem »
