Kiiremini kui brauser!
30 suhted: Alamjooks, Ülemjooks, Bauska, Bolderāja, Buļļupe, Daugava, Dolokivi, Jūrmala, Jõeorg, Jõgi, Jelgava, Läti, Leedu, Lielupe (Jūrmala), Liivi laht, Linn, Mūsa jõgi, Mēmele jõgi, Paljandumine, Rannik, Saksa keel, Suue, Svēte jõgi, Svitene jõgi, Valgla, Vircava jõgi, Vooluhulk, Zemgale, 1697, 1755.
Alamjooks
1 – ülemjooks2 – keskjooks3 – alamjooks Alamjooks on jõe suudme lähedane osa.
Uus!!: Lielupe ja Alamjooks · Näe rohkem »
Ülemjooks
1 - ülemjooks2 - keskjooks3 - alamjooks Ülemjooks on jõe lähte lähedane osa.
Uus!!: Lielupe ja Ülemjooks · Näe rohkem »
Bauska
Bauska (saksa Marienland või Bauske, poola keeles Bowsk, jidiši keeles בויסק, Bojsk) on linn Lätis Zemgales, Bauska piirkonna keskus.
Uus!!: Lielupe ja Bauska · Näe rohkem »
Bolderāja
Bolderāja Bolderāja asendikaart Bolderāja on asum Riias Kurzeme rajoonis Daugava vasakul kaldal Buļļupest lõunas pindalaga 8,329 km².
Uus!!: Lielupe ja Bolderāja · Näe rohkem »
Buļļupe
Buļļupe asukoht Lielupe ja Daugava vahel Buļļupe on Lielupe vana jõesäng, mida mööda viimane voolas Daugavasse.
Uus!!: Lielupe ja Buļļupe · Näe rohkem »
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Lielupe ja Daugava · Näe rohkem »
Dolokivi
porsumise tõttu on kivi ääred teist värvi Dolokivi lõikamine 1994. aastal Dolokivi ehk dolomiit on valdavalt dolomiidist koosnev karbonaatkivim.
Uus!!: Lielupe ja Dolokivi · Näe rohkem »
Jūrmala
Jūrmala (tõlkes 'mererand') on linn Lätis Vidzemes Liivi lahe lõunakaldal Lielupe jõe ja mere vahelisel kitsal alal.
Uus!!: Lielupe ja Jūrmala · Näe rohkem »
Jõeorg
Jõeorg on piklik negatiivne pinnavorm, mis on tekkinud jõe erodeeriva tegevuse tagajärjel.
Uus!!: Lielupe ja Jõeorg · Näe rohkem »
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Uus!!: Lielupe ja Jõgi · Näe rohkem »
Jelgava
Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.
Uus!!: Lielupe ja Jelgava · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Lielupe ja Läti · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Lielupe ja Leedu · Näe rohkem »
Lielupe (Jūrmala)
Lielupe jaamahoone. Lielupe asendikaart Lielupe on Läti linna Jūrmala osa.
Uus!!: Lielupe ja Lielupe (Jūrmala) · Näe rohkem »
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Uus!!: Lielupe ja Liivi laht · Näe rohkem »
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Uus!!: Lielupe ja Linn · Näe rohkem »
Mūsa jõgi
Mūsa jõgi (läti; leedu keeles Mūša) on jõgi Euroopas Leedus ja Lätis.
Uus!!: Lielupe ja Mūsa jõgi · Näe rohkem »
Mēmele jõgi
Mēmele jõgi (leedu keeles Nemunėlis, poola keeles Niemenek) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Lielupe ja Mēmele jõgi · Näe rohkem »
Paljandumine
Paljandumine on aluspõhjakivimite avanemine maapinnal.
Uus!!: Lielupe ja Paljandumine · Näe rohkem »
Rannik
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd.
Uus!!: Lielupe ja Rannik · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Lielupe ja Saksa keel · Näe rohkem »
Suue
Amazonase suue Niiluse delta Okavango delta lõpeb Kalahari kõrbe põhjaservas soodes La Plata laht on tõenäoliselt Paraná jõe estuaar Suue on koht, kus jõgi suubub merre, järve või teise jõkke.
Uus!!: Lielupe ja Suue · Näe rohkem »
Svēte jõgi
Svēte, (leedu keeles Švėtė) on jõgi Lätis ja Leedu põhjaosas, Lielupe vasakpoolne ja veerohkeim lisajõgi.
Uus!!: Lielupe ja Svēte jõgi · Näe rohkem »
Svitene jõgi
Svitene jõgi Lätis Svitene, (leedu keeles Švitinys, poola keeles Szwityń) on jõgi Lätis ja Leedu põhjaosas, Lielupe vasakpoolne lisajõgi.
Uus!!: Lielupe ja Svitene jõgi · Näe rohkem »
Valgla
jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.
Uus!!: Lielupe ja Valgla · Näe rohkem »
Vircava jõgi
Vircava jõgi Leedus Vircava, (leedu keeles Virčiuvis, poola keeles Wierszyta) on jõgi Lätis ja Leedu põhjaosas, Lielupe vasakpoolne lisajõgi.
Uus!!: Lielupe ja Vircava jõgi · Näe rohkem »
Vooluhulk
Amazonase vooluhulga muutmine aasta jooksul Vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus.
Uus!!: Lielupe ja Vooluhulk · Näe rohkem »
Zemgale
Zemgale vapp (1921) Zemgale (ka Semigalia või Sem(i)gallia (läti keeles Zemgale, saksa keeles Semgallen, poola keeles Semigalia, leedu keeles Žiemgala, liivi keeles Zemgāl) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas, mis mõne kirjelduse kohaselt hõlmab ka tänapäevase Leedu alasid. Zemgalega piirnevad ajaloolised piirkonnad Sēlija, Samogiitia, Kuramaa ja Liivimaa. Piirkond on peamiselt tasane. Kõige tähtsamad jõed on Daugava ja Lielupe. Suurim linn on Jelgava, kunagise Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi pealinn. Piirkonda kuuluvad Jelgava linn ning Auce, Baldone, Dobele, Engure, Iecava, Jaunpilsi, Jelgava, Ozolnieki, Rundāle, Tērvete, Tukumsi ja Vecumnieki omavalitsus. 1795–1918 kuulus Zemgale haldusjaotuses Kuramaa alla ning läks koos selle territooriumiga pärast Esimest maailmasõda Läti Vabariigile. Piirkonna nimi on tulnud muistse balti rahva semgalite nimetusest. 13. sajandist on seeli rahvalt nime pärinud Sēlijat peetud Zemgale osaks, tänapäeval moodustab see Zemgale valimisringkonna idaosa. Ka ajalooline Sēlija hõlmab osa Kirde-Leedust.
Uus!!: Lielupe ja Zemgale · Näe rohkem »
1697
1697.
Uus!!: Lielupe ja 1697 · Näe rohkem »
1755
1755.
Uus!!: Lielupe ja 1755 · Näe rohkem »
