Kiiremini kui brauser!
80 suhted: Aadel, Alavere mõis, Albert (Riia piiskop), Arhangelsk, Aruküla mõis (Koeru), Ķekava vald, BBC, Benckendorff, Bernhard Otto von Lieven, Dominic Lieven, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Eksjö, Ervita mõis, Fahrensbach, Hans Heinrich von Liewen (1664–1733), Innocentius III, Jaunmārupe, Jelgava, Joachim Friedrich von Liewen, Karksi kihelkond, Karksi mõis, Karksi mõisa kalmistu, Karl Christoph von Lieven, Katariina II, Kaupo, Kiltsi mõis (Ridala), Kriket, Krimulda, Kullamaa kihelkond, Kuramaa, Kurisoo mõis, Latgale, Läänemaa, Läti keel, Līvāni, Liivi mõis, Liivimaa, Liivimaa maamarssal, Liivlased, Mežotne, Mežotne mõis, Moskva kubermang, Nordisk familjebok, Parun, Paul I, Pärnumaa, Püha Anna orden, Pommeri kindralkuberneride loend, Preiļi rajoon, Rüütlimõis, ..., Reinhold Liwe, Riia rajoon, Rittmeister, Rooma, Rootsi, Rootsi dominioonid, Rootsi keel, Saaremaa, Sloka, Sooniste mõis, Svenskt biografiskt handlexikon, Taganrog, Tartu Ülikool, Tartu õpperingkond, Tolli mõis, Turaida, Turu ja Pori lään, Udeva mõis, Uexküll, Upplands Väsby vald, Valgekaartlased, Venemaa, Venemaa Keisririik, Venemaa kodusõda, Wilhelm von Lieven, Wrangell, Zöge von Manteuffel, 1202, 1203, 1826. Laienda indeks (30 rohkem) »
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Uus!!: Lieven ja Aadel · Näe rohkem »
Alavere mõis
Alavere mõis oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Lieven ja Alavere mõis · Näe rohkem »
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Uus!!: Lieven ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »
Arhangelsk
Arhangelsk (vene keeles Архангельск) on linn Põhja-Venemaal Valge mere lähedal Dvina jõe deltas 40–45 km kaugusel suudmest, Arhangelski oblasti ja Primorski rajooni keskus.
Uus!!: Lieven ja Arhangelsk · Näe rohkem »
Aruküla mõis (Koeru)
Aruküla mõisa härrastemaja Aruküla mõisa härrastemaja tagakülg Aruküla mõis oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Lieven ja Aruküla mõis (Koeru) · Näe rohkem »
Ķekava vald
Ķekava vald (läti keeles Ķekavas pagasts) on vald Lätis Ķekava piirkonnas.
Uus!!: Lieven ja Ķekava vald · Näe rohkem »
BBC
BBC (British Broadcasting Corporation) on Suurbritannia avalik-õiguslik televisiooni- ja ringhäälingukontsern, mis edastab saateid üle maailma.
Uus!!: Lieven ja BBC · Näe rohkem »
Benckendorff
Benckendorff (vene keeles Бенкендорф) on baltisaksa rae- ja aadlisuguvõsa.
Uus!!: Lieven ja Benckendorff · Näe rohkem »
Bernhard Otto von Lieven
Vabahärra Bernhard Otto von Lieven (ka Bernhard Otto Liwe või Berend Otto Liewen või Bernhard Otto von Lywen; 1625 – maetud 23. veebruar 1700), oli Vana-Liivimaa Lievenite aadlisuguvõsa Eestimaa harust pärit Rootsi rittmeister, Turu lääni ratsaväeülem (ooberst) ja Kullamaa kihelkonna Liivi (Parmel) ja Sooniste (Soinitz) pärusmõisnik.
Uus!!: Lieven ja Bernhard Otto von Lieven · Näe rohkem »
Dominic Lieven
Dominic Lieven (2020) Dominic Lieven (sündinud 19. jaanuaril 1952 Singapuris) on Briti ajaloolane.
Uus!!: Lieven ja Dominic Lieven · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa seisusliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal.
Uus!!: Lieven ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik · Näe rohkem »
Eksjö
Eksjö on linn Rootsis Jönköpingi läänis, Eksjö valla keskus.
Uus!!: Lieven ja Eksjö · Näe rohkem »
Ervita mõis
Mõisa peahoone Ervita mõisa tuuleveski vare Ervita mõis (saksa keeles Erwita) oli Järvamaal Koeru kihelkonnas Ervital asunud rüütlimõis.
Uus!!: Lieven ja Ervita mõis · Näe rohkem »
Fahrensbach
Fahrensbachide vapp Fahrensbach (Varresbeck, Varensbach, Farensbach, Францбеков) oli Reinimaalt pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Lieven ja Fahrensbach · Näe rohkem »
Hans Heinrich von Liewen (1664–1733)
Liewenite vapp Hans Heinrich von Liewen (1664–1733) oli Rootsi sõjaväelane, Liivimaa õuekohtu president ja Liivimaa jalaväepataljoni ülem, kes osales Põhjasõjas.
Uus!!: Lieven ja Hans Heinrich von Liewen (1664–1733) · Näe rohkem »
Innocentius III
Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Uus!!: Lieven ja Innocentius III · Näe rohkem »
Jaunmārupe
Jaunmārupe (varasema lätikeelse nimega Švarcenieki, Pavasari) on küla (lielciems) Lätis Mārupe piirkonnas (enne 2009 Riia rajoonis) Neriņa jõe kaldal.
Uus!!: Lieven ja Jaunmārupe · Näe rohkem »
Jelgava
Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.
Uus!!: Lieven ja Jelgava · Näe rohkem »
Joachim Friedrich von Liewen
Joachim Friedrich von Liewen (1665–1713) oli Rootsi sõjaväelane ning ooberstleitnant, kes osales Põhjasõjas.
Uus!!: Lieven ja Joachim Friedrich von Liewen · Näe rohkem »
Karksi kihelkond
Karksi kirik Karksi kihelkond (lühend Krk; saksa keeles Kirchspiel Karkus in Kreis Pernau) on ajalooline kihelkond Mulgimaal ja Liivimaa kubermangu, Pärnu kreisis.
Uus!!: Lieven ja Karksi kihelkond · Näe rohkem »
Karksi mõis
Karksi mõisa valitsejamaja (oktoober 2014) Karksi mõis (saksa keeles Schloß Karkus) oli rüütlimõis Karksi kihelkonnas Pärnumaal (vaadatud 13.11.2015).
Uus!!: Lieven ja Karksi mõis · Näe rohkem »
Karksi mõisa kalmistu
Karksi mõisa kalmistu on kalmistu Karksi kihelkonnas Pärnumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Karksi-Nuia linnas Mulgi vallas Viljandi maakonnas.
Uus!!: Lieven ja Karksi mõisa kalmistu · Näe rohkem »
Karl Christoph von Lieven
Karl Christoph von Lieven (vkj 1. veebruar 1767 Kiiev – 31. detsember 1844 Balgale) oli Balti kiriku- ja haridustegelane, sõjaväelane, Tartu Ülikooli kuraator 1817–1828, Venemaa keisririigi rahvahariduse minister 1828–1833, alates 1826 Riiginõukogu liige.
Uus!!: Lieven ja Karl Christoph von Lieven · Näe rohkem »
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Uus!!: Lieven ja Katariina II · Näe rohkem »
Kaupo
Mälestuskivi Kaupo oletataval hauakohal Krimulda kiriku lähistel Kaupo (ka Caupo, Kope; surnud 21. või 22. septembril 1217) oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses.
Uus!!: Lieven ja Kaupo · Näe rohkem »
Kiltsi mõis (Ridala)
Kiltsi mõisa peaportaal Kiltsi mõisa varemed Kiltsi mõisa varemed Kiltsi või Valgevälja mõis (saksa keeles Weissenfeld) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Lieven ja Kiltsi mõis (Ridala) · Näe rohkem »
Kriket
Kriketimatš. Pruun riba on mänguväljak ehk ''pitch''. Mustades pükstes mehed on kohtunikud crease'''id Kriket on pesapallisarnane spordimäng, mis on eriti populaarne Suurbritannias ja Rahvaste Ühenduse maades.
Uus!!: Lieven ja Kriket · Näe rohkem »
Krimulda
Krimulda (saksa keeles Kremon või Cremon) on endine küla Sigulda linna piires Koiva paremal kaldal.
Uus!!: Lieven ja Krimulda · Näe rohkem »
Kullamaa kihelkond
Kullamaa kirik Kullamaa kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Goldenbeck, lühend Kul) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Uus!!: Lieven ja Kullamaa kihelkond · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Lieven ja Kuramaa · Näe rohkem »
Kurisoo mõis
Peahoone Peahoone Kurisoo mõis (saksa keeles Kurrisal) oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Lieven ja Kurisoo mõis · Näe rohkem »
Latgale
Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.
Uus!!: Lieven ja Latgale · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Lieven ja Läänemaa · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Lieven ja Läti keel · Näe rohkem »
Līvāni
Līvāni (latgali Leivuons, saksa Lievenhof) on linn Lätis Latgales Daugava ääres, Līvāni piirkonna halduskeskus.
Uus!!: Lieven ja Līvāni · Näe rohkem »
Liivi mõis
Liivi mõis (saksa keeles Parmel) oli mõis Läänemaal Kullamaa kihelkonnas, tänapäeval Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Uus!!: Lieven ja Liivi mõis · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Lieven ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa maamarssal
Liivimaa maamarssal (saksa keeles Livländischen Landmarschall, vene keeles предводитель дворянства) oli 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik Liivimaal, kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag).
Uus!!: Lieven ja Liivimaa maamarssal · Näe rohkem »
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Uus!!: Lieven ja Liivlased · Näe rohkem »
Mežotne
Mežotne on küla (vidējciems) Lätis Bauska piirkonnas, Lielupe jõe vasakul kaldal.
Uus!!: Lieven ja Mežotne · Näe rohkem »
Mežotne mõis
Mežotne mõisa peahoone Mežotne mõis (Mežotnes pils) on mõis Lätis Bauska piirkonnas Mežotne vallas Mežotnes.
Uus!!: Lieven ja Mežotne mõis · Näe rohkem »
Moskva kubermang
Moskva kubermang (vene keeles Московская губерния) oli Venemaa Keisririigi, Vene SFNV ja NSV Liidu haldusüksus aastatel 1708–1929.
Uus!!: Lieven ja Moskva kubermang · Näe rohkem »
Nordisk familjebok
Teise trüki köite juugendstiilis selg "Nordisk familjebok" on Rootsi entsüklopeedia, mille 20-köiteline esimene trükk ilmus aastatel 1876–1899 ja 38-köiteline, pealkirjaga "Uggleupplagan" (Öökulliväljaanne) tuntud kordustrükk aastatel 1904–1926.
Uus!!: Lieven ja Nordisk familjebok · Näe rohkem »
Parun
Parun (ladina keeles baro) on Euroopa aadlitiitel, mis jääb feodaalses hierarhias krahvide ja rüütlite vahele.
Uus!!: Lieven ja Parun · Näe rohkem »
Paul I
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.
Uus!!: Lieven ja Paul I · Näe rohkem »
Pärnumaa
Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.
Uus!!: Lieven ja Pärnumaa · Näe rohkem »
Püha Anna orden
Püha Anna orden (vene keeles Императорский орден Святой Анны, saksa keeles Orden der Heiligen Anna) oli Venemaa keisririigi orden.
Uus!!: Lieven ja Püha Anna orden · Näe rohkem »
Pommeri kindralkuberneride loend
Pommeri kindralkuberneride loendis on loetletud Rootsi Pommeri (Svenska Pommern) kindralkubernerid.
Uus!!: Lieven ja Pommeri kindralkuberneride loend · Näe rohkem »
Preiļi rajoon
Preiļi rajoon oli 1.
Uus!!: Lieven ja Preiļi rajoon · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Lieven ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Reinhold Liwe
Reinhold Liwe (ka von Liewen ja von Lieven) (19. november 1621 – 19. september 1665 Kiltsi) oli Rootsi sõjaväelane (jalaväe kindralmajor), Saaremaa asehaldur, maanõunik ja Kuressaare linnuse komandant, Eksjö vabahärra ja mitme mõisa omanik.
Uus!!: Lieven ja Reinhold Liwe · Näe rohkem »
Riia rajoon
Riia rajoon oli 1.
Uus!!: Lieven ja Riia rajoon · Näe rohkem »
Rittmeister
"Rittmeister". Autor Juliusz Kossak, 1886 Rittmeister (saksa keeles 'ratsaväeülem') oli eskadroniülema auaste mõne riigi ratsaväes (eelkõige Kesk-Euroopas ja Skandinaavias).
Uus!!: Lieven ja Rittmeister · Näe rohkem »
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Uus!!: Lieven ja Rooma · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Lieven ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi dominioonid
Rootsi kuningriigi dominioonid (rootsi keeles Svenska besittningar) olid Rootsi krooni (kuningriigi) kontrolli all olevad territooriumid, mis aga ei olnud täielikult integreeritud Rootsi kuningriigi koosseisu.
Uus!!: Lieven ja Rootsi dominioonid · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Lieven ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Lieven ja Saaremaa · Näe rohkem »
Sloka
Sloka vapp. Sloka asendikaart. Sloka on Läti linna Jūrmala osa.
Uus!!: Lieven ja Sloka · Näe rohkem »
Sooniste mõis
Sooniste mõis (saksa keeles Soinitz) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Lieven ja Sooniste mõis · Näe rohkem »
Svenskt biografiskt handlexikon
Leksikoni üheköiteline 1. trükk ja kaheköiteline 2. trükk "Svenskt biografiskt handlexikon" on biograafiline leksikon, mis sisaldab alates reformatsiooniajastust kuni leksikoni väljaandmiseni tuntuks saanud Rootsi inimeste elulugusid.
Uus!!: Lieven ja Svenskt biografiskt handlexikon · Näe rohkem »
Taganrog
Taganrog on linn Venemaal Rostovi oblastis.
Uus!!: Lieven ja Taganrog · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Lieven ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu õpperingkond
Tartu õpperingkond, 1893.
Uus!!: Lieven ja Tartu õpperingkond · Näe rohkem »
Tolli mõis
Tolli mõisa koolimaja 19. sajandi lõpus Tolli mõis (saksa keeles Pargenthal) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Lieven ja Tolli mõis · Näe rohkem »
Turaida
Turaida (liivi Toreida, Toraid, oletatavalt 'Taara aed', saksa Treyden või Treiden) on endine asula Sigulda linna territooriumil (Koiva paremal kaldal) Lätis.
Uus!!: Lieven ja Turaida · Näe rohkem »
Turu ja Pori lään
Turu ja Pori lään (soome keeles Turun ja Porin lääni, rootsi keeles Åbo och Björneborgs län) asus Soomes aastatel 1634 kuni 1997.
Uus!!: Lieven ja Turu ja Pori lään · Näe rohkem »
Udeva mõis
Mõisahoone otsavaade Udeva mõis seest Udeva mõis (saksa keeles Uddewa) oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Lieven ja Udeva mõis · Näe rohkem »
Uexküll
Uexküll (ka Üxküll) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Lieven ja Uexküll · Näe rohkem »
Upplands Väsby vald
Upplands Väsby vald on 2. järgu haldusüksus Rootsis Upplandi maakonnas Stockholmi läänis.
Uus!!: Lieven ja Upplands Väsby vald · Näe rohkem »
Valgekaartlased
Valgekaartlased (vene keeles белогвардейцы) olid oktoobrirevolutsiooni toime pannud bolševike ja esseeride vastastes sõjalistes formeeringutes (Anton Denikini, Pjotr Krasnovi, Peter von Wrangeli, Nikolai Judenitši, Aleksandr Koltšaki jt. armeedes) osalejad.
Uus!!: Lieven ja Valgekaartlased · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Lieven ja Venemaa · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Lieven ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Venemaa kodusõda
Venemaa kodusõda (1917–1921) oli Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei juhtkonna juhtimisel ja toetusel endise Venemaa keisririigi territooriumil "punaste" (bolševike revolutsioonilise valitsuse toetajate) ja "valgete" (bolševike revolutsioonilise valitsuse vastaste) jõudude vahel toimunud relvakonflikt.
Uus!!: Lieven ja Venemaa kodusõda · Näe rohkem »
Wilhelm von Lieven
Parun Wilhelm Heinrich von Lieven Vabahärra Wilhelm Heinrich von Lieven (vene Василий (Вильгельм) Карлович Ливен; vkj 29. september 1800 Dinhofa mõis, Bauska kihelkond, Kuramaa kubermang – vkj 2. veebruar 1880 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane.
Uus!!: Lieven ja Wilhelm von Lieven · Näe rohkem »
Wrangell
Wrangell (ka Wrangel) (vene keeles Врангель) on Varangu mõisa järgi nime saanud põlisaadlisuguvõsa.
Uus!!: Lieven ja Wrangell · Näe rohkem »
Zöge von Manteuffel
Zöge von Manteuffel, ka Zoege von Manteuffel, Manteuffel gen.
Uus!!: Lieven ja Zöge von Manteuffel · Näe rohkem »
1202
1202.
Uus!!: Lieven ja 1202 · Näe rohkem »
1203
1203.
Uus!!: Lieven ja 1203 · Näe rohkem »
1826
1826.
Uus!!: Lieven ja 1826 · Näe rohkem »
