Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Liikumine

Index Liikumine

Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).

85 suhted: Absoluutväärtus, Aeg, Aja mõõtmine, Ajavahemik, Aksioom, Albert Einstein, Ühtlane sirgjooneline liikumine, Ühtlaselt kiirenev liikumine, Browni liikumine, Dünaamika, Elektron, Erirelatiivsusteooria, Füüsika, Funktsionaalne sõltuvus, Funktsioon (matemaatika), Galilei teisendus, Hetkkiirus, Isaac Newton, Jäik keha, Jõud, Kaugus, Kõverjooneline liikumine, Keha, Kehade süsteem, Kell, Kepleri seadused, Keskmine kiirus, Keskpunkt, Kiirendus, Kiirus, Kinemaatika, Klassikaline mehaanika, Kohavektor, Koordinaadisüsteem, Kriips, Kulgemine, Kulgliikumine, Lihtne harmooniline liikumine, Liikumine (täpsustus), Liikumisvõrrand, Lorentzi teisendus, Mass, Massikese, Mõõtühik, Mõõtmed, Mõõtmine, Meeter, Meeter sekundis, Mehaanika, Mitteühtlane liikumine, ..., Molekulaardünaamika, Nähtus, Newtoni seadused, Nutatsioon, Osake, Paralleelsed sirged, Päike, Pöörlemine, Pikkus, Planeet, Pretsessioon, Punkt (matemaatika), Punktmass, Relatiivsusteooria, Retrograadne liikumine, Ringjoon, Ringliikumine, Ruum, Sekund, SI, Siht, Sirge, Skalaar, Suund, Taustkeha, Taustsüsteem, Teepikkus, Trajektoor, Tuletis (matemaatika), Vaatleja, Vaatlus, Vaba langemine, Valguse kiirus, Vektoriaalne suurus, 19. sajand. Laienda indeks (35 rohkem) »

Absoluutväärtus

Absoluutväärtus on positiivse arvu ja nulli korral arv ise ning negatiivse arvu absoluutväärtuseks on selle arvu vastandarv.

Uus!!: Liikumine ja Absoluutväärtus · Näe rohkem »

Aeg

Ajaks nimetatakse nii sündmuste järgnevuslikku korrastatust kui ka sündmuste omavahelist kaugust selles korrastatuses.

Uus!!: Liikumine ja Aeg · Näe rohkem »

Aja mõõtmine

Aja mõõtmine on ajavahemike kestuste mõõtmine.

Uus!!: Liikumine ja Aja mõõtmine · Näe rohkem »

Ajavahemik

Ajavahemik on aja osa, mida on võimalik kirjeldada ajapunktide "algus" ja "lõpp" ning ajalõigu "kestus" abil.

Uus!!: Liikumine ja Ajavahemik · Näe rohkem »

Aksioom

Aksioom ehk postulaat on matemaatikas väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks.

Uus!!: Liikumine ja Aksioom · Näe rohkem »

Albert Einstein

Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.

Uus!!: Liikumine ja Albert Einstein · Näe rohkem »

Ühtlane sirgjooneline liikumine

Ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused.

Uus!!: Liikumine ja Ühtlane sirgjooneline liikumine · Näe rohkem »

Ühtlaselt kiirenev liikumine

Ühtlaselt kiireneva liikumise korral liigub keha nii suuruselt kui suunalt muutumatu kiirendusega.

Uus!!: Liikumine ja Ühtlaselt kiirenev liikumine · Näe rohkem »

Browni liikumine

Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste (Browni osakeste) pidevat, korrapäratut liikumist.

Uus!!: Liikumine ja Browni liikumine · Näe rohkem »

Dünaamika

Dünaamika on mehaanika haru, mis uurib liikumist lähtudes liikumise põhjustest.

Uus!!: Liikumine ja Dünaamika · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Uus!!: Liikumine ja Elektron · Näe rohkem »

Erirelatiivsusteooria

Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.

Uus!!: Liikumine ja Erirelatiivsusteooria · Näe rohkem »

Füüsika

Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi.

Uus!!: Liikumine ja Füüsika · Näe rohkem »

Funktsionaalne sõltuvus

Funktsionaalne sõltuvus on niisugune kahe muutuja (näiteks x ja y) vaheline seos, milles ühe muutuja (sõltumatu muutuja) x igale väärtusele vastab teise muutuja (sõltuva muutuja) y kindel väärtus, st leidub selline funktsioon või operaator f, mille korral kehtib võrdus y.

Uus!!: Liikumine ja Funktsionaalne sõltuvus · Näe rohkem »

Funktsioon (matemaatika)

Funktsioon ehk kujutus on matemaatikas binaarne seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teisest hulgast (need kaks hulka võivad ka kokku langeda).

Uus!!: Liikumine ja Funktsioon (matemaatika) · Näe rohkem »

Galilei teisendus

Galilei teisendus (Galileo Galilei järgi) on Newtoni mehaanika reegel, mille abil saab siduda punktmassi koordinaate vaadelduna erinevates inertsiaalsetes taustsüsteemides.

Uus!!: Liikumine ja Galilei teisendus · Näe rohkem »

Hetkkiirus

Hetkkiirus on kiirus vaadeldaval hetkel või kiirus vaadeldavas trajektoori punktis.

Uus!!: Liikumine ja Hetkkiirus · Näe rohkem »

Isaac Newton

Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda on peetud tänapäeva füüsika alusepanijaks.

Uus!!: Liikumine ja Isaac Newton · Näe rohkem »

Jäik keha

Jäigaks kehaks ehk absoluutselt jäigaks kehaks nimetatakse sellist keha, mis talle mõjuvate jõudude toimel ei muuda oma suurust ega kuju.

Uus!!: Liikumine ja Jäik keha · Näe rohkem »

Jõud

Jõud on kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu või tema kuju.

Uus!!: Liikumine ja Jõud · Näe rohkem »

Kaugus

Kauguse mõiste on kasutusel tavakeeles ning peamiselt loodusteadustes (füüsikas ja geograafias) ja matemaatikas.

Uus!!: Liikumine ja Kaugus · Näe rohkem »

Kõverjooneline liikumine

Kõverjooneline liikumine on punktmassi või jäiga keha või kehade süsteemi massikeskme liikumine, mille korral kiirusvektori siht muutub.

Uus!!: Liikumine ja Kõverjooneline liikumine · Näe rohkem »

Keha

Keha ehk materiaalne keha on piiritletud ainehulk, mida iseloomustavad geomeetrilised mõõtmed ja mass.

Uus!!: Liikumine ja Keha · Näe rohkem »

Kehade süsteem

Kehade süsteem on teoreetilises mehaanikas kehade hulk, mis on omavahel seotud sidemetega.

Uus!!: Liikumine ja Kehade süsteem · Näe rohkem »

Kell

Kell Päikesekell Varssavis Veekell Kell on seade aja mõõtmiseks.

Uus!!: Liikumine ja Kell · Näe rohkem »

Kepleri seadused

Kepleri kolme seaduse illustratsioon. (1) Orbiidid on ellipsid, kus esimese planeedi fookusteks on ''ƒ''1 ja ''ƒ''2 ning teise planeedi fookusteks ''ƒ''1 ja ''ƒ''3. Päike asub fookuses ''ƒ''1. (2) Kaks tumedamat sektorit ''A''1 ja ''A''2 on võrdsete pindaladega. Aeg, mis kulub planeedil 1, et katta sektorit ''A''1, on võrdne ajaga, mis kulub, et katta sektor ''A''2. (3) Orbitaalperioodide suhe planeedi 1 ja planeedi 2 jaoks on ''a''13/2: ''a''23/2. Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese.

Uus!!: Liikumine ja Kepleri seadused · Näe rohkem »

Keskmine kiirus

Keskmine kiirus \bar v on läbitud teepikkuse s ja selle läbimiseks kulunud aja t suhe.

Uus!!: Liikumine ja Keskmine kiirus · Näe rohkem »

Keskpunkt

Keskpunkt ehk kese ehk tsenter võib tähendada.

Uus!!: Liikumine ja Keskpunkt · Näe rohkem »

Kiirendus

Kiirendus (tähis \vec) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta.

Uus!!: Liikumine ja Kiirendus · Näe rohkem »

Kiirus

Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust – näiteks keemilise reaktsiooni kiirus.

Uus!!: Liikumine ja Kiirus · Näe rohkem »

Kinemaatika

Kinemaatika (kreeka kinēma 'liigutus, liikumine') on mehaanika osa, mis tegeleb keha või masspunkti liikumise matemaatilise kirjeldamisega, käsitlemata liikumise põhjusi ega massi (neid käsitleb dünaamika).

Uus!!: Liikumine ja Kinemaatika · Näe rohkem »

Klassikaline mehaanika

Klassikaline mehaanika on füüsika haru, mis uurib kehade liikumist jõusüsteemi mõjul.

Uus!!: Liikumine ja Klassikaline mehaanika · Näe rohkem »

Kohavektor

Kohavektor ehk raadiusvektor on vektor Kaasik, Ü. (2002).

Uus!!: Liikumine ja Kohavektor · Näe rohkem »

Koordinaadisüsteem

Koordinaadisüsteem ehk koordinaadistik ehk koordinaatide süsteem on eeskiri, mis määrab punkti asukoha ühe või enama arvu abil.

Uus!!: Liikumine ja Koordinaadisüsteem · Näe rohkem »

Kriips

Kriips ehk joon on ümbrusest millegi poolest erinev pikk ja kitsas pinna osa, kitsas triip.

Uus!!: Liikumine ja Kriips · Näe rohkem »

Kulgemine

Kulgemine ehk lokomotsioon (ka liikumine) on loomade (sealhulgas inimese) liikumine ühest kohast teise teda ümbritsevas keskkonnas.

Uus!!: Liikumine ja Kulgemine · Näe rohkem »

Kulgliikumine

Kulgliikumine ehk translatoorne liikumine on jäiga keha mehaaniline liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektoorid on igal hetkel samasihilised ja tervikuna ühesuguse kujuga.

Uus!!: Liikumine ja Kulgliikumine · Näe rohkem »

Lihtne harmooniline liikumine

Lihtne harmooniline liikumine on keha selline liikumine, kus kulg- või pöördliikumise koordinaat (x) sõltub ajast (t) vastavalt valemile Siin A on võnkeamplituud, \omega on ringsagedus ja \phi_0 võnkumise algfaas.

Uus!!: Liikumine ja Lihtne harmooniline liikumine · Näe rohkem »

Liikumine (täpsustus)

Liikumine on mitmetähenduslik mõiste.

Uus!!: Liikumine ja Liikumine (täpsustus) · Näe rohkem »

Liikumisvõrrand

Liikumisvõrrandiks nimetatakse diferentsiaalvõrrandit, mis määrab keha või süsteemi dünaamika.

Uus!!: Liikumine ja Liikumisvõrrand · Näe rohkem »

Lorentzi teisendus

vaatleja vaade aegruumile aegruumi trajektoori kõrval.Vertikaalne suund kujutab aega. Horisontaalne kujutab ruumi, punktiirjoon on vaatleja trajektoor aegruumis. Diagrammi alumine neljandik tähistab vaatlejale nähtavaid sündmusi. Ülemine neljandik tähistab vaatlejale tulevikus nähtavaid sündmusi. Pisikesed punktid on suvalised sündmused aegruumis. Punktiirjoone kallak (hälve vertikaalsusest) näitab vaatleja suhtelist kiirust. Pane tähele, kuidas vaade aegruumile muutub, kui vaatleja kiirendab. Lorentzi teisendus (hollandi füüsiku Hendrik Lorentzi järgi) on aegruumi teisendus erirelatiivsusteoorias, millega seotakse kahe erineva inertsiaalses taustsüsteemis paikneva vaatleja mõõtmistulemused.

Uus!!: Liikumine ja Lorentzi teisendus · Näe rohkem »

Mass

Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.

Uus!!: Liikumine ja Mass · Näe rohkem »

Massikese

Massikese ehk inertsikese on punkt, mis iseloomustab kogu keha massi keskmist asukohta.

Uus!!: Liikumine ja Massikese · Näe rohkem »

Mõõtühik

Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, mida kokkuleppeliselt kasutatakse selle suuruse väärtuste võrdlemiseks ning kvantitatiivseks iseloomustamiseks.

Uus!!: Liikumine ja Mõõtühik · Näe rohkem »

Mõõtmed

Mõõtmed on keha suurust iseloomustavad näitajad, näiteks pikkus, laius, kõrgus paksus, ümbermõõt, läbimõõt.

Uus!!: Liikumine ja Mõõtmed · Näe rohkem »

Mõõtmine

Läbimõõdu mõõtmine nihikuga Mõõtmine on mõõdetava suuruse ehk mõõtesuuruse arvväärtuse kindlakstegemine mõõtevahendi abil.

Uus!!: Liikumine ja Mõõtmine · Näe rohkem »

Meeter

Meeter (kreeka sõnast metron 'mõõt'; lühend m) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv pikkusühik.

Uus!!: Liikumine ja Meeter · Näe rohkem »

Meeter sekundis

Meeter sekundis on SI-süsteemi põhiühikutel põhinev kiiruse mõõtühik, mis näitab, mitu pikkusühikut, meetrit, läbitakse ajaühikus, sekundis.

Uus!!: Liikumine ja Meeter sekundis · Näe rohkem »

Mehaanika

Mehaanika (ka: mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi (jõudude mõjumist).

Uus!!: Liikumine ja Mehaanika · Näe rohkem »

Mitteühtlane liikumine

Mitteühtlane liikumine on punktmassi või jäiga keha või kehade süsteemi massikeskme niisugune liikumine, mille korral kiirusvektor muutub.

Uus!!: Liikumine ja Mitteühtlane liikumine · Näe rohkem »

Molekulaardünaamika

Molekulaardünaamika (MD) on aatomite ja molekulide füüsikalisi liikumisi kirjeldav arvutisimulatsioon.

Uus!!: Liikumine ja Molekulaardünaamika · Näe rohkem »

Nähtus

Nähtus on konkreetne sündmus, omadus või protsess, mis väljendab reaalsuse väliskülgi ja esitab mingit olemuse avaldamise ja väljendamise kuju.

Uus!!: Liikumine ja Nähtus · Näe rohkem »

Newtoni seadused

"Principia" esmatrüki tiitelleht (1687). Isaac Newton Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist seadust, mis panevad aluse dünaamikale ja üldisemalt kogu klassikalisele mehaanikale.

Uus!!: Liikumine ja Newtoni seadused · Näe rohkem »

Nutatsioon

Nutatsioon (ld sõnast nutatio 'võnkumine') on pöörleva keha pöörlemistelje kaldenurga muutumine.

Uus!!: Liikumine ja Nutatsioon · Näe rohkem »

Osake

Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.

Uus!!: Liikumine ja Osake · Näe rohkem »

Paralleelsed sirged

Sirged ''a'' ja ''b'' on paralleelsed Eukleidilises geomeetrias nimetatakse paralleelseteks sirgeteks sirgeid, mis paiknevad ühel ja samal tasandil ja ei lõiku.

Uus!!: Liikumine ja Paralleelsed sirged · Näe rohkem »

Päike

Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht.

Uus!!: Liikumine ja Päike · Näe rohkem »

Pöörlemine

Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti.

Uus!!: Liikumine ja Pöörlemine · Näe rohkem »

Pikkus

Pikkus on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha lineaarseid mõõtmeid.

Uus!!: Liikumine ja Pikkus · Näe rohkem »

Planeet

Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.

Uus!!: Liikumine ja Planeet · Näe rohkem »

Pretsessioon

Güroskoobi pretsessioon Pretsessioon (ld sõnast praecedo 'edasi minema') on pöörleva objekti pöörlemistelje orientatsiooni muutumine.

Uus!!: Liikumine ja Pretsessioon · Näe rohkem »

Punkt (matemaatika)

Punkt on geomeetria lihtsaim objekt, mida iseloomustab üksnes tema asukoht.

Uus!!: Liikumine ja Punkt (matemaatika) · Näe rohkem »

Punktmass

Punktmass ehk masspunkt ehk materiaalne punkt on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti.

Uus!!: Liikumine ja Punktmass · Näe rohkem »

Relatiivsusteooria

Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.

Uus!!: Liikumine ja Relatiivsusteooria · Näe rohkem »

Retrograadne liikumine

Retrograadne liikumine on keha orbitaalne liikumine vastassuunas sellele, mis on antud süsteemi kehade puhul normaalne.

Uus!!: Liikumine ja Retrograadne liikumine · Näe rohkem »

Ringjoon

Ringjoon ja selle keskpunkt. Ringjoon keskpunktiga ''M'' ja raadiusega ''r''. Ringjooneks (üldkeeles ka ringiks) nimetatakse elementaargeomeetrias tasandi antud punktist (ringjoone keskpunktist) kindlal (tavaliselt) positiivsel kaugusel olevate selle tasandi punktide hulka.

Uus!!: Liikumine ja Ringjoon · Näe rohkem »

Ringliikumine

Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori.

Uus!!: Liikumine ja Ringliikumine · Näe rohkem »

Ruum

Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.

Uus!!: Liikumine ja Ruum · Näe rohkem »

Sekund

Sekund (lühend s) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik aja mõõtmiseks.

Uus!!: Liikumine ja Sekund · Näe rohkem »

SI

SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI) ehk SI-süsteem (varem eesti keeles rahvusvaheline mõõtühikute süsteem) on mõõtühikute süsteem, kinnitati ja tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960 Pariisis toimunud Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsi otsusega.

Uus!!: Liikumine ja SI · Näe rohkem »

Siht

Siht on eukleidilises ja afiinses geomeetrias sirgete paralleelsust iseloomustav mõiste: kahel sirgel on sama siht, kui nad on paralleelsed.

Uus!!: Liikumine ja Siht · Näe rohkem »

Sirge

Sirge ehk sirgjoon on ilma läbimõõduta, mõlemas suunas lõpmata pikk, kõverusteta joon ehk ühemõõtmeline ruum, mis võib sisalduda mitmemõõtmelises ruumis.

Uus!!: Liikumine ja Sirge · Näe rohkem »

Skalaar

Skalaaride all mõistetakse matemaatikas arve või üldisemalt ringi elemente, mis osalevad skalaariga korrutamises.

Uus!!: Liikumine ja Skalaar · Näe rohkem »

Suund

Suunad on määratud siltidega Suund on informatsioon, mis määrab ühe punkti suhtelist asukohta teise punkti suhtes kaugust määramata.

Uus!!: Liikumine ja Suund · Näe rohkem »

Taustkeha

Taustkeha on keha, mille suhtes vaadeldakse teiste kehade liikumist (täpsemalt, suhtelist liikumist).

Uus!!: Liikumine ja Taustkeha · Näe rohkem »

Taustsüsteem

Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem.

Uus!!: Liikumine ja Taustsüsteem · Näe rohkem »

Teepikkus

Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul.

Uus!!: Liikumine ja Teepikkus · Näe rohkem »

Trajektoor

Trajektoor ehk liikumisjoon ehk lennujoon on keha või punkti (keha osa või punktmassi) teekond liikumisel ruumis või tasandil.

Uus!!: Liikumine ja Trajektoor · Näe rohkem »

Tuletis (matemaatika)

Funktsiooni tuletis on matemaatilise analüüsi üks põhimõisteid.

Uus!!: Liikumine ja Tuletis (matemaatika) · Näe rohkem »

Vaatleja

Sõnal vaatleja või nimena Vaatleja on mitu tähendust.

Uus!!: Liikumine ja Vaatleja · Näe rohkem »

Vaatlus

Rõuge Ööbikuoru kiige vaateplatvormil. Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil.

Uus!!: Liikumine ja Vaatlus · Näe rohkem »

Vaba langemine

Vaba langemine on liikumine raskusjõu toimel õhutühjas ruumis (vaakumis).

Uus!!: Liikumine ja Vaba langemine · Näe rohkem »

Valguse kiirus

Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.

Uus!!: Liikumine ja Valguse kiirus · Näe rohkem »

Vektoriaalne suurus

Vektoriaalne suurus on füüsikaline suurus, mida väljendatakse vektorina.

Uus!!: Liikumine ja Vektoriaalne suurus · Näe rohkem »

19. sajand

USA kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Musée du Louvre galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Liikumine ja 19. sajand · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Mehaaniline liikumine, Mehhaaniline liikumine.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »