Kiiremini kui brauser!
72 suhted: Arheoloog, Arheoloogiline kultuur, Arvo Laanest, Ŗ, Balti keeled, Daativ, Daugava, Eberhard Winkler, Eduard Vääri, Eemil Nestor Setälä, Eesti keel, Emakeele Sihtasutus, Grizelda Kristiņ, Heikki Ojansuu, Henriku Liivimaa kroonika, Kaasaütlev kääne, Kaashäälik, Kalevi Wiik, Karjala keel, Karl Pajusalu, Keel, Keelepuu, Keeleteadus, Koiva jõgi, Kuramaa, Kuramaa liivlased, Lauri Kettunen, Lauri Posti, Läänemeresoome algkeel, Läänemeresoome keeled, Läänemeresoome keelte lõunarühm, Läti, Lüüdi keel, Lõunaeesti keeled, Liivi kirjandus, Liivi laht, Liivi-eesti-läti sõnaraamat, Liivimaa, Liivlased, Nimetav kääne, Omastav kääne, Osastav kääne, Oskar Loorits, Palatalisatsioon, Paul Alvre, Paul Ariste, Põhjaeesti murded, Peipsi järv, Saami keeled, Saav kääne, ..., Salatsi, Salatsi liivi keel, Seesütlev kääne, Seestütlev kääne, Sirp (ajaleht), Sisseütlev kääne, Soome-ugri keeled, Tarandkalme, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tähestik, Täishäälik, Tõnu Karma, Thomas Hiärn, Tiit-Rein Viitso, Uurali keeled, Vadja keel, Valter Lang, Valts Ernštreits, Vepsa keel, Viktor Berthold, 19. sajand. Laienda indeks (22 rohkem) »
Arheoloog
Arheoloog väljakaevamistel Arheoloog on inimene, kelle kutseala on arheoloogia või kes tegeleb produktiivselt arheoloogiaga vabal ajal.
Uus!!: Liivi keel ja Arheoloog · Näe rohkem »
Arheoloogiline kultuur
Arheoloogiline kultuur on sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.
Uus!!: Liivi keel ja Arheoloogiline kultuur · Näe rohkem »
Arvo Laanest
Arvo Laanest (22. märts 1931 – 10. mai 2003) oli eesti keeleteadlane.
Uus!!: Liivi keel ja Arvo Laanest · Näe rohkem »
Ŗ
pisi Ŗ (ŗ) on liivi tähestiku ja endine läti tähestiku täht.
Uus!!: Liivi keel ja Ŗ · Näe rohkem »
Balti keeled
Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.
Uus!!: Liivi keel ja Balti keeled · Näe rohkem »
Daativ
Daativ on paljudes keeltes kääne, mis väljendab eelkõige kaudsihitist.
Uus!!: Liivi keel ja Daativ · Näe rohkem »
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Liivi keel ja Daugava · Näe rohkem »
Eberhard Winkler
Eberhard Winkler Eberhard Klaus Wolfgang Winkler (sündinud 31. juulil 1955 Münchenis) on Saksamaa soome-ugri keelte professor.
Uus!!: Liivi keel ja Eberhard Winkler · Näe rohkem »
Eduard Vääri
Vasakult Eduard Vääri, Helju Rajando ja Ellen Uuspõld 1960. aastal. Eduard Vääri (26. juuni 1926 Lapetukme küla, Tartumaa – 17. mai 2005) oli eesti keeleteadlane, filoloogiadoktor (1975).
Uus!!: Liivi keel ja Eduard Vääri · Näe rohkem »
Eemil Nestor Setälä
Eemil Nestor Setälä aastal 1930 Eemil Nestor Setälä (27. veebruar 1864 Kokemäki – 8. veebruar 1935 Helsingi) oli soome keeleteadlane ja folklorist ning poliitik.
Uus!!: Liivi keel ja Eemil Nestor Setälä · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Liivi keel ja Eesti keel · Näe rohkem »
Emakeele Sihtasutus
Emakeele Sihtasutus (varem Eesti Keele Sihtasutus) (EKSA) on Eesti sihtasutus, mille asutas 1993.
Uus!!: Liivi keel ja Emakeele Sihtasutus · Näe rohkem »
Grizelda Kristiņ
Grizelda Kristiņ (läti keeles Grizelda Kristiņa, neiupõlvenimega Grizelda Bertholde; 19. märts 1910 Vaid – 2. juuni 2013) oli viimane elus olnud liivlane, kelle emakeel oli liivi keel.
Uus!!: Liivi keel ja Grizelda Kristiņ · Näe rohkem »
Heikki Ojansuu
Heikki August Ojansuu VR I/3 (26. juuli 1873 Tyrvää, Soome – 18. jaanuar 1923 Helsingi) oli soome keeleteadlane.
Uus!!: Liivi keel ja Heikki Ojansuu · Näe rohkem »
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Uus!!: Liivi keel ja Henriku Liivimaa kroonika · Näe rohkem »
Kaasaütlev kääne
Kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on kääne, mis väljendab kaasasolu, vahendit, viisi või seisundit või aega.
Uus!!: Liivi keel ja Kaasaütlev kääne · Näe rohkem »
Kaashäälik
Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnekulglas takistus või suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Liivi keel ja Kaashäälik · Näe rohkem »
Kalevi Wiik
Kalevi Wiik Kaino Kalevi Wiik (2. august 1932 Turu – 12. september 2015 Turu) oli Soome keeleteadlane, filosoofiadoktor aastast 1965, Turu ülikooli emeriitprofessor foneetika alal, Soome Teaduste Akadeemia liige.
Uus!!: Liivi keel ja Kalevi Wiik · Näe rohkem »
Karjala keel
Karjala keel (karjala) on läänemeresoome keel, karjalaste emakeel.
Uus!!: Liivi keel ja Karjala keel · Näe rohkem »
Karl Pajusalu
Karl Pajusalu 2011. aastal Karl Pajusalu (sündinud 20. juunil 1963) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Liivi keel ja Karl Pajusalu · Näe rohkem »
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Uus!!: Liivi keel ja Keel · Näe rohkem »
Keelepuu
Uurali keelepuu Keelepuu on võrdlevas-ajaloolises keeleteaduses tarvitatav mudel suguluses olevate keelte omavaheliste seoste esitamiseks, näiteks keelkondade kirjeldamisel.
Uus!!: Liivi keel ja Keelepuu · Näe rohkem »
Keeleteadus
Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.
Uus!!: Liivi keel ja Keeleteadus · Näe rohkem »
Koiva jõgi
Koiva on jõgi Lätis.
Uus!!: Liivi keel ja Koiva jõgi · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Liivi keel ja Kuramaa · Näe rohkem »
Kuramaa liivlased
Kuramaa liivlased on Kuramaa põhjaosas elanud liivlased.
Uus!!: Liivi keel ja Kuramaa liivlased · Näe rohkem »
Lauri Kettunen
Lauri Einari Kettunen (10. september 1885 Joroinen – 26. veebruar 1963 Helsingi) oli silmapaistev soome murrete ja läänemeresoome keelte uurija.
Uus!!: Liivi keel ja Lauri Kettunen · Näe rohkem »
Lauri Posti
Lauri Albert Posti (17. märts 1908 Lieto, Päris-Soome – 5. märts 1988 Helsingi) oli soome keeleteadlane.
Uus!!: Liivi keel ja Lauri Posti · Näe rohkem »
Läänemeresoome algkeel
Läänemeresoome algkeel on kõigi läänemeresoome keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Uus!!: Liivi keel ja Läänemeresoome algkeel · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Liivi keel ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Läänemeresoome keelte lõunarühm
Läänemeresoome keelte lõunarühm on sarnaste erijoontega läänemeresoome keelte grupp.
Uus!!: Liivi keel ja Läänemeresoome keelte lõunarühm · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Liivi keel ja Läti · Näe rohkem »
Lüüdi keel
Lüüdi keel on läänemeresoome keel või murre, mis kuulub soome-ugri keelte hulka.
Uus!!: Liivi keel ja Lüüdi keel · Näe rohkem »
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Uus!!: Liivi keel ja Lõunaeesti keeled · Näe rohkem »
Liivi kirjandus
Liivi kirjandus on liivi keeles kirjutatud ilukirjandus.
Uus!!: Liivi keel ja Liivi kirjandus · Näe rohkem »
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Uus!!: Liivi keel ja Liivi laht · Näe rohkem »
Liivi-eesti-läti sõnaraamat
"Liivi-eesti-läti sõnaraamat" (liivi keeles "Līvõkīel-ēstikīel-lețkīel sõnārōntõz", läti keeles "Lībiešu-igauņu-latviešu vārdnīca") on 2012.
Uus!!: Liivi keel ja Liivi-eesti-läti sõnaraamat · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Liivi keel ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Uus!!: Liivi keel ja Liivlased · Näe rohkem »
Nimetav kääne
Nimetav kääne ehk nominatiiv on üks kõige tavalisemaid käändeid.
Uus!!: Liivi keel ja Nimetav kääne · Näe rohkem »
Omastav kääne
Omastav kääne ehk genitiiv on grammatiline kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?".
Uus!!: Liivi keel ja Omastav kääne · Näe rohkem »
Osastav kääne
Osastav kääne ehk partitiiv on abstraktne ehk grammatiline kääne, mis on kasutusel peamiselt soome-ugri keeltes.
Uus!!: Liivi keel ja Osastav kääne · Näe rohkem »
Oskar Loorits
Oskar Loorits. Foto Eesti Teaduste Akadeemia arhiivist Oskar Loorits (9. november 1900 Suure-Kõpu vald – 12. detsember 1961 Uppsala) oli eesti usundiloolane ja folklorist, Eesti Teaduste Akadeemia liige aastail 1938–1940.
Uus!!: Liivi keel ja Oskar Loorits · Näe rohkem »
Palatalisatsioon
Palatalisatsioon ehk peenendus on nähtus, mille korral konsonanti hääldatakse suulaelähedasema keeleasendiga, võrreldes palataliseerimata vastega.
Uus!!: Liivi keel ja Palatalisatsioon · Näe rohkem »
Paul Alvre
Paul Alvre autogramm Paul-Johannes Alvre (aastani 1937 Simenson; 3. jaanuar 1921 Tartu – 18. november 2008) oli eesti keeleteadlane.
Uus!!: Liivi keel ja Paul Alvre · Näe rohkem »
Paul Ariste
Paul Ariste (kuni 1927. aastani Paul Berg; 21. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1954).
Uus!!: Liivi keel ja Paul Ariste · Näe rohkem »
Põhjaeesti murded
Põhjaeesti murded on üks eesti keele murderühm või peamurre.
Uus!!: Liivi keel ja Põhjaeesti murded · Näe rohkem »
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Uus!!: Liivi keel ja Peipsi järv · Näe rohkem »
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Uus!!: Liivi keel ja Saami keeled · Näe rohkem »
Saav kääne
Saav kääne ehk translatiiv on kääne, mis väljendab seisundit, olekut, otstarvet või aega.
Uus!!: Liivi keel ja Saav kääne · Näe rohkem »
Salatsi
Salatsi (läti keeles Salacgrīva, liivi keeles Salats) on linn Lätis Limbaži piirkonnas, mis asub Liivi lahe rannikul.
Uus!!: Liivi keel ja Salatsi · Näe rohkem »
Salatsi liivi keel
Salatsi liivi keel on liivi keele kuju, mida kõneldi Liivimaal Salatsi jõe lähikonnas Liivi lahest idas.
Uus!!: Liivi keel ja Salatsi liivi keel · Näe rohkem »
Seesütlev kääne
Seesütlev kääne ehk inessiiv on sisekohakäänete hulka kuuluv kääne, mis väljendab millegi sees olemist.
Uus!!: Liivi keel ja Seesütlev kääne · Näe rohkem »
Seestütlev kääne
Seestütlev kääne ehk elatiiv on sisekohakäänete hulka kuuluv lähtekääne, mis esineb peamiselt soome-ugri keeltes.
Uus!!: Liivi keel ja Seestütlev kääne · Näe rohkem »
Sirp (ajaleht)
Sirp (endised nimed Sirp ja Vasar, Reede ja Kultuurileht) on Eesti Kultuuriministeeriumi valitsemisalas oleva riigi sihtasutuse toimetatav kultuuriajaleht, mis ilmub üks kord nädalas.
Uus!!: Liivi keel ja Sirp (ajaleht) · Näe rohkem »
Sisseütlev kääne
Sisseütlev kääne ehk illatiiv on üks sisekohakäänete hulka kuuluv sihikääne, mis esineb näiteks eesti, soome, leedu ja ungari keeles.
Uus!!: Liivi keel ja Sisseütlev kääne · Näe rohkem »
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Uus!!: Liivi keel ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »
Tarandkalme
Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut tarandit – maapinnale kividest laotud müüriga ümbritsetud nelinurkset ala.
Uus!!: Liivi keel ja Tarandkalme · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Liivi keel ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Uus!!: Liivi keel ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Näe rohkem »
Tähestik
pisi Tähestik ehk alfabeet (ka: aapestik, aabestik) on tähtede (kirja elementaarsümbolite) standardne komplekt.
Uus!!: Liivi keel ja Tähestik · Näe rohkem »
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Uus!!: Liivi keel ja Täishäälik · Näe rohkem »
Tõnu Karma
Tõnu Karma (Lätis Tenu Karma; 1. mai 1924 Tartu – 9. september 2014) oli Lätis elanud eesti keele- ja raamatuteadlane.
Uus!!: Liivi keel ja Tõnu Karma · Näe rohkem »
Thomas Hiärn
Thomas Hiärn (ka Tomas Hjärne, Hiärne, Hiærne, Hjärn, Hiaern; 1638 Skuoritsa, Ingeri – vkj 6. / 16. august 1678 Virtsu mõis) oli rootsiaegne ametnik ja kroonik.
Uus!!: Liivi keel ja Thomas Hiärn · Näe rohkem »
Tiit-Rein Viitso
pisi Tiit-Rein Viitso (kuni 30. septembrini 1940 Vitismann; 4. märts 1938 Tallinn – 2. detsember 2022) oli eesti keeleteadlane, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor.
Uus!!: Liivi keel ja Tiit-Rein Viitso · Näe rohkem »
Uurali keeled
Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.
Uus!!: Liivi keel ja Uurali keeled · Näe rohkem »
Vadja keel
Vadja keel (vađđaa tšeeli, vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, vadjalaste emakeel.
Uus!!: Liivi keel ja Vadja keel · Näe rohkem »
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Uus!!: Liivi keel ja Valter Lang · Näe rohkem »
Valts Ernštreits
Valts Ernštreits aastal 2010 Tartus Valts Ernštreits (ka Valt Ernštreit; sündinud 26. mail 1974 Riias) on liivi kultuuritegelane ja keeleteadlane.
Uus!!: Liivi keel ja Valts Ernštreits · Näe rohkem »
Vepsa keel
Vepsa keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi oblasti idaosas ning Vologda oblasti lääneosas.
Uus!!: Liivi keel ja Vepsa keel · Näe rohkem »
Viktor Berthold
Viktor Berthold (läti keeles Viktors Bertholds; 16. jaanuar 1921 Vaid – 28. veebruar 2009) oli üks viimaseid liivi keele emakeelena kõnelejaid.
Uus!!: Liivi keel ja Viktor Berthold · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Liivi keel ja 19. sajand · Näe rohkem »
