Kiiremini kui brauser!
53 suhted: Altmargi vaherahu, Cēsis, Daugavpils, Distrikt, Eestimaa hertsogkond, Esimene Poola jagamine, Gotthard Kettler, Jam-Zapolski vaherahu, Jan Hieronimowicz Chodkiewicz, Jan Karol Chodkiewicz, Katariina II, Krzysztof Mikołaj Radziwiłł, Kuramaa, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa piiskop, Kuramaa piiskopkond, Kuuria, Latgale, Läänemereprovintsid, Lõuna-Eesti, Liivi sõda, Liivimaa konstitutsioonid, Liivimaa maapäev, Liivimaa ordinatsioonid, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Liivimaa rüütelkond, Liivimaa vojevoodkond, Lublini unioon, Maamarssal, Magnus, Mikołaj Radziwiłł Rudy, Moskva tsaaririik, Pärnu, Pärnu vojevoodkond, Riia, Riigimõis, Rzeczpospolita, Sigismund Augusti privileeg, Staarost, Stefan Batory, Tartu, Tartu vojevoodkond, Turaida, Vana-Liivimaa, Võnnu vojevoodkond, Venemaa Keisririik, Vidzeme, Vilno leping (1561), Vojevood, ..., Vojevoodkond, Zygmunt II August, 17. sajand. Laienda indeks (3 rohkem) »
Altmargi vaherahu
Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Altmargi vaherahu · Näe rohkem »
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Cēsis · Näe rohkem »
Daugavpils
Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn; latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg, valgevene Дзьвінск) on linn Lätis Väina jõe keskjooksul.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Daugavpils · Näe rohkem »
Distrikt
Distrikt (ladina sõnast districtus) on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Distrikt · Näe rohkem »
Eestimaa hertsogkond
Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Eestimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Esimene Poola jagamine
Esimese Poola jagamise maadejaotus Venemaa protektoraadi staatuses Rzeczpospolita pärast esimest Poola jagamist aastail 1773–1789 Satiiriline Briti ofort "Euroopa juulis 1772" Esimene Poola jagamine, mis leidis aset 1772.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Esimene Poola jagamine · Näe rohkem »
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »
Jam-Zapolski vaherahu
Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Jam-Zapolski vaherahu · Näe rohkem »
Jan Hieronimowicz Chodkiewicz
Jan Hieronimowicz Chodkiewicz (1537 – 4. august 1579) oli 16.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Jan Hieronimowicz Chodkiewicz · Näe rohkem »
Jan Karol Chodkiewicz
Jan Karol Chodkiewicz (leedu Jonas Karolis Chodkevičius (ka Katkevičius), leedu rahvapärimustes Katkus; surnud 24. septembril 1621 Hotini linnuses) oli Poola-Leedu väejuht.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Jan Karol Chodkiewicz · Näe rohkem »
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Katariina II · Näe rohkem »
Krzysztof Mikołaj Radziwiłł
Krzysztof Mikołaj Radziwiłł (leedupäraselt Kristupas Radvila; ka Piorun või Perkūnas (vastavalt poola ja leedu keeles 'piksenool'); u 1547 – 20. november 1603 Łosośna) oli Rzeczpospolita väejuht ja riigitegelane.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Krzysztof Mikołaj Radziwiłł · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Kuramaa · Näe rohkem »
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Kuramaa piiskop
Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Kuramaa piiskop · Näe rohkem »
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Kuramaa piiskopkond · Näe rohkem »
Kuuria
Curia Julia Kuuria (ladina curia) oli Vana-Roomas patriitsisugukondade ühendus, triibuse alajaotis.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Kuuria · Näe rohkem »
Latgale
Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Latgale · Näe rohkem »
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Lõuna-Eesti · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa konstitutsioonid
Liivimaa konstitutsioonid (ladina Constitutiones Livoniae) oli Liivimaa hertsogkonna haldamist reguleeriv seadus, mis kehtestati 1582.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Liivimaa konstitutsioonid · Näe rohkem »
Liivimaa maapäev
Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Liivimaa maapäev · Näe rohkem »
Liivimaa ordinatsioonid
Liivimaa ordinatsioonid (ladina Ordinationes Livoniae) olid Poola-Leedu seimi tehtud täiendus- ja muutmisotsused Liivimaa konstitutsioonide kohta.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Liivimaa ordinatsioonid · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Liivimaa vojevoodkond
Liivimaa vojevoodkond 1686. aastal Poola Kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi kaart, 1739 Liivimaa vojevoodkond ehk Poola–Liivimaa ehk Väike Liivimaa (poola województwo inflanckie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond), mis moodustus Poola-Rootsi sõja tagajärjel 1621 jagunenud Poola Liivimaa Võnnu vojevoodkonna Latgale alale.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Liivimaa vojevoodkond · Näe rohkem »
Lublini unioon
"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Lublini unioon · Näe rohkem »
Maamarssal
Maamarssal (saksa keeles Landmarschall) oli Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht (Liivimaa ordu maamarssal) ja hiljem kohaliku aadli seisusliku omavalitsuse kõrgem ametnik.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Maamarssal · Näe rohkem »
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Magnus · Näe rohkem »
Mikołaj Radziwiłł Rudy
Mikołaj Radziwiłł Rudy (leedu Mikalojus Radvila Rudasis; 1512–1584) oli Rzeczpospolita riigitegelane, Trakai vojevood aastast 1550 ja Vilniuse vojevood aastast 1566, Leedu suurhetman (1553–1566 ja 1576–1584), Leedu suurkantsler aastast 1566.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Mikołaj Radziwiłł Rudy · Näe rohkem »
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Pärnu · Näe rohkem »
Pärnu vojevoodkond
Pärnu vojevoodkond (poola województwo parnawskie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Pärnu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Saare-Lääne piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Pärnu vojevoodkond · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Riia · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Riigimõis · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Sigismund Augusti privileeg
Sigismund Augusti privileeg (ladina Privilegium Sigismundi Augusti) oli Liivi ordu aadlite palvekiri, mille nad 1561.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Sigismund Augusti privileeg · Näe rohkem »
Staarost
Staarost oli Poolas ja tema hallatavatel aladel 14. sajandist kuni 1795.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Staarost · Näe rohkem »
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Stefan Batory · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu vojevoodkond
Tartu vojevoodkond Rzeczpospolitas Tartu vojevoodkond (poola województwo dorpackie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Tartu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Tartu piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Tartu vojevoodkond · Näe rohkem »
Turaida
Turaida (liivi Toreida, Toraid, oletatavalt 'Taara aed', saksa Treyden või Treiden) on endine asula Sigulda linna territooriumil (Koiva paremal kaldal) Lätis.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Turaida · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Võnnu vojevoodkond
Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Võnnu vojevoodkond · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Vidzeme · Näe rohkem »
Vilno leping (1561)
Vilno leping (ajalookirjanduses ka Vilno pakt, Vilniuse leping (pakt)) oli 28. novembril 1561 (ukj) Liivi sõja ajal Vilniuses Liivimaa konföderatsiooni ja Rzeczpospolita vahel sõlmitud leping.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Vilno leping (1561) · Näe rohkem »
Vojevood
Vojevood oli 14.–18.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Vojevood · Näe rohkem »
Vojevoodkond
Poola vojevoodkonnad Vojevoodkond (poola keeles województwo) on haldusüksus Poolas ning oli ajalooline haldusüksus Rzeczpospolitas.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Vojevoodkond · Näe rohkem »
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja Zygmunt II August · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Liivimaa hertsogkond ja 17. sajand · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Inflanty, Üle-Väina hertsogkond.
