Kiiremini kui brauser!
42 suhted: Anna mõis (Nītaure kihelkond), Assessor, Ülikooli tänav, Bukulti mõis, Christoph Adam von Richter, Cirsti mõis, Dzērbene mõis, Dzelzava mõis, Eesti Maakrediitselts, Eramõis, Eriņi mõis, Friedrich von Grote, Heimtali mõis, Jaani tänav, Kompanii tänav, Laen, Lõuna-Eesti, Leonhard Johann von Budberg-Bönninghausen, Liivimaa, Liivimaa õuekohus, Liivimaa kubermang, Liivimaa kuberneride loend, Liivimaa maamarssal, Liivimaa maapäev, Liivimaa Talurahva Rentpank, Mālpilsi mõis, Mēri mõis, Pank, Pärsti mõis, Põhikiri, Peter Reinhold von Sivers, Pociemsi mõis, Räpina mõis, Riia kreis, Saarjärve mõis, Saksa keel, Sooru mõis, Talude päriseksostmine, Tammistu mõis, Vecdrusti mõis, Veckalsnava mõis, 1932.
Anna mõis (Nītaure kihelkond)
Anna mõis, ka Annasmuiža mõis (saksa keeles Annenhof, läti keeles Annasmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Nītaure kihelkonnas.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Anna mõis (Nītaure kihelkond) · Näe rohkem »
Assessor
Assessor on kollegiaalse kohtu-, haldus- või kirikuorgani kaasistuja.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Assessor · Näe rohkem »
Ülikooli tänav
Ülikooli tänav Tartu Ülikooli peahoone ees Ülikooli tänav on tänav Tartu kesklinnas.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Ülikooli tänav · Näe rohkem »
Bukulti mõis
Bukulti mõis (saksa keeles Bellenhof, läti keeles Bukultu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Ādaži kihelkonnas.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Bukulti mõis · Näe rohkem »
Christoph Adam von Richter
Richteri suguvõsa vapp. Christoph Adam von Richter (vene keeles Кристоф Адам (Христофор Адамович) фон Рихтер) (27. mai 1751 – 3. jaanuar 1815 Riia) oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Christoph Adam von Richter · Näe rohkem »
Cirsti mõis
Cirsti mõis (saksa keeles Zirsten, läti keeles Cirstu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Võnnu kreisis Ērgļi-Ogre kihelkonnas.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Cirsti mõis · Näe rohkem »
Dzērbene mõis
Dzērbene mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wendenschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904) Dzērbene mõisa peahoone (2000) Dzērbene mõis (saksa keeles Schloß Serben, läti keeles Dzērbenes muiža, ka Dzērbenes pilsmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Dzērbene kihelkonnas.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Dzērbene mõis · Näe rohkem »
Dzelzava mõis
Mõisa peahoone (2013) Dzelzava mõis (saksa keeles Selsau, läti keeles Dzelzavas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Dzelzava mõis · Näe rohkem »
Eesti Maakrediitselts
Eestimaa Aadli Krediitkassa (saksa keeles Estländische Adelige Güter-Kreditkasse, Estländische Adelige Credit-Kasse, Estlandischer Adeliger Güter-Credit-Verein, vene keeles Эстляндское дворянское кредитное общество) oli aastatel 1802–1940 Tallinnas tegutsenud finantsasutus.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Eesti Maakrediitselts · Näe rohkem »
Eramõis
Eramõis on eraisikule kuuluv mõis.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Eramõis · Näe rohkem »
Eriņi mõis
Eriņi mõis (saksa keeles Heringshof, läti keeles Eriņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Lõuna-Ruhja kihelkonnas.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Eriņi mõis · Näe rohkem »
Friedrich von Grote
Friedrich von Grote (2. detsember (vkj) 1768 Riia − 30. september (vkj) 1836 Eriņi) oli Liivimaa rüütelkonnategelane.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Friedrich von Grote · Näe rohkem »
Heimtali mõis
Heimtali mõisasüdamiku asendiplaan Heimtali mõis, varem Kurvitsa mõis (saksa keeles Heimthal, varem Kurwitz ja Linsen) oli rüütlimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Heimtali mõis · Näe rohkem »
Jaani tänav
Jaani tänav 4, Tampere maja (2007). Jaani tn 5, Tartu Jaani kirik Jaani tänav (saksa keeles Johannisstraße) on Tartu kesklinna tänav, mis on saanud nime tänaval asuva Jaani kiriku järgi.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Jaani tänav · Näe rohkem »
Kompanii tänav
Kompanii tänav (saksa keeles Kompagniestraße, aastatel 1949–1989 Hariduse tänav) asub Tartus, ühendab Raekoja platsi ja Munga tänavat ning on umbes 220 meetrit pikk.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Kompanii tänav · Näe rohkem »
Laen
Laen ehk krediit on võlgnevuse liik.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Laen · Näe rohkem »
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Lõuna-Eesti · Näe rohkem »
Leonhard Johann von Budberg-Bönninghausen
Vabahärra Leonhard Johann von Budberg-Bönninghausen (14. märts (vkj) 1727 − maeti 12. september (vkj) 1796 Riia) oli Liivimaa rüütelkonna tegelane ja mõisaomanik.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Leonhard Johann von Budberg-Bönninghausen · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa õuekohus
Liivimaa õuekohus oli Liivimaa kohtuorgan (õuekohus), mis tegutses aastatel 1630–1889.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Liivimaa õuekohus · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Liivimaa kuberneride loend
Selles loendis on loetletud Liivimaa kubermangu kindralkubernerid, kubernerid ja Riia linnuse asehaldurid.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Liivimaa kuberneride loend · Näe rohkem »
Liivimaa maamarssal
Liivimaa maamarssal (saksa keeles Livländischen Landmarschall, vene keeles предводитель дворянства) oli 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik Liivimaal, kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag).
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Liivimaa maamarssal · Näe rohkem »
Liivimaa maapäev
Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Liivimaa maapäev · Näe rohkem »
Liivimaa Talurahva Rentpank
Liivimaa Talurahva Rentpank (saksa k. Livländische Bauerrentenbank) oli pank Liivimaal, mis asutati 1849. aasta Liivimaa talurahvaseaduse alusel ja Liivimaa maamarssali (1848-1851) Wilhelm Hamilkar von Fölkersahmi eestvedamisel.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Liivimaa Talurahva Rentpank · Näe rohkem »
Mālpilsi mõis
Mālpilsi mõisa peahoone Mālpilsi mõis (läti keeles Mālpils muiža, saksa keeles Lemburg) oli mõis Lätis Mālpilsi kihelkonnas.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Mālpilsi mõis · Näe rohkem »
Mēri mõis
Mēri mõis (saksa keeles Mehrhof, läti keeles Mēru muiža, ka Mēra muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Palsmane kihelkonnas.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Mēri mõis · Näe rohkem »
Pank
Pank on rahaasutus, mis tegeleb raha hoiustamise, laenamise, investeerimise ja teiste finantsteenuste osutamisega.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Pank · Näe rohkem »
Pärsti mõis
Pärsti mõisa peahoone 2012. aastal Pärsti mõis (saksa keeles Perst; ka Uue-Pärsti mõis (saksa keeles Neu-Perst)) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 13.11.2015).
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Pärsti mõis · Näe rohkem »
Põhikiri
Põhikiri on ettevõtte, asutuse või organisatsiooni eesmärke, tegevust, juhtimist jms sätestav ametlik dokument.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Põhikiri · Näe rohkem »
Peter Reinhold von Sivers
Peter Reinhold von Sivers (13. (ukj 24.) mai 1760 – 9. (ukj 21.) aprill 1835 Heimtali) oli põllumees ja Liivimaa rüütelkonna tegelane.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Peter Reinhold von Sivers · Näe rohkem »
Pociemsi mõis
Pociemsi mõis (saksa keeles Posendorf, varem Hof zu Pahl, läti keeles Pociema muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Pociemsi mõis · Näe rohkem »
Räpina mõis
Räpina mõisa peahoonet nimetatakse Sillapää lossiks Räpina mõisahoone tagantvaade Räpina mõis (saksa keeles Rappin) oli rüütlimõis Räpina kihelkonnas Võrumaal.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Räpina mõis · Näe rohkem »
Riia kreis
Riia kubermangu Riia kreis Eesti- ja Liivimaa kaardil aastast 1745.''Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины'' O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Riia kreis · Näe rohkem »
Saarjärve mõis
Saarjärve mõis (saksa keeles Saarjerw) oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 26.01.2016).
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Saarjärve mõis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sooru mõis
Sooru mõis (saksa keeles Soorhof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Luke kihelkonnas.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Sooru mõis · Näe rohkem »
Talude päriseksostmine
Vidriku talu Vägeva külas Jõgevamaal, kunagise Selli rüütlimõisa aladel Talude päriseksostmine oli 19.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Talude päriseksostmine · Näe rohkem »
Tammistu mõis
Tammistu mõisa peahoone Tammistu mõis oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Tammistu mõis · Näe rohkem »
Vecdrusti mõis
Vecdrusti mõis, varem Drusti mõis (saksa keeles Alt-Drostenhof, varem Drostenhof, läti keeles Vecdrustu muiža, varem Drustu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Drusti kihelkonnas.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Vecdrusti mõis · Näe rohkem »
Veckalsnava mõis
Veckalsnava mõis (saksa keeles Schloß Alt-Kalzenau, läti keeles Veckalsnavas muiža, ka Kalsnavas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Kalsnava kihelkonnas, nüüdisaegse haldusjaotuse järgi Madona piirkonnas Kalsnava vallas Veckalsnava asulas.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja Veckalsnava mõis · Näe rohkem »
1932
1932.
Uus!!: Liivimaa Maakrediitselts ja 1932 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Liivimaa Krediidiühing, Liivimaa Maakrediidi Selts, Liivimaa Mõisakrediidi Selts, Liivimaa Mõisnikkude Maakrediitselts, Liivimaa krediidisotsieteet.
