Kiiremini kui brauser!
134 suhted: Aleksander I, Aleksander III, August Wilhelm Hupel, Balti erikord, Balti kubermangud, Brockhausi ja Efroni entsüklopeediline sõnastik, Cēsis, Christian Bornhaupt, Daugava, Daugavpils, Daugavpilsi kindlus, Eesti Aleksandrikool, Eesti Kirjandus, Eestimaa kubermang, Elementaarkool, Esimene maailmasõda, Foogtikohus, Friedrich Maximilian von Klinger, Gümnaasium, Gulbene, Hargla, Jūrmala, Jēkabpils, Jumprava, Katariina II, Kihelkonnakool, Kitsarööpmeline raudtee, Kitsarööpmeline raudtee Eestis, Koknese, Kreiskool, Kubermangugümnaasium, Kuramaa kubermang, Kuressaare, Kuressaare kreis, Kuressaare sadam, Laiarööpmeline raudtee, Läänemereprovintsid, Läti keel, Liivi laht, Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet, Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium, Liivimaa kuberneride loend, Liivimaa rüütelkond, Liivimaa vallakogukonna seadus, Mõniste, Moskva tsaaririik, Muhu, Ogre, Paul I, Pärnu, ..., Pärnu jõgi, Pärnu kreis, Pärnu sadam, Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee, Põhjasõda, Peipsi järv, Peterburi–Riia postimaantee, Pihkva, Pihkva järv, Pihkva kubermang, Pihkva–Riia raudtee, Postijaam, Postimaantee, Riia, Riia asehaldurkond, Riia kreis, Riia kubermang, Riia lütseum, Riia sadam, Riia toomkool, Rootsi aeg, Saaremaa, Salaspils, Sänna, Skrīveri, Sloka, Tallinna–Narva raudtee, Tallinna–Riia postimaantee, Tallinna–Viljandi rongiliin, Talurahvakool, Tapa–Tartu raudteelõik, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu õpperingkond, Tartu gümnaasium (1630–1632), Tartu kreis, Tartu Kreiskool, Tartu Kubermangugümnaasium, Tartu Linna-tütarlastekool, Tartu–Valga raudteelõik, Toomkool, Uusikaupunki rahu, Valga (Liivimaa), Valga kreis, Valga–Koidula raudteelõik, Valga–Ruhja–Pärnu raudtee, Vallakool, Valmiera, Vana-Liivimaa, Vastseliina, Võnnu kreis, Võru, Võru kreis, Vene keel, Venemaa keiser, Venemaa Keisririigi Valitsev Senat, Venemaa Keisririik, Venestamine, Verst, Viljandi, Viljandi kreis, Vitebski kubermang, Vitsebsk, Volmari kreis, Wilhelm Christian Friebe, 1251, 1630, 1632, 17. sajand, 1710, 1713, 1721, 1783, 1786, 1796, 1797, 1823, 1837, 1880. aastad, 1914, 1917, 1918, 4. juuli, 95. Krasnojarski jalaväepolk. Laienda indeks (84 rohkem) »
Aleksander I
Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 1816–1819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Aleksander I · Näe rohkem »
Aleksander III
Aleksander III, Ivan Kramskoi portree Aleksander III (Александр III Александрович; 10. märts (26. veebruar) 1845 – 1. november (20. oktoober) 1894) oli Venemaa keiser 1881–1894, pärines Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Aleksander III · Näe rohkem »
August Wilhelm Hupel
August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja August Wilhelm Hupel · Näe rohkem »
Balti erikord
Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Balti erikord · Näe rohkem »
Balti kubermangud
Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18. sajandist kuni Venemaa keisririigi lagunemiseni 1917.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Balti kubermangud · Näe rohkem »
Brockhausi ja Efroni entsüklopeediline sõnastik
"Brockhausi ja Efroni entsüklopeediline sõnastik" (vene Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона; lühend BEE) on suurim Tsaari-Venemaal välja antud venekeelne entsüklopeedia.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Brockhausi ja Efroni entsüklopeediline sõnastik · Näe rohkem »
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Cēsis · Näe rohkem »
Christian Bornhaupt
Christian Bornhaupt (1846–1925) oli baltisaksa kirjastaja, pedagoog.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Christian Bornhaupt · Näe rohkem »
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Daugava · Näe rohkem »
Daugavpils
Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn; latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg, valgevene Дзьвінск) on linn Lätis Väina jõe keskjooksul.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Daugavpils · Näe rohkem »
Daugavpilsi kindlus
Daugavpilsi kindlus (ka Dünaburgi kindlus) on kindlus Daugavpilsi linna territooriumil Lätis.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Daugavpilsi kindlus · Näe rohkem »
Eesti Aleksandrikool
Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 1888–1906 Põltsamaa kihelkonnas Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eesti Aleksandrikool · Näe rohkem »
Eesti Kirjandus
Eesti Kirjandus on endine ajakiri, mis ilmus Tartus aastail 1906–1940.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eesti Kirjandus · Näe rohkem »
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »
Elementaarkool
Elementaarkool (saksa keeles Elementarschule) oli Eestis 19. sajandil linnades kohaliku omavalitsuse poolt ülal peetud saksakeelne kool, kus eelkõige linnakodanike lastele anti algõpetust Autorite kollektiiv, 2014.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Elementaarkool · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Foogtikohus
Foogtikohus oli Rakvere, Paide ja Paldiski omavalitsus- ja kohtuasutus kuni 1889.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Foogtikohus · Näe rohkem »
Friedrich Maximilian von Klinger
Friedrich Maximilian von Klinger (Venemaal Feodor Ivanovitš Klinger, vene keeles Феодор Иванович Клингер) (17. veebruar 1752 Frankfurt – 25. veebruar (ukj 9. märts) 1831 Tartu) oli saksa päritolu kultuuri- ja haridustegelane ning sõjaväelane.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Friedrich Maximilian von Klinger · Näe rohkem »
Gümnaasium
Hugo Treffneri Gümnaasiumi hoone Tartus Gümnaasium on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 2 kohaselt põhikoolile järgnev üldhariduskool, kus omandatakse üldkeskharidus.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Gümnaasium · Näe rohkem »
Gulbene
Gulbene (eesti keeles ka Kulna, võro keeles Kuľbina, saksa keeles Schwanenburg) on linn Lätis Vidzemes, Gulbene piirkonna keskus.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Gulbene · Näe rohkem »
Hargla
Hargla ehk Harglõ on küla Valga maakonnas Valga vallas, Hargla kihelkonna keskus.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Hargla · Näe rohkem »
Jūrmala
Jūrmala (tõlkes 'mererand') on linn Lätis Vidzemes Liivi lahe lõunakaldal Lielupe jõe ja mere vahelisel kitsal alal.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Jūrmala · Näe rohkem »
Jēkabpils
Jēkabpils on linn Lätis Daugava ääres, Jēkabpilsi piirkonna keskus.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Jēkabpils · Näe rohkem »
Jumprava
Jumprava (saksa keeles Jungfernhof) on küla (lielciems) Lätis Ogre piirkonnas Jumprava vallas.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Jumprava · Näe rohkem »
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Katariina II · Näe rohkem »
Kihelkonnakool
Kraavi kihelkonnakooli hoone 2014. aastal Kihelkonnakool (luteri usu kihelkonnakoguduse kool, rahvapärase nimetusega köstrikool, vene keeles церковно-приходская школа, приходская школа, приходское училище) oli teise (kõrgema) astme talurahvakool, kuhu võeti õppima vallakooli lõpetanuid või muul viisil esimese astme hariduse omandanuid.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kihelkonnakool · Näe rohkem »
Kitsarööpmeline raudtee
Kitsarööpmeline raudtee on rongiliikluseks ehitatud kitsarööpmelise rööbasteega raudtee, mille rööbaste vahekaugus (rööpmelaius) on alla 1435 mm.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kitsarööpmeline raudtee · Näe rohkem »
Kitsarööpmeline raudtee Eestis
Raudteed Baltikumis 1902. aastal Kitsarööpmeline raudtee Eestis oli 19. sajandil ja 20. sajandil Eestimaa ja Liivimaa kubermangus ehitatud piirkondlik või tööstusettevõtete majandustegevuseks rajatud kitsarööpmeline raudteetaristu.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kitsarööpmeline raudtee Eestis · Näe rohkem »
Koknese
Koknese on linn Lätis Vidzemes Aizkraukle piirkonnas, endise Koknese piirkonna keskus.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Koknese · Näe rohkem »
Kreiskool
Tallinna Kreiskooli ja Tallinna Linnakooli hoone, Vene tänav 22 Kreiskool oli 19. sajandil Venemaa keisririigi (sh Eesti ala) kubermangude kreisi- ehk maakonnakeskuses olev 2–3 õppeaastaga riiklik poeglastekool, mis eelnes gümnaasiumileEesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kreiskool · Näe rohkem »
Kubermangugümnaasium
Kubermangugümnaasium (ka kubermangukool) oli Vene keisririigi ajal enamasti kubermangulinnas asuv riiklik gümnaasium.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kubermangugümnaasium · Näe rohkem »
Kuramaa kubermang
Kuramaa kubermang (saksa keeles Kurländisches Gouvernement, läti keeles Kurzemes guberņa, vene keeles Курляндская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Venemaa vabariigis ja Nõukogude Venemaal aastatel 1796−1918.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kuramaa kubermang · Näe rohkem »
Kuressaare
Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kuressaare · Näe rohkem »
Kuressaare kreis
Kuressaare kreis (saksa keeles Arenburgischer Kreis; vene keeles Эзельский уезд, Аренсбургский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kuressaare kreis · Näe rohkem »
Kuressaare sadam
Kuressaare sadam Kuressaare (Jahi)sadam (sadama kood: EE KUR) asub Kuressaares, Tori abajas.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kuressaare sadam · Näe rohkem »
Laiarööpmeline raudtee
Laiarööpmeline raudtee on rongide liiklemiseks ehitatud rööbastee, mille rööbaste vahekaugus (rööpme laius) on suurem kui 1435 mm.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Laiarööpmeline raudtee · Näe rohkem »
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Läti keel · Näe rohkem »
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Liivi laht · Näe rohkem »
Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet
Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet (saksa keeles Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät, vene keeles Лифляндское общеполезное экономическое общество), aastatel 1855–1917 Keiserlik Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet oli Liivimaa kubermangus ja Lõuna-Eestis aastail 1792–1940 tegutsenud selts, Baltimaade vanim teadusselts.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet · Näe rohkem »
Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium
Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium (lühemalt: Justiitskolleegium) oli aastatel 1728–1832 Peterburis tegutsenud kohtuasutus.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium · Näe rohkem »
Liivimaa kuberneride loend
Selles loendis on loetletud Liivimaa kubermangu kindralkubernerid, kubernerid ja Riia linnuse asehaldurid.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Liivimaa kuberneride loend · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Liivimaa vallakogukonna seadus
Liivimaa vallakogukonna seadus oli Venemaa keisri Aleksander II poolt 1866.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Liivimaa vallakogukonna seadus · Näe rohkem »
Mõniste
Mõniste on küla Võrumaal Rõuge vallas, endise Mõniste valla keskus.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Mõniste · Näe rohkem »
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »
Muhu
Muhu on saar Saare maakonnas.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Muhu · Näe rohkem »
Ogre
Ogre on linn Lätis Vidzemes.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Ogre · Näe rohkem »
Paul I
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Paul I · Näe rohkem »
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pärnu · Näe rohkem »
Pärnu jõgi
Pärnu jõgi on jõgi Kesk- ja Lääne-Eestis, Võhandu jõe järel pikkuselt teine jõgi (145 km) Eestis.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pärnu jõgi · Näe rohkem »
Pärnu kreis
Pärnu kreis (saksa keeles Der Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus. O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi, Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga, idas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Tartu kreisi ning lõunas Valga kreisi ja Volmari/Võnnu kreisiga.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pärnu kreis · Näe rohkem »
Pärnu sadam
Pärnu sadam on ajalooline sadamakoht Pärnu jõe suudmes.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pärnu sadam · Näe rohkem »
Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee
Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee oli endisest Liivimaa kitsarööpmelisest juurdeveoraudtee Valga–Ruhja–Pärnu raudteeliinist Eesti territooriumile jäänud osa.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Peipsi järv · Näe rohkem »
Peterburi–Riia postimaantee
Peterburi–Riia postimaantee, ka Peterburi–Tartu–Riia, Peterburi–Narva–Tartu–Riia postitrakt oli ajalooline postimaantee Peterburi, Eestimaa ja Liivimaa kubermangus, mis ühendas Venemaa keisririigi pealinna Peterburi ja Liivimaa kubermangukeskuse kubermangulinna Riia.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Peterburi–Riia postimaantee · Näe rohkem »
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pihkva · Näe rohkem »
Pihkva järv
Pihkva järve asend Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pihkva järv · Näe rohkem »
Pihkva kubermang
Pihkva kubermang oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Vene SFNV-s ja NSV Liidus.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pihkva kubermang · Näe rohkem »
Pihkva–Riia raudtee
Pihkva–Riia raudtee Venemaa keisririigis 1889.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pihkva–Riia raudtee · Näe rohkem »
Postijaam
Saue postijaam, 19. sajand Ruunavere postijaam Valga postijaam Pikaristi postijaam Väike-Pungerja postijaam Postijaam oli kuni 19.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Postijaam · Näe rohkem »
Postimaantee
Postiteed Eesti- ja Liivimaal, 1712. aastal Postimaantee ehk postitee oli erinevate asulate vahel asunud transporditee, millel asus postijaamade võrgustik ja mida mööda tagati posti liikumine.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Postimaantee · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Riia · Näe rohkem »
Riia asehaldurkond
Riia asehaldurkond (läti Rīgas vietniecība, vene Рижское наместничество) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Riia asehaldurkond · Näe rohkem »
Riia kreis
Riia kubermangu Riia kreis Eesti- ja Liivimaa kaardil aastast 1745.''Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины'' O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Riia kreis · Näe rohkem »
Riia kubermang
Riia kubermang oli Vene tsaaririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1713–1783.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Riia kubermang · Näe rohkem »
Riia lütseum
Riia lütseum (vene keeles Рижский Императорский лицей, saksa keeles Kaiserliches Lyceum zu Riga) oli õppeasutus (lütseum) Riias.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Riia lütseum · Näe rohkem »
Riia sadam
Riia sadam (juuli, 2009) Riia (vaba)sadam (läti keeles Rīgas brīvosta) on kaubasadam Lätis Riias, Läänemere idarannikul Liivi lahe rannikul ja Daugava suudmes.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Riia sadam · Näe rohkem »
Riia toomkool
Riia toomkool (läti keeles Rīgas Doma skola) oli toomkool Riias, mis tegutses Riia toomkiriku juures, tänapäeval Palasta ja Mazā skola iela tänava nurgal.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Riia toomkool · Näe rohkem »
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Rootsi aeg · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Saaremaa · Näe rohkem »
Salaspils
Salaspils ('saarelinn') on linn Lätis Riia lähistel Daugava paremkaldal Salaspilsi piirkonnas.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Salaspils · Näe rohkem »
Sänna
Sänna (Sännä) on küla Võru maakonnas Rõuge vallas.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Sänna · Näe rohkem »
Skrīveri
Skrīveri on küla (lielciems) Lätis Vidzemes Aizkraukle piirkonnas, Skrīveri valla keskus.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Skrīveri · Näe rohkem »
Sloka
Sloka vapp. Sloka asendikaart. Sloka on Läti linna Jūrmala osa.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Sloka · Näe rohkem »
Tallinna–Narva raudtee
Tallinna–Narva raudtee on laiarööpmeline raudtee Põhja-Eestis (rööpmelaiusega 1520 mm) kogupikkusega 211 km.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tallinna–Narva raudtee · Näe rohkem »
Tallinna–Riia postimaantee
Tallinna–Riia postimaantee, ka Tallinna–Pärnu–Riia postitrakt oli ajalooline postimaantee Eestimaa ja Liivimaa kubermangus, mis ühendas Eestimaa kubermangu keskuse kubermangulinna Tallinna (Revali) ja Liivimaa kubermangu keskuse Riia.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tallinna–Riia postimaantee · Näe rohkem »
Tallinna–Viljandi rongiliin
Tallinna–Viljandi rongiliin on rongiliin Eestis.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tallinna–Viljandi rongiliin · Näe rohkem »
Talurahvakool
Talurahvakool ehk rahvakool on 17. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni tegutsenud talurahvale mõeldud seisuslike haridusasutuste üldnimetus.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Talurahvakool · Näe rohkem »
Tapa–Tartu raudteelõik
Tapa–Tartu raudteelõik on 112,5 km pikkune raudtee Eestis, mis hargneb Tapalt kagusuunas Tallinna–Narva raudteest ja lõpeb Tartu raudteejaamas.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tapa–Tartu raudteelõik · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu õpperingkond
Tartu õpperingkond, 1893.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tartu õpperingkond · Näe rohkem »
Tartu gümnaasium (1630–1632)
Tartu gümnaasium oli 1630–1632 tegutsenud Eesti esimene luteri usu gümnaasium.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tartu gümnaasium (1630–1632) · Näe rohkem »
Tartu kreis
Tartu kreis (saksa keeles Der Dörptsche Kreis; vene keeles Юрьевский (Дерптский) уезд) oli Liivimaa kubermangu kuuluv haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal 1780–1917.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tartu kreis · Näe rohkem »
Tartu Kreiskool
Tartu Kreiskool (saksa keeles Dorpater Kreisschule) oli 1804.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tartu Kreiskool · Näe rohkem »
Tartu Kubermangugümnaasium
Tartu Kubermangugümnaasium (saksa keeles Gouvernements-Gymnasium zu Dorpat) oli 1804.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tartu Kubermangugümnaasium · Näe rohkem »
Tartu Linna-tütarlastekool
Tartu Linna-tütarlastekool (saksa keeles Stadttöcherschule zu Dorpat) oli aastatel 1804–1893 Tartus tegutsenud saksakeelne õppeasutus tütarlastele.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tartu Linna-tütarlastekool · Näe rohkem »
Tartu–Valga raudteelõik
Tartu–Valga raudteelõik on raudtee Eestis.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tartu–Valga raudteelõik · Näe rohkem »
Toomkool
Maja Toomkooli tänav 11, kus aastatel 1845–1893 ja 1906–1939 asus Tallinna Toomkool pisi Toomkool ehk katedraalikool oli toomkiriku juures asuv või selle poolt ülalpeetav õppeasutus.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Toomkool · Näe rohkem »
Uusikaupunki rahu
Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Uusikaupunki rahu · Näe rohkem »
Valga (Liivimaa)
Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Valga (Liivimaa) · Näe rohkem »
Valga kreis
Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Valga kreis · Näe rohkem »
Valga–Koidula raudteelõik
Valga–Koidula raudteelõik on raudtee Eestis.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Valga–Koidula raudteelõik · Näe rohkem »
Valga–Ruhja–Pärnu raudtee
Valga–Ruhja–Pärnu raudtee oli Liivimaa kubermangus aastatel 1895–1896 rajatud raudtee, esimene Esimese Juurdeveoraudteede Seltsi kitsarööpmeline raudtee Eestis.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Valga–Ruhja–Pärnu raudtee · Näe rohkem »
Vallakool
Heimtali vallakooli hoone Vallakool (teised nimetused: luteri usu vallakool, külakool, talurahvakool, ministeeriumikool) oli 19. sajandi algusest kuni 1920.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Vallakool · Näe rohkem »
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Valmiera · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Vastseliina
Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Vastseliina · Näe rohkem »
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Võnnu kreis · Näe rohkem »
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Võru · Näe rohkem »
Võru kreis
Võru kreis (saksa keeles Der Werrosche Kreis; vene keeles Верроский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Võru kreis · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Vene keel · Näe rohkem »
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Venemaa keiser · Näe rohkem »
Venemaa Keisririigi Valitsev Senat
Senati hoone Peterburis (2010) Venemaa Keisririigi Valitsev Senat, aastatel 1726−1730 Kõrgem senat (vene keeles Правительствующий сенат) oli Venemaa keisririigi kõrgeim riigiorgan, mis allus Venemaa keisrile ja keiser ühtlasi valis ka senati liikmed.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi Valitsev Senat · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Venestamine
Venestamine ehk russifitseerimine on vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Venestamine · Näe rohkem »
Verst
Verst (vene keeles верста́, mitmuse omastav вёрст) on vana Vene pikkusühik.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Verst · Näe rohkem »
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Viljandi · Näe rohkem »
Viljandi kreis
Viljandi kreis (saksa keeles Der Fellinsche Kreis, vene keeles Феллинский уезд) oli Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus Lõuna-Eestis Viljandimaal aastatel 1783–1796 ja 1888–1917.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Viljandi kreis · Näe rohkem »
Vitebski kubermang
Vitebski kubermang (vene keeles Витебская губерния, valgevene keeles Віцебская губерня, läti keeles Vitebskas guberņa) oli Venemaa Keisririigi ja Vene SFNV kubermangude hulka kuulunud haldusüksus aastatel 1802–1924.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Vitebski kubermang · Näe rohkem »
Vitsebsk
Vitsebsk on linn Valgevenes ja Vitsebski oblasti ning Vitsebski rajooni halduskeskus.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Vitsebsk · Näe rohkem »
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Volmari kreis · Näe rohkem »
Wilhelm Christian Friebe
Wilhelm Christian Friebe (16. juuli (vkj) 1761 Groß-Ballhausen – 14. september (vkj) 1811 Riia) oli baltisaksa ametnik ja ajaloolane.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja Wilhelm Christian Friebe · Näe rohkem »
1251
1251.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1251 · Näe rohkem »
1630
1630.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1630 · Näe rohkem »
1632
1632.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1632 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja 17. sajand · Näe rohkem »
1710
1710.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1710 · Näe rohkem »
1713
1713.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1713 · Näe rohkem »
1721
1721.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1721 · Näe rohkem »
1783
1783.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1783 · Näe rohkem »
1786
1786.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1786 · Näe rohkem »
1796
1796.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1796 · Näe rohkem »
1797
1797.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1797 · Näe rohkem »
1823
1823.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1823 · Näe rohkem »
1837
1837.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1837 · Näe rohkem »
1880. aastad
pisi 1880.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1880. aastad · Näe rohkem »
1914
1914.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1914 · Näe rohkem »
1917
1917.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1917 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1918 · Näe rohkem »
4. juuli
4.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja 4. juuli · Näe rohkem »
95. Krasnojarski jalaväepolk
95.
Uus!!: Liivimaa kubermang ja 95. Krasnojarski jalaväepolk · Näe rohkem »
