Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Liivimaa kubermang

Index Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene Лифляндская губерния, läti Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

155 suhted: Aleksander I, Aleksander III, August Wilhelm Hupel, Ādaži, Balti erikord, Balti kubermangud, Brockhausi ja Efroni entsüklopeediline sõnastik, Cēsis, Christian Bornhaupt, Daugava, Daugavpils, Daugavpilsi kindlus, Eesti Aleksandrikool, Eesti Kirjandus, Eestimaa kubermang, Elementaarkool, Englārte mõis, Esimene maailmasõda, Foogtikohus, Friedrich Maximilian von Klinger, Gümnaasium, Gulbene, Halinga, Hargla, Iļķene, Igavere (Tartu), Jūrmala, Jēkabpils, Jelgava, Jumprava, Katariina II, Kihelkonnakool, Kilingi, Kitsarööpmeline raudtee, Kitsarööpmeline raudtee Eestis, Koknese, Kreiskool, Kubermangugümnaasium, Kuigatsi, Kuramaa, Kuramaa kubermang, Kuressaare, Kuressaare kreis, Kuressaare sadam, Laiarööpmeline raudtee, Läänemereprovintsid, Lenči, Liivi laht, Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet, Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium, ..., Liivimaa kuberneride loend, Liivimaa rüütelkond, Liivimaa vallakogukonna seadus, Mõisaküla, Mõniste, Moskva, Moskva tsaaririik, Muhu, Ninasi postijaam, Ogre, Olaine, Paul I, Pärnu, Pärnu jõgi, Pärnu kreis, Pärnu sadam, Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee, Põhjasõda, Peipsi järv, Peterburi, Pihkva, Pihkva järv, Pihkva kubermang, Pihkva–Riia raudtee, Postijaam, Postimaantee, Rencēni, Riia, Riia asehaldurkond, Riia kreis, Riia kubermang, Riia lütseum, Riia sadam, Ruhja, Saaremaa, Salaspils, Sänna, Skrīveri, Sloka, Straupe, Strenči, Surju, Tallinn, Tallinna–Narva raudtee, Tallinna–Viljandi raudteeliin, Talurahvakool, Tapa–Tartu raudtee, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu õpperingkond, Tartu gümnaasium, Tartu kreis, Tartu Kreisikool, Tartu Kubermangugümnaasium, Tartu Linna-tütarlastekool, Tartu–Valga raudtee, Tõlliste, Toomkool, Torma, Uderna, Uusikaupunki rahu, Valga, Valga kreis, Valga–Petseri raudteelõik, Valga–Ruhja–Pärnu raudtee, Vallakool, Valmiera, Vana-Liivimaa, Vastseliina, Võnnu kreis, Võru, Võru kreis, Vene keel, Venemaa, Venemaa keiser, Venemaa Keisririigi Valitsev Senat, Venemaa Keisririik, Venestamine, Verst, Viciebsk, Viljandi, Viljandi Eesti Haridusseltsi Tütarlaste Gümnaasium, Viljandi kreis, Vitebski kubermang, Volmari kreis, Wilhelm Christian Friebe, 1251, 1630, 1632, 17. sajand, 1710, 1713, 1721, 1783, 1786, 1796, 1797, 1823, 1837, 1880. aastad, 1914, 1917, 1918, 4. juuli, 95. Krasnojarski jalaväepolk. Laienda indeks (105 rohkem) »

Aleksander I

Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Sankt-Peterburg – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Aleksander I · Näe rohkem »

Aleksander III

Aleksander III, Ivan Kramskoi portree. Aleksander III (Александр III Александрович; 10. märts (26. veebruar) 1845 – 1. november (20. oktoober) 1894) oli Venemaa keiser 1881–1894 Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Aleksander III · Näe rohkem »

August Wilhelm Hupel

August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul. August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli Äksi pastor aastail 1760–1764, Põltsamaa pastor aastatel 1764–1804, kodu-uurija ja literaat.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja August Wilhelm Hupel · Näe rohkem »

Ādaži

Ādaži on küla Lätis, Ādaži piirkonna halduskeskus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Ādaži · Näe rohkem »

Balti erikord

Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Balti erikord · Näe rohkem »

Balti kubermangud

Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid 18.–20. sajandil kuni Venemaa keisririigi lagunemiseni 1917.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Balti kubermangud · Näe rohkem »

Brockhausi ja Efroni entsüklopeediline sõnastik

"Brockhausi ja Efroni entsüklopeediline sõnastik" (vene Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона; lühend BEE) on suurim Tsaari-Venemaal välja antud venekeelne entsüklopeedia.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Brockhausi ja Efroni entsüklopeediline sõnastik · Näe rohkem »

Cēsis

Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Cēsis · Näe rohkem »

Christian Bornhaupt

Christian Bornhaupt (1846–1925) oli baltisaksa kirjastaja, pedagoog.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Christian Bornhaupt · Näe rohkem »

Daugava

Daugava jõgi ehk Väina jõgi, ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна, Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Daugava · Näe rohkem »

Daugavpils

Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn, latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg) on linn Lätis Väina jõe ääres.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Daugavpils · Näe rohkem »

Daugavpilsi kindlus

Daugavpilsi kindlus linnulennult Daugavpilsi kindlus (ka Dünaburgi kindlus) on kindlus Daugavpilsi linna territooriumil Lätis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Daugavpilsi kindlus · Näe rohkem »

Eesti Aleksandrikool

Eesti Aleksandrikooli hoone Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 1888–1906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eesti Aleksandrikool · Näe rohkem »

Eesti Kirjandus

Eesti Kirjandus on endine ajakiri, mis ilmus Tartus aastail 1906–1940.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eesti Kirjandus · Näe rohkem »

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa Gouvernement Estland, vene Эстляндская губерния ehk Эстляндия) oli haldusüksus Venemaa Keisririigis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »

Elementaarkool

Elementaarkool (saksa Elementarschule) oli endisajal (Eestis 19. sajandil) saksakeelne kool, kus eelkõige linnakodanike lastele anti algõpetust Autorite kollektiiv, 2014.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Elementaarkool · Näe rohkem »

Englārte mõis

Englārte mõis (saksa keeles Engelhardshof, läti keeles Englārtes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Krimulda kihelkonnas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Englārte mõis · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I MS), tuntud ka kui Suur ilmasõda ja Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks, oli 1914.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

Foogtikohus

Foogtikohus oli Rakvere, Paide ja Paldiski omavalitsus- ja kohtuasutus kuni 1889.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Foogtikohus · Näe rohkem »

Friedrich Maximilian von Klinger

Friedrich Maximilian von Klinger 1807. aastal. Karl August Senffi töö Friedrich Maximilian von Klinger (Venemaal tuntud kui Fjodor Ivanovitš Klinger, vene keeles Фёдор Иванович Клингер) (17. veebruar 1752 Maini-äärne Frankfurt – 25. veebruar (ukj 9. märts) 1831 Tartu) oli saksa päritolu kultuuri- ja haridustegelane ning sõjaväelane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Friedrich Maximilian von Klinger · Näe rohkem »

Gümnaasium

Gümnaasium on üldhariduskooli kõrgeim kooliaste, kus asuvad 10.–12.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Gümnaasium · Näe rohkem »

Gulbene

Gulbene (eesti keeles ka Kulna, võro Kuľbina, saksa Schwanenburg) on linn Lätis Vidzemes, Gulbene piirkonna keskus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Gulbene · Näe rohkem »

Halinga

Halinga on küla Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Halinga · Näe rohkem »

Hargla

Hargla ehk Harglõ on küla Valga maakonnas Valga vallas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Hargla · Näe rohkem »

Iļķene

Iļķene on asula Lätis Ādaži piirkonnas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Iļķene · Näe rohkem »

Igavere (Tartu)

Igavere on küla Tartu maakonnas Tartu vallas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Igavere (Tartu) · Näe rohkem »

Jūrmala

Supelrand Jūrmalas Jūrmala (tõlkes 'mererand') on linn Lätis Vidzemes Liivi lahe lõunakaldal Lielupe jõe ja mere vahelisel kitsal alal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Jūrmala · Näe rohkem »

Jēkabpils

Jēkabpils on linn Lätis Daugava ääres.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Jēkabpils · Näe rohkem »

Jelgava

Linn linnulennult Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Jelgava · Näe rohkem »

Jumprava

Jumprava (saksa keeles Jungfernhof) on asula Lätis Lielvārde piirkonnas Jumprava vallas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Jumprava · Näe rohkem »

Katariina II

Venemaa keisrinna Katariina II Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Katariina II · Näe rohkem »

Kihelkonnakool

Kraavi kihelkonnakooli hoone 2014. aastal Kihelkonnakool (luteri usu kihelkonnakool, rahvapärase nimetusega köstrikool) oli teise (kõrgema) astme talurahvakool, kuhu võeti õppima vallakooli lõpetanuid või muul viisil esimese astme hariduse omandanuid.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kihelkonnakool · Näe rohkem »

Kilingi

*Kilingi on endise Veneküla varasem nimi.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kilingi · Näe rohkem »

Kitsarööpmeline raudtee

Kitsarööpmeline raudtee on rongiliikluseks ehitatud kitsarööpmelise rööbasteega raudtee, mille rööbaste vahekaugus (rööpmelaius) on alla 1435 mm.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kitsarööpmeline raudtee · Näe rohkem »

Kitsarööpmeline raudtee Eestis

Raudteed Baltikumis 1902. aastal Kitsarööpmeline raudtee Eestis oli 19. sajandil ja 20. sajandil Eestimaa ja Liivimaa kubermangus ehitatud piirkondlik või tööstusettevõtete majandustegevuseks rajatud kitsarööpmeline raudteetaristu.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kitsarööpmeline raudtee Eestis · Näe rohkem »

Koknese

Koknese on asula Lätis Vidzemes, Koknese piirkonna halduskeskus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Koknese · Näe rohkem »

Kreiskool

Tallinna Kreiskooli ja Tallinna Linnakooli hoone, Vene tänav 22 Kreis(i)kool oli 19. sajandil Venemaa (sh Eesti ala) kubermangude kreisi- ehk maakonnakeskuses olev 2–3 õppeaastaga riiklik poeglastekool, mis eelnes gümnaasiumileEesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kreiskool · Näe rohkem »

Kubermangugümnaasium

Kubermangugümnaasium oli Vene keisririigi ajal enamasti kubermangulinnas asuv riiklik gümnaasium.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kubermangugümnaasium · Näe rohkem »

Kuigatsi

Kuigatsi on küla Valga maakonnas Otepää vallas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kuigatsi · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kuramaa · Näe rohkem »

Kuramaa kubermang

Kuramaa kubermang (vene keeles Курляндская губерния, saksa keeles Kurländisches Gouvernement) oli 1795.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kuramaa kubermang · Näe rohkem »

Kuressaare

Kuressaare (vanasti ka Kuresaare) on linn Saaremaa lõunarannikul, Saare maakonna halduskeskus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kuressaare · Näe rohkem »

Kuressaare kreis

Kuressaare kreis (saksa keeles Arenburgischer Kreis; vene keeles Эзельский уезд, Аренсбургский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kuressaare kreis · Näe rohkem »

Kuressaare sadam

Kuressaare sadam Kuressaare sadam (sadama kood: EE KUR) asub Kuressaares, Tori abajas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Kuressaare sadam · Näe rohkem »

Laiarööpmeline raudtee

Laiarööpmeline raudtee on rongide liiklemiseks ehitatud rööbastee, mille rööbaste vahekaugus (rööpme laius) on suurem kui 1435 mm.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Laiarööpmeline raudtee · Näe rohkem »

Läänemereprovintsid

Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »

Lenči

Lenči on asula Lätis Pārgauja piirkonnas Raiskuma vallas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Lenči · Näe rohkem »

Liivi laht

Liivi lahe asukoht. Liivi laht (ka Riia laht, läti Rīgas jūras līcis, liivi Rīgõ lop) on Läänemere osa.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Liivi laht · Näe rohkem »

Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet

Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet (saksa keeles Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät, vene keeles Лифляндское общеполезное экономическое общество), aastatel 1855–1917 Keiserlik Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet oli Liivimaal ja Eestis aastail 1792–1940 tegutsenud selts, Baltimaade vanim teadusselts.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet · Näe rohkem »

Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium

Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium (lühemalt: Justiitskolleegium) oli aastatel 1728–1832 Peterburis tegutsenud kohtuasutus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium · Näe rohkem »

Liivimaa kuberneride loend

Selles loendis on loetletud Liivimaa kubermangu kindralkubernerid, kubernerid ja Riia linnuse asehaldurid.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Liivimaa kuberneride loend · Näe rohkem »

Liivimaa rüütelkond

Liivimaa rüütelkond oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Liivimaa vallakogukonna seadus

Liivimaa vallakogukonna seadus oli Venemaa keisri Aleksander II poolt 1866.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Liivimaa vallakogukonna seadus · Näe rohkem »

Mõisaküla

Mõisaküla (läti keeles Meizakila) on endine linn Viljandi maakonnas Mulgi vallas, Läti piiri ääres.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Mõisaküla · Näe rohkem »

Mõniste

Mõniste on küla Võrumaal Rõuge vallas, endise Mõniste valla keskus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Mõniste · Näe rohkem »

Moskva

Moskva vaatamisväärsusi Moskva on Venemaa pealinn.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Moskva · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Русское царствоVene tsaaririik Moskoovia lipp Lipp (alates 1613. aastast)Vapp (1582) 300pxMoskoovia, 1600 Keelvene keel PealinnMoskva Riigipeatsaar Pindalaumbes 2 800 000 km² 1533 Rahvaarv? Iseseisvus1547 Rahaühikrubla Moskva tsaaririigiks või Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »

Muhu

Muhu on saar Saare maakonnas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Muhu · Näe rohkem »

Ninasi postijaam

Ninasi hobupostijaam 1930–1940 Ninasi postijaam (saksa keeles Poststation Nennal; vene keeles Нинасиская (конно-)почтовая станция) oli aastail 1772–1877 Peterburi–Narva–Tartu–Riia postimaanteel tegutsenud postijaam Torma kihelkonnas Tartumaal), tänapäevase haldusjaotuse järgi Ninasi külas Mustvee vallas Ida-Viru maakonnas. Kuna Ninasi kohta on varem kasutatud ka nime Nina, siis on postijaama nimetatud ka Nina postijaamaks. Postijaamas peatumist on oma reisimärkmetes maininud prantsuse kirjanik Honoré de Balzac (1843). On mainitud veel ka Katariina II (1764), Robert Schumanni, Elias Lönnroti, Ferenc Liszti jt peatumist selles postijaamas. Postijaam on seotud dekabristide tegevusega 1825. aastal. Vürst Mihhaili ülesanne oli Ninasil kinni pidada kogu Peterburist tulev kirjavahetus, kuni Varssavis paikneva Liivimaa valitseja suurvürst Konstantin võimust loobumise manifesti saabumiseni. 1881. aasta märtsis sai tulevane Venemaa keiser Aleksander III Ninasil teate oma isale, keiser Aleksander II korraldatud atentaadist.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Ninasi postijaam · Näe rohkem »

Ogre

Ogre on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Ogre · Näe rohkem »

Olaine

Olaine raudteejaama hoone Olaine on linn Lätis, Olaine piirkonna halduskeskus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Olaine · Näe rohkem »

Paul I

Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Paul I · Näe rohkem »

Pärnu

Pärnu on linn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres, Pärnu, Sauga ja Reiu jõgede alamjooksul.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pärnu · Näe rohkem »

Pärnu jõgi

Pärnu jõgi on Võhandu jõe järel Eesti pikkuselt teine jõgi (144 km).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pärnu jõgi · Näe rohkem »

Pärnu kreis

Pärnu kreis (saksa keeles Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pärnu kreis · Näe rohkem »

Pärnu sadam

Pärnu sadam on ajalooline sadamakoht Pärnu jõe suudmes.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pärnu sadam · Näe rohkem »

Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee

Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee oli endisest Liivimaa kitsarööpmelisest juurdeveoraudtee Valga–Ruhja–Pärnu raudteeliinist Eesti territooriumile jäänud osa.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Peipsi järv

Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Peipsi järv · Näe rohkem »

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург, Sankt-Peterburg; aastatel 1914–1924 Petrograd, Петроград; aastatel 1924–1991 Leningrad, Ленинград; kõnekeeles ka Piiter, Питер) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Peterburi · Näe rohkem »

Pihkva

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (esialgselt Pleskov, vene Псков, saksa Pleskau, läti Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pihkva · Näe rohkem »

Pihkva järv

Pihkva järve asend. Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas. Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pihkva järv · Näe rohkem »

Pihkva kubermang

Pihkva kubermang oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Vene SFNV-s ja NSV Liidus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pihkva kubermang · Näe rohkem »

Pihkva–Riia raudtee

Pihkva–Riia raudtee Venemaa keisririigis 1889.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Pihkva–Riia raudtee · Näe rohkem »

Postijaam

Saue postijaam, 19. sajand. Postijaam oli kuni 19.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Postijaam · Näe rohkem »

Postimaantee

Postiteed Eesti- ja Liivimaal, 1712. aastal. Postimaantee ehk postitee oli erinevate asulate vahel asunud transporditee, millel asus postijaamade võrgustik ja mida mööda tagati posti liikumine.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Postimaantee · Näe rohkem »

Rencēni

Rencēni on asula Lätis, Burtnieki piirkonnas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Rencēni · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Riia · Näe rohkem »

Riia asehaldurkond

Riia asehaldurkond oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Riia asehaldurkond · Näe rohkem »

Riia kreis

O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783. Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Riia kreis · Näe rohkem »

Riia kubermang

Riia kubermang oli Vene tsaaririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1713–1783.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Riia kubermang · Näe rohkem »

Riia lütseum

Riia lütseum (vene keeles Рижский Императорский лицей, saksa keeles Kaiserliches Lyceum zu Riga) oli õppeasutus (lütseum) Riias.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Riia lütseum · Näe rohkem »

Riia sadam

Riia sadam (juuli, 2009) Riia (vaba)sadam (läti keeles Rīgas brīvosta) on kaubasadam Lätis Riias, Läänemere idarannikul Riia lahe rannikul ja Daugava suudmes.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Riia sadam · Näe rohkem »

Ruhja

Ruhja (läti Rūjiena, saksa Rujen) on linn Põhja-Lätis, Ruhja piirkonna keskus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Ruhja · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa Saaremaa (varem ka Kure-Saar; liivi Sāme mā, läti Sāmsala, rootsi Ösel, saksa Oesel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) on Eesti suurim saar, Sjællandi, Gotlandi ja Fyni järel pindalalt neljas saar Läänemeres.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Saaremaa · Näe rohkem »

Salaspils

pisi Salaspils ('saarelinn') on linn Lätis Riia lähistel Daugava paremkaldal Salaspilsi piirkonnas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Salaspils · Näe rohkem »

Sänna

Sänna (Sännä) on küla Võru maakonnas Rõuge vallas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Sänna · Näe rohkem »

Skrīveri

Skrīveri on asula Lätis Vidzemes, Skrīveri piirkonna halduskeskus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Skrīveri · Näe rohkem »

Sloka

Sloka vapp. Sloka asendikaart. Sloka on Läti linna Jūrmala osa.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Sloka · Näe rohkem »

Straupe

Straupe (saksa Roop, eesti Raupa, Roopa) on asula Straupe vallas Pārgauja piirkonnas Lätis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Straupe · Näe rohkem »

Strenči

Strenči (saksa Stackeln) on linn Lätis Vidzemes, Strenči piirkonna keskus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Strenči · Näe rohkem »

Surju

Surju on küla Pärnu maakonnas Saarde vallas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Surju · Näe rohkem »

Tallinn

südalinna kõrghooned Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tallinn · Näe rohkem »

Tallinna–Narva raudtee

Tallinna–Narva raudtee asub Põhja-Eestis ja on Eesti tähtsaim raudteelõik (pikkus 211 km).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tallinna–Narva raudtee · Näe rohkem »

Tallinna–Viljandi raudteeliin

Tallinna–Viljandi raudteeliin on raudteeliin Eestis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tallinna–Viljandi raudteeliin · Näe rohkem »

Talurahvakool

Talurahvakool ehk rahvakool on 17. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni tegutsenud talurahvale mõeldud seisuslike haridusasutuste üldnimetus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Talurahvakool · Näe rohkem »

Tapa–Tartu raudtee

Tapa-Tartu raudtee on raudteelõik, mis hargneb Tapal Tallinna-Narva raudteest.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tapa–Tartu raudtee · Näe rohkem »

Tartu

raekojale. Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Tartu õpperingkond

Tartu õpperingkond, aastast 1893 Riia õpperingkond (saksa keeles Dorpatscher Lehrbezirk, hiljem Rigascher Lehrbezirk, vene keeles Дерптский учебный округ, hiljem Рижский учебный округ) oli Venemaa keisririigi, Venemaa Vabariigi ja Venemaa Nõukogude Vabariigi koolihalduspiirkond aastatel 1803−1918.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tartu õpperingkond · Näe rohkem »

Tartu gümnaasium

Tartu gümnaasiumi all võidakse mõelda kas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tartu gümnaasium · Näe rohkem »

Tartu kreis

Tartu kreis (saksa keeles Dörptsche Kreis; vene keeles Юрьевский (Дерптский) уезд) oli Liivimaa kubermangu kuuluv haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal 1780–1917.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tartu kreis · Näe rohkem »

Tartu Kreisikool

Tartu Kreisikool (saksa keeles Dorpater Kreisschule) oli 1804.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tartu Kreisikool · Näe rohkem »

Tartu Kubermangugümnaasium

Tartu Kubermangugümnaasium (saksa keeles Gouvernements-Gymnasium zu Dorpat) oli 1804.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tartu Kubermangugümnaasium · Näe rohkem »

Tartu Linna-tütarlastekool

Tartu Linna-tütarlastekool (saksa keeles Städttöcherschule zu Dorpat) oli aastatel 1804–1893 Tartus tegutsenud saksakeelne õppeasutus tütarlastele.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tartu Linna-tütarlastekool · Näe rohkem »

Tartu–Valga raudtee

Tartu–Valga raudtee on raudteelõik Eestis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tartu–Valga raudtee · Näe rohkem »

Tõlliste

Tõlliste (ka: Tõllistõ) on küla Valga maakonnas Valga vallas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Tõlliste · Näe rohkem »

Toomkool

Maja, Toomkooli tänav 11, kus aastatel 1845-1893 ja 1906-1939 asus Tallinna Toomkool. pisi Toomkool ehk katedraalikool oli toomkiriku juures asuv või selle poolt ülalpeetav õppeasutus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Toomkool · Näe rohkem »

Torma

Torma on alevik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Torma · Näe rohkem »

Uderna

Uderna mõisa peahoone. Uderna on küla Tartu maakonnas Elva vallas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Uderna · Näe rohkem »

Uusikaupunki rahu

Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu) sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel 10. septembril 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Uusikaupunki rahu · Näe rohkem »

Valga

Valga raekoda Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Valga · Näe rohkem »

Valga kreis

Valga kreis ehk Valga maakond (saksa keeles Kreis Walk, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Valga kreis · Näe rohkem »

Valga–Petseri raudteelõik

Valga–Petseri raudteelõik on raudtee Eestis ja Venemaal.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Valga–Petseri raudteelõik · Näe rohkem »

Valga–Ruhja–Pärnu raudtee

Valga–Ruhja–Pärnu raudtee oli Liivimaa kubermangus aastatel 1895–1896 rajatud raudtee, esimene kitsarööpmeline raudtee Eestis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Valga–Ruhja–Pärnu raudtee · Näe rohkem »

Vallakool

Heimtali vallakooli hoone Vallakool (teised nimetused: luteri usu vallakool, külakool, talurahvakool, ministeeriumikool) oli 19. sajandi algusest kuni 1920.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Vallakool · Näe rohkem »

Valmiera

Valmiera (eesti Volmari, saksa Wolmar) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Valmiera · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Vastseliina

Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Vastseliina · Näe rohkem »

Võnnu kreis

Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Võnnu kreis · Näe rohkem »

Võru

Võru Suurkannataja Ekaterina kirik Võru tuletõrje (1923) Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Võru · Näe rohkem »

Võru kreis

Võru kreis (saksa keeles Werrosche Kreis; vene keeles Верроский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Võru kreis · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Vene keel · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Venemaa · Näe rohkem »

Venemaa keiser

Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Venemaa keiser · Näe rohkem »

Venemaa Keisririigi Valitsev Senat

Senati hoone Peterburis (2010) Venemaa Keisririigi Valitsev Senat (vene keeles Правительствующий сенат) oli Venemaa keisririigi kõrgeim riigiorgan, mis allus Venemaa keisrile ja keiser ühtlasi valis ka senati liikmed.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi Valitsev Senat · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Pоссійская ИмперіяVenemaa Keisririik 130px LippVapp (1883) 300pxVenemaa, 1866 RiigikeelVene RiigikirikVene Õigeusu Kirik PealinnSankt Peterburg (1721–1728)Moskva (1728–1730)Sankt Peterburg (1730–1914)Petrograd (1914–1918) RiigipeaVenemaa keiser:Peeter I (esimene; 1721 – 1725)Mihhail II (viimane; 15. märts (vkj 2. märts) 1917) Seadusandlik võimVenemaa keiser Venemaa Keisririigi Riigiduuma Iseseisvus22. oktoober (vkj 11. oktoober) 1721 – 15. märts (vkj 2. märts) 1917 Pindala21 799 825 km² (1916) Rahvaarv18 153 7800 (1916) RahaühikRubla RiigihümnБоже, Царя храни Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Venestamine

Venestamine ehk russifitseerimine on vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Venestamine · Näe rohkem »

Verst

Verst (vene верста́, mitmuse omastav вёрст) on vana Vene pikkusühik.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Verst · Näe rohkem »

Viciebsk

Viciebsk (ka Vitsebsk) on linn Valgevenes ja Viciebski oblasti ning Viciebski rajooni halduskeskus.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Viciebsk · Näe rohkem »

Viljandi

Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Viljandi · Näe rohkem »

Viljandi Eesti Haridusseltsi Tütarlaste Gümnaasium

Viljandi Eesti Haridusseltsi Tütarlaste Gümnaasium oli 1908.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Viljandi Eesti Haridusseltsi Tütarlaste Gümnaasium · Näe rohkem »

Viljandi kreis

Viljandi kreis (saksa keeles Fellinsche Kreis, vene keeles Феллинский уезд) oli Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus Lõuna-Eestis Viljandimaal aastatel 1783–1796 ja 1888–1917.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Viljandi kreis · Näe rohkem »

Vitebski kubermang

Vitebski kubermang (vene keeles Витебская губерния, valgevene keeles Віцебская губерня, läti keeles Vitebskas guberņa) oli Venemaa Keisririigi ja Vene SFNV kubermangude hulka kuulunud haldusüksus aastatel 1802–1924.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Vitebski kubermang · Näe rohkem »

Volmari kreis

Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Volmari kreis · Näe rohkem »

Wilhelm Christian Friebe

Wilhelm Christian Friebe (16. juuli (vkj) 1761 Groß-Ballhausen – 14. september (vkj) 1811 Riia) oli baltisaksa ametnik ja ajaloolane.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja Wilhelm Christian Friebe · Näe rohkem »

1251

1251.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1251 · Näe rohkem »

1630

1630.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1630 · Näe rohkem »

1632

1632.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1632 · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 17. sajand · Näe rohkem »

1710

1710.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1710 · Näe rohkem »

1713

1713.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1713 · Näe rohkem »

1721

1721.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1721 · Näe rohkem »

1783

1783.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1783 · Näe rohkem »

1786

1786.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1786 · Näe rohkem »

1796

1796.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1796 · Näe rohkem »

1797

1797.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1797 · Näe rohkem »

1823

1823.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1823 · Näe rohkem »

1837

1837.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1837 · Näe rohkem »

1880. aastad

1880.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1880. aastad · Näe rohkem »

1914

1914.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1914 · Näe rohkem »

1917

1917.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1917 · Näe rohkem »

1918

1918.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 1918 · Näe rohkem »

4. juuli

4.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 4. juuli · Näe rohkem »

95. Krasnojarski jalaväepolk

95.

Uus!!: Liivimaa kubermang ja 95. Krasnojarski jalaväepolk · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »