Kiiremini kui brauser!
236 suhted: Aadel, Aģe, Abt, Adam Bremenist, Aizkraukle, Aizkraukle muinaslinnus, Ako, Albert (Riia piiskop), Aleksander III (paavst), Anders Sunesen, Anno, Anti Selart, Augustiinlased, Autine, Autine linnus, Üksküla linnus, Babīte linnamägi, Balduin Alnast, Baltlased, Benediktlased, Bernhard II (Lippe), Berthold (Liivimaa piiskop), Bremeni peapiiskopkond, Cēsis, Clemens III, Coelestinus III, Conradus de Meyiendorpe, Daniel (Lielvārde foogt), Daugava, Daugavgrīva, Daugmale muinaslinnus, Dünamünde klooster, Durbe lahing, Eesti, Eestlased, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Enn Tarvel, Foogt, Friisid, Fulco, Harjumaa, Hartwig II, Heiki Valk, Henriku Liivimaa kroonika, Holmi linnus, Honorius III, Idaslaavlased, Idumea, Ikšķile, Indulgents, ..., Innocentius III, Ivar Leimus, Jäälahing, Järvamaa, Jelgava, Jersika, Jersika linnus, Jersika vürstiriik, Johan Sverkersson, Kaarma maalinn, Katk, Katoliku kirik, Kaupo, Kesk-Eesti väikemaakonnad, Kirik (pühakoda), Koiva jõgi, Koiva liivlased, Koknese, Koknese vürstiriik, Krimulda, Kristlus, Kuldīga ordulinnus, Kuralased, Kuramaa, Kuramaa piiskop, Kuramaa piiskopkond, Lammekin, Latgalid, Lään, Läänemaa, Läänemeresoome keeled, Läänemeri, Läti, Läti Henrik, Läti keel, Läti linnuste loend, Leedu suurvürstiriik, Leedulased, Lembitu, Lielupe, Lielvārde, Lielvārde muinaslinnus, Lihula lahing, Liivi keel, Liivimaa, Liivimaa ordu, Liivlased, Linda Kaljundi, Lindanise lahing, Linnus, Linnusepiirkond, Lundi peapiiskopkond, Madisepäeva lahing, Marika Mägi, Mārtiņsala, Mõõgavendade ordu, Mežotne, Mežotne muinaslinnus, Mežotne piiramine, Meinhard, Mereõigus, Metsapoole, Misjon, Muhu lahing, Nameisis, Norra, Novgorodi vabariik, Ogre jõgi, Otepää lahing, Otepää piiskopilinnus, Otto von Lauterberg, Paavst, Pagan, Päikesevarjutus, Püha maa, Põhjala ristisõjad, Philipp (Saksa kuningas), Pihkva, Pihkva vürstiriik, Polotski vürstiriik, Rīdzene, Revala, Richard Kleis, Riia, Riia ajalugu, Riia lahing (1198), Riia lahing (1210), Riia lahing (1215), Riia peapiiskopkond, Ristimine, Ristisõjad, Ristisõjad Venemaal, Rooma, Rooma kuuria, Rootsi, Ropaži lahing, Russin, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa lahing (1222), Saarlased, Sakala, Saksa kuningas, Saksa ordu, Saksimaa hertsogiriik, Salatsi, Sattesele, Sattesele linnus, Sattesele piiramine (1206), Sattesele piiramine (1212), Saule lahing, Sēlija, Sēlpils, Sēlpilsi muinaslinnus, Seelid, Semgalid, Soontagana, Sugulussuhted, Sulev Vahtre, Taani, Taani kuningas, Talibald, Tartu lahing (1224), Tartu linnus, Tartu piiskopkond, Tālava, Tērvete, Tērvete muinaslinnus, Theoderich (Eestimaa piiskop), Tiina Kala, Toompea loss, Tsistertslaste ordu, Turaida, Turaida (ajalooline piirkond), Turaida lahing, Turaida muinaslinnus, Ugandi, Universitas Tartuensis, Urmas Eelmäe, Vaiga, Valdemar II, Valter Lang, Vana-Liivimaa, Vanavene laenud eesti keeles, Vanema, Vasall, Väina liivlased, Võndlased, Võnnu ordulinnus, Vendi ristisõda, Vendid, Vene, Venno, Vesike, Vesthard, Viezo, Viljandi piiramine (1211), Virumaa, Vissevalde, Vjatško, Wilhelm Modenast, Wilken von Endorp, Wolquin, Ylo, Zemgale, 1184, 1186, 1193, 1198, 12. sajand, 1200, 1201, 1202, 1205, 1206, 1206. aasta esimene Holmi lahing, 1206. aasta teine Holmi lahing, 1207, 1208, 1209, 1211, 1212, 1214, 1236, 1237, 13. sajand, 4. juuni. Laienda indeks (186 rohkem) »
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Aadel · Näe rohkem »
Aģe
Aģe on 41 km pikkune jõgi Lätis Lääne-Vidzemes.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Aģe · Näe rohkem »
Abt
Abt (aramea keeles abba 'isa') on roomakatoliku mungakloostri ülem; sellest tuleneb ka nunnakloostri ülema nimetus "abtiss".
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Abt · Näe rohkem »
Adam Bremenist
Adam Bremenist ehk Bremeni Adam (saksapäraselt Adam von Bremen; enne aastat 1050 – 12. oktoober 1081/1085) oli saksa vaimulik, kes sai tuntuks ajaloolase ja kroonikuna.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Adam Bremenist · Näe rohkem »
Aizkraukle
Daugava kaldapealne Aizkraukle (saksa keeles Ascheraden) on linn Lätis Vidzemes.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Aizkraukle · Näe rohkem »
Aizkraukle muinaslinnus
Aizkraukle linnamägi 1920. aastatel Aizkraukle muinaslinnus oli Daugava jõe kaldal tänapäeva Lätis Skrīveri vallas asunud linnus.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Aizkraukle muinaslinnus · Näe rohkem »
Ako
Ako oli Holmi liivlaste vanem, keda on mainitud Henriku Liivimaa kroonikas.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Ako · Näe rohkem »
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »
Aleksander III (paavst)
Aleksander III, ladinapäraselt Alexander III (Orlando Bandinelli või Rolando Bandinelli; 1105 ? – 30. august 1181) oli paavst 1159–1181.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Aleksander III (paavst) · Näe rohkem »
Anders Sunesen
Anders Sunesen Lindanise lahingus Anders Sunesen (ka Andreas Sunesen, ladina keeles Andreas Sunonis; umbes 1167 – 1228) oli Lundi peapiiskop aastatel 1201–1228 ja esimene Taani asehaldur Tallinnas pärast selle vallutamist 1219.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Anders Sunesen · Näe rohkem »
Anno
Anno oli Turaida ülik 12.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Anno · Näe rohkem »
Anti Selart
Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Anti Selart · Näe rohkem »
Augustiinlased
Augustiinlased on katoliku kiriku nunna- ja mungaordu liikmed.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Augustiinlased · Näe rohkem »
Autine
Läti kivilinnused ja piirkonnad 1185-1230 Autine oli 13.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Autine · Näe rohkem »
Autine linnus
Autine linnus oli tänapäeva Läti territooriumil 13.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Autine linnus · Näe rohkem »
Üksküla linnus
Üksküla linnus ehk Ikšķile linnus oli 1185.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Üksküla linnus · Näe rohkem »
Babīte linnamägi
Babīte linnamägi (ladina keeles castrum Babath) oli linnus semgalite Upmale maakonnas, praegu asub Lätis Jūrmala linnas Bražciemsi linnaosas.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Babīte linnamägi · Näe rohkem »
Balduin Alnast
Balduin Alnast (prantsuse keeles Baudouin d’Aulne, saksa keeles Balduin von Alna, bei Thuin; surnud 1243) oli Aulne abtkonna (Aulne-sur-Sambre, Belgia) tsistertslaste kloostri munk, paavsti Gregorius IX legaat Baltimaades, Põhja-Eesti, Kuramaa ja Zemgale piiskop (1232–1236).
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Balduin Alnast · Näe rohkem »
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Baltlased · Näe rohkem »
Benediktlased
Benediktlased ehk benediktiinid (ametlik nimi Püha Benedictuse Ordu, ladina keeles Ordo Sancti Benedicti, lühend OSB) on katoliiklik mungaordu.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Benediktlased · Näe rohkem »
Bernhard II (Lippe)
Bernhard II kuju Lippstadtis Bernhard II Lippest (Bernhard zur Lippe; umbes 1140 – aprill 1224) oli Lippe isand aastatel 1168–1196 ja Semgallia piiskop 1218–1224.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Bernhard II (Lippe) · Näe rohkem »
Berthold (Liivimaa piiskop)
Berthold või Bertold (surnud 24. juulil 1198) oli Üksküla ehk Liivimaa piiskop 1196/1197–1198.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Berthold (Liivimaa piiskop) · Näe rohkem »
Bremeni peapiiskopkond
Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Bremeni peapiiskopkond · Näe rohkem »
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Cēsis · Näe rohkem »
Clemens III
Clemens III (Paolo Scolari, ka Paolino Scolari; 1130 ? – 27. märts 1191) oli paavst 1187–1191.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Clemens III · Näe rohkem »
Coelestinus III
Coelestinus III, ka Celestinus III (Giacinto Bobo, ka Giacinto Bobone, Giacinto Bobbone või Hyacinthus; 1105 või 1106 – 8. jaanuar 1198) oli paavst 1191–1198.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Coelestinus III · Näe rohkem »
Conradus de Meyiendorpe
Conradus de Meyiendorpe ehk Conradus de Ykescola ehk Konrad oli piiskop Alberti läänimees Ükskülas ja Jersikas.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Conradus de Meyiendorpe · Näe rohkem »
Daniel (Lielvārde foogt)
Daniel oli esimene Lielvārde foogt.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Daniel (Lielvārde foogt) · Näe rohkem »
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Daugava · Näe rohkem »
Daugavgrīva
Daugavgrīva Riia kaardil vasakul Daugavgrīva (saksa ja eesti Dünamünde, eesti keeles ka Väina-Jõesuu, poola Dynemunt, vene Усть-Двинск (Ust-Dvinsk)) on Daugava (Väina) jõe suudmes asuv ajalooline asula, mis alates 1959.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Daugavgrīva · Näe rohkem »
Daugmale muinaslinnus
Daugmale linnamägi 1930. aastatel. Daugmale muinaslinnus oli kuni 12.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Daugmale muinaslinnus · Näe rohkem »
Dünamünde klooster
Dünamünde klooster (ladina keeles Monasterium Dunemundensis, läti keeles Daugavgrīvas klosteris) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Daugava jõe suudmes, 2,5 kilomeetrit jõe suudmest eemal.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Dünamünde klooster · Näe rohkem »
Durbe lahing
Liivimaa 1260 Durbe lahing toimus Leedu ning Saksa ja Liivi ordu vägede vahel 13. juulil 1260 Durbe järve ääres Kuramaal (22 km praegusest Liepājast).
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Durbe lahing · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Eesti · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Eestlased · Näe rohkem »
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Näe rohkem »
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Enn Tarvel · Näe rohkem »
Foogt
Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Foogt · Näe rohkem »
Friisid
Friisid ehk friislased (endanimetus Friezen) on läänegermaani rahvas, kes praegu elab Kirde-Hollandis ja Loode-Saksamaal ning kes on minevikus asustanud väga suurt osa Põhjamere lõuna- ja idaranniku äärsetest aladest.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Friisid · Näe rohkem »
Fulco
Fulco oli benediktiini munk, kelle Lundi peapiiskop Eskil määras umbes 1165.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Fulco · Näe rohkem »
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Harjumaa · Näe rohkem »
Hartwig II
Hartwig II (suri 3. novembril 1207) oli 1185–1190 ja de facto uuesti 1192–1207 Bremeni peapiiskop.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Hartwig II · Näe rohkem »
Heiki Valk
Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Heiki Valk · Näe rohkem »
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Henriku Liivimaa kroonika · Näe rohkem »
Holmi linnus
Holmi linnus (ka Holme linnus) oli Henriku Liivimaa kroonika kohaselt 1186.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Holmi linnus · Näe rohkem »
Honorius III
Honorius III (Cencio Savelli, ka Cencius või Cencius Camerarius; 1150 ? – 18. märts 1227) oli paavst 1216–1227.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Honorius III · Näe rohkem »
Idaslaavlased
Idaslaavi hõimudega 8. ja 9. sajandil asustatud Euroopa territoorium Idaslaavlased on idaslaavi keeli kõnelevad slaavlased.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Idaslaavlased · Näe rohkem »
Idumea
Idumea piirkond Idumea (läti keeles Idumeja, allikates ka Ydumea) oli ajalooline piirkond 13.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Idumea · Näe rohkem »
Ikšķile
Ikšķile (ajaloolises kontekstis ka Üksküla, saksa Uexküll, Üxküll) on linn Lätis Vidzemes Daugava alamjooksul jõe paremal kaldal merepinnast 20 meetri kõrgusel.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Ikšķile · Näe rohkem »
Indulgents
Indulgents ehk patukustutuskiri (ladina keeles indulgentia) on katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine kiriku poolt seatud tingimustel.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Indulgents · Näe rohkem »
Innocentius III
Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Innocentius III · Näe rohkem »
Ivar Leimus
Ivar Leimus, veebruar 2010 Ivar Leimus (sündinud 3. juunil 1953) on eesti ajaloolane ja tõlkija, kes peamiselt tegeleb numismaatikaga.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Ivar Leimus · Näe rohkem »
Jäälahing
Jäälahing oli 5. aprillil 1242 Eestimaad ja Venemaad eraldava Peipsi järve jääl Varesekivi lähedal Lämmijärve idakalda juures toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja Novgorodi vürsti Aleksander Jaroslavitši juhitud Novgorodi vabariigi sõjasalkade vahel.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Jäälahing · Näe rohkem »
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Järvamaa · Näe rohkem »
Jelgava
Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Jelgava · Näe rohkem »
Jersika
Jersika (saksa keeles Gerzika, Gercike, Gerceke, Zargrad; vene keeles Царьград, Ерсика, Герцике; teised nimetused: Gercike, Gerdeke, Gerseke, Gertzeke, Locus Castri in Gerzeke, monte Gerzieche, Gersika, Gerzeke, Gerzike) on küla (vidējciems) Lätis, Jersika vallas Līvāni piirkonnas, Daugava paremal kaldal.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Jersika · Näe rohkem »
Jersika linnus
Jersika linnus oli linnus tänapäeva Läti Līvāni piirkonna territooriumil Daugava paremal kaldal 10.–11.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Jersika linnus · Näe rohkem »
Jersika vürstiriik
Jersika vürstiriik oli kuni 1230.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Jersika vürstiriik · Näe rohkem »
Johan Sverkersson
Johan Sverkersson (ka Johan I, vanemates allikates tihti Jon; 1201 – 10. märts 1222) oli Rootsi kuningas aastatel 1216–1222.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Johan Sverkersson · Näe rohkem »
Kaarma maalinn
Kaarma maalinn Vaade siseõuele ja vallile Kruse joonis Kaarma maalinn on linnamägi Saaremaal Kaarma-Kirikukülas, kirikust kirdes.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Kaarma maalinn · Näe rohkem »
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Katk · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Kaupo
Mälestuskivi Kaupo oletataval hauakohal Krimulda kiriku lähistel Kaupo (ka Caupo, Kope; surnud 21. või 22. septembril 1217) oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Kaupo · Näe rohkem »
Kesk-Eesti väikemaakonnad
Kesk-Eesti väikemaakonnad oli grupp ühekihelkonnalisi muinasmaakondi 13.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Kesk-Eesti väikemaakonnad · Näe rohkem »
Kirik (pühakoda)
Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Kirik (pühakoda) · Näe rohkem »
Koiva jõgi
Koiva on jõgi Lätis.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Koiva jõgi · Näe rohkem »
Koiva liivlased
Koiva liivlased ehk koivaliivlased (Henriku Liivimaa kroonika kontekstis ka turaidalased) olid alates hiljemalt 11.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Koiva liivlased · Näe rohkem »
Koknese
Koknese on linn Lätis Vidzemes Aizkraukle piirkonnas, endise Koknese piirkonna keskus.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Koknese · Näe rohkem »
Koknese vürstiriik
Koknese vürstiriik oli 13. sajandi alguses eksisteerinud vürstiriik keskusega Koknese linnuses tänapäeva Lätis.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Koknese vürstiriik · Näe rohkem »
Krimulda
Krimulda (saksa keeles Kremon või Cremon) on endine küla Sigulda linna piires Koiva paremal kaldal.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Krimulda · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Kristlus · Näe rohkem »
Kuldīga ordulinnus
Kuldīga ordulinnus (saksa keeles Jesusburg, Goldingen, läti keeles Kuldīgas viduslaiku pils) oli algselt aastatel 1242–1245 ehitatud Saksa ordu Liivi ordu haru ordulinnus Kuramaal (läti keeles Kurzeme), tänapäeva Kuldīga linnas.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Kuldīga ordulinnus · Näe rohkem »
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Kuralased · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Kuramaa · Näe rohkem »
Kuramaa piiskop
Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Kuramaa piiskop · Näe rohkem »
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Kuramaa piiskopkond · Näe rohkem »
Lammekin
Lammekin oli valitseja Kuramaal, keda on mainitud 1230.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Lammekin · Näe rohkem »
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Latgalid · Näe rohkem »
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Lään · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Läänemaa · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Läänemeri · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Läti · Näe rohkem »
Läti Henrik
Läti Henrik ehk Henrik (läti keeles Latviešu Indriķis, ladina keeles Henricus Lettus, Henricus de Lettis, saksa keeles Heinrich von Lettland; enne 1188. – pärast 1259. aastat) oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise (Balti ristisõdade ja selle osa, mida nimetatakse eestlaste muistseks vabadusvõitluseks) sündmusi (1180–1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Läti Henrik · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Läti keel · Näe rohkem »
Läti linnuste loend
Läti linnuste loend on loetelu Läti territooriumil asunud linnustest.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Läti linnuste loend · Näe rohkem »
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Leedulased · Näe rohkem »
Lembitu
Lembitu (suri 21. septembril 1217) oli vanem Sakala põhjaosas.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Lembitu · Näe rohkem »
Lielupe
Lielupe ('suur jõgi'; saksa Kurländische Aa, Kurische Aa või Semgaller-Aa) on jõgi Lätis Zemgale piirkonnas.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Lielupe · Näe rohkem »
Lielvārde
Andrejs Pumpursi majamuuseum Lielvārde (saksa Lennewarden) on linn Lätis Daugava paremal kaldal.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Lielvārde · Näe rohkem »
Lielvārde muinaslinnus
Lielvārde muinaslinnus oli Daugava lisajõe Rumbiņa suudmes tänase Lielvārde linna territooriumil asunud kohalike liivlaste linnus.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Lielvārde muinaslinnus · Näe rohkem »
Lihula lahing
Lihula lahing toimus 1220.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Lihula lahing · Näe rohkem »
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Liivi keel · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Liivlased · Näe rohkem »
Linda Kaljundi
Linda Kaljundi 2022. aasta Arvamusfestivalil Linda Kaljundi (sündinud 6. juunil 1979) on eesti ajaloolane ja kuraator.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Linda Kaljundi · Näe rohkem »
Lindanise lahing
Lindanise lahing oli 1219.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Lindanise lahing · Näe rohkem »
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Linnus · Näe rohkem »
Linnusepiirkond
Linnusepiirkond oli ühe linnuse üliku(te)le kuuluv, tema (nende) ees maksu- või muid kohustusi kandva rahvastikuga maa-ala.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Linnusepiirkond · Näe rohkem »
Lundi peapiiskopkond
Lundi peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond, mis moodustati 1103.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Lundi peapiiskopkond · Näe rohkem »
Madisepäeva lahing
Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas, Viljandist umbes 11 kilomeetri kaugusel, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Madisepäeva lahing · Näe rohkem »
Marika Mägi
Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on eesti arheoloog.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Marika Mägi · Näe rohkem »
Mārtiņsala
Mārtiņsala, ajaloolises kontekstis ka Holm, oli Salaspilsi linna juures Daugava jões asunud 20 hektari suurune saar.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Mārtiņsala · Näe rohkem »
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »
Mežotne
Mežotne on küla (vidējciems) Lätis Bauska piirkonnas, Lielupe jõe vasakul kaldal.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Mežotne · Näe rohkem »
Mežotne muinaslinnus
Mežotne linnamägi 1930. aastatel, vaade jõe poolt. Mežotne muinaslinnus (kirjalikes allikates castrum Mesiothe, Mesyote, Mesiote, Mezoten) oli 9.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Mežotne muinaslinnus · Näe rohkem »
Mežotne piiramine
Mežotne piiramine oli Liivimaa ristisõja käigus toimunud Mežotne muinaslinnuse ja seal end kaitsvate kohalike semgalite piiramine Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu ning neile alluvate vägede poolt.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Mežotne piiramine · Näe rohkem »
Meinhard
Meinhard (u 1120.–1130. – 14. august või 11/12. oktoober 1196HLK, lk 24–29) oli esimene saksa misjonär Liivimaal ja esimene Üksküla piiskop aastatel 1186-1196.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Meinhard · Näe rohkem »
Mereõigus
Mereõigus on õigusnormide kogum, mis sätestab eelkõige kaubandusliku meresõiduga seostuvad õigussuhted.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Mereõigus · Näe rohkem »
Metsapoole
Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Metsapoole · Näe rohkem »
Misjon
rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830 Misjon ehk misjonitöö on kristluses misjonikäsu alusel toimuv kristluse kuulutamine mittekristlastele ja kristlusest eemale jäänutele.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Misjon · Näe rohkem »
Muhu lahing
Muhu lahing (29. jaanuar – 3. veebruar 1227) oli sõjaline kokkupõrge end Muhu linnuses kaitsnud saarlaste ja neid rünnanud riialaste (Mõõgavendade ordu, Riia piiskopi, ristisõdijate, liivlaste, latgalite ja eestlaste) väe vahel.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Muhu lahing · Näe rohkem »
Nameisis
Nameisis (kaasaegsetes allikates Nameise, Nameyxe; läti keeles ka Namejs, Nameitis) oli Tērvete semgalite vanem (nimetatud ka kuningaks), 1279.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Nameisis · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Norra · Näe rohkem »
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »
Ogre jõgi
Ogre jõgi on jõgi Lätis.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Ogre jõgi · Näe rohkem »
Otepää lahing
Otepää lahing toimus 1217.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Otepää lahing · Näe rohkem »
Otepää piiskopilinnus
Otepää linnamägi Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Otepää piiskopilinnus · Näe rohkem »
Otto von Lauterberg
Otto von Lauterberg (ka Lutterberg(h); surnud 16. veebruaril 1270) oli Liivi ordu maameister aastatel 1267–1270.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Otto von Lauterberg · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Paavst · Näe rohkem »
Pagan
Pagan (ladina keeles paganus 'maamees, talupoeg'.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Pagan · Näe rohkem »
Päikesevarjutus
pisi Esimese eestlasest fotograafi Reinhold Sachkeri foto päikesevarjutusest. Tartu 4. aprillil 1912 (vkj) kell 14.44 Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Päikesevarjutus · Näe rohkem »
Püha maa
piibli järgi Püha maa (ka Püha Maa); heebrea keeles אֶרֶץ הַקוֹדֵשׁ Eretz HaQodesh, araabia keeles الأرض المقدسة Al-Arḍ Al-Muqaddasah) on Iisraeli nimi judaismis. Traditsiooniliselt nimetavad nii juudid kui ka mittejuudid seda piirkonda Palestiinaks. Muslimid ja kristlased nimetavad nõnda ka piirkonda Jordani jõe ja Vahemere vahel, mis hõlmab nii tänapäeva Iisraeli kui ka Palestiinat. See piirkond on osalt tähtis just Jeruusalemma religioosse tähenduse tõttu, kuna linn on püha nii judaismis, kristluses kui ka islamis. Püha maa tähtsus kristlastele oli üks ristisõdade ideoloogilisi aluseid, kuna Euroopa kristlased püüdsid vallutada maa seldžuki türklaste käest, kes olid selle omakorda saanud islamiusku araablastelt, kes vallutasid selle kristlikult Bütsantsi keisririigilt. Paljudesse püha maa paikadesse on juba sajandeid teinud palverännakuid eri usundite esindajad, sealhulgas juudid, kristlased ja muslimid. Kategooria:Iisrael Kategooria:Palestiina Kategooria:Pühapaigad Kategooria:Kristlus Kategooria:Islam Kategooria:Judaism Kategooria:Baha'i usk Kategooria:Aasia maad Kategooria:Lähis-Ida ajaloolised piirkonnad Kategooria:Lähis-Ida ajalugu.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Püha maa · Näe rohkem »
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Põhjala ristisõjad · Näe rohkem »
Philipp (Saksa kuningas)
Philipp von Hohenstaufen (Švaabi Philipp) (1177–1208) oli Švaabimaa hertsog ja Saksa kuningas 1198–1208.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Philipp (Saksa kuningas) · Näe rohkem »
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Pihkva · Näe rohkem »
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Pihkva vürstiriik · Näe rohkem »
Polotski vürstiriik
Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Polotski vürstiriik · Näe rohkem »
Rīdzene
Rīdzene (vanasti ka Pauči) on küla (vidējciems) Lätis Cēsise piirkonnas, Vaive valla halduskeskus ja rahvarohkeim asula.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Rīdzene · Näe rohkem »
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Revala · Näe rohkem »
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Richard Kleis · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Riia · Näe rohkem »
Riia ajalugu
Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Riia ajalugu · Näe rohkem »
Riia lahing (1198)
Riia lahing oli 1198.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Riia lahing (1198) · Näe rohkem »
Riia lahing (1210)
Riia lahing oli kuralaste katse vallutada Riia linna 1210.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Riia lahing (1210) · Näe rohkem »
Riia lahing (1215)
Riia lahing oli 1215.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Riia lahing (1215) · Näe rohkem »
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »
Ristimine
Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Ristimine · Näe rohkem »
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Ristisõjad · Näe rohkem »
Ristisõjad Venemaal
Derevski ja Oboneži viiendik piiridega Ristisõjad Venemaal (1240–1242) olid Rooma paavsti Gregorius IX legaadi Modena Wilhelmi, Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel sõlmitud mõjusfääride Stensby jaotuslepingu alusel toimunud sõjategevus Pihkva ja Novgorodi vabariigi vastu.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Ristisõjad Venemaal · Näe rohkem »
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Rooma · Näe rohkem »
Rooma kuuria
Rooma kuuria (Curia Romana) on paavsti kuuria ehk õukond, mis koondab paavsti tähtsamaid abilisi; ka administratiivaparaat, mis korraldab kiriku valitsemist.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Rooma kuuria · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Rootsi · Näe rohkem »
Ropaži lahing
Ropaži lahing oli Riia piiskopkonna, Mõõgavendade ordu ja semgalite ühisväe ning leedulaste väe vahel Ropaži lähistel 1205.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Ropaži lahing · Näe rohkem »
Russin
Russin (läti Rūsiņš; surnud 1212, Henriku Liivimaa kroonikas Russinus) oli üks latgalite vanemaid 13. sajandi alguses.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Russin · Näe rohkem »
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Saare-Lääne piiskopkond · Näe rohkem »
Saaremaa lahing (1222)
Saaremaa lahing oli 1222.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Saaremaa lahing (1222) · Näe rohkem »
Saarlased
Saarlased on Läänemere saare Saaremaa (Eesti) põlisasukad.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Saarlased · Näe rohkem »
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Sakala · Näe rohkem »
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Saksa kuningas · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Salatsi
Salatsi (läti keeles Salacgrīva, liivi keeles Salats) on linn Lätis Limbaži piirkonnas, mis asub Liivi lahe rannikul.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Salatsi · Näe rohkem »
Sattesele
Sattesele on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud piirkond Turaidas, Koiva liivlaste asualal.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Sattesele · Näe rohkem »
Sattesele linnus
Postkaart Sattesele linnuse kaitsevallist 1910. aastatest Sattesele linnus oli noorema rauaaja ja Liivi ristisõja aegne linnus Sattesele linnamäel Koiva vasakul kaldal tänapäevase Sigulda linna territooriumil.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Sattesele linnus · Näe rohkem »
Sattesele piiramine (1206)
Sattesele piiramine oli Riia piiskopile alluvate jõudude ja semgalite ühisväe ebaõnnestunud katse vallutada Sattesele linnust Liivi ristisõja ajal 1206.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Sattesele piiramine (1206) · Näe rohkem »
Sattesele piiramine (1212)
Sattesele piiramine oli Liivi ristisõja ajal 1212.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Sattesele piiramine (1212) · Näe rohkem »
Saule lahing
Saule lahing toimus 1236.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Saule lahing · Näe rohkem »
Sēlija
Läti ajaloolised piirkonnad: Kurzeme, Zemgale, Vidzeme, Latgale ja kollasega Sēlija Sēlija (ka Seloonia või Augšzeme) (läti keeles Sēlija, leedu keeles Sėla) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Sēlija · Näe rohkem »
Sēlpils
Sēlpils (ka Jaunsēlpils) on küla (vidējciems) Lätis Jēkabpilsi piirkonnas Sēlpilsi vallas.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Sēlpils · Näe rohkem »
Sēlpilsi muinaslinnus
Linnuse ase 1930. aastatel (Daugava vastaskaldal). Sēlpilsi muinaslinnus oli seelide muinasaegne linnus Daugava jõe vasakul kaldal tänapäeva Läti Sala piirkonna territooriumil.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Sēlpilsi muinaslinnus · Näe rohkem »
Seelid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Seelid (läti sēļi) olid seeli keelt kõnelev balti rahvas, mis elas Daugava jõe lõunakaldal tänapäeva Läti lõunaosas Sēlijas ning Kirde-Leedus Aukštaitijas.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Seelid · Näe rohkem »
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Semgalid · Näe rohkem »
Soontagana
Soontagana on 13. sajandi allikates (kujul Sontagana, Sontackele) mainitud muinaskihelkond Läänemaa lõunaosas.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Soontagana · Näe rohkem »
Sugulussuhted
Sugulussuhted ehk põlvnemissuhted ehk veresugulus ehk geneetilised suhted on organismide järglaste ja eellaste vahelised suhted.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Sugulussuhted · Näe rohkem »
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Sulev Vahtre · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Taani · Näe rohkem »
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Taani kuningas · Näe rohkem »
Talibald
Talibaldi mälestuseks püstitatud kuju Trikāta külas Talibald (ka Thalibald, Henriku Liivimaa kroonikas T(h)alibaldus, läti Tālivaldis, Talibalds; surnud 1215) oli üks Tālava latgalite vanemaid 13. sajandi alguses.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Talibald · Näe rohkem »
Tartu lahing (1224)
Tartu lahing (ka Tartu piiramine, Tarbatu lahing või piiramine, Tharbata lahing või piiramine) toimus 1224.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Tartu lahing (1224) · Näe rohkem »
Tartu linnus
Linnus asus tähetorni kohal ja ümbruses. Püssirohukeldri kohal oli muinasajal looduslik vagumushttp://entsyklopeedia.ee/artikkel/tartu_linnus Tartu linnus, Eesti entsüklopeedia 12, 2003 Tartu muinaslinnus (ka Tarbatu linnus) oli eestlaste linnus praeguse Tartu linna territooriumil Toomemäel, nüüdse Tartu tähetorni kohal.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Tartu linnus · Näe rohkem »
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »
Tālava
Tālava (latgali: Tuolova, läti: Tālava, ajaloolistes allikates: Tholowa, Tolowa, Tolewe) oli 13.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Tālava · Näe rohkem »
Tērvete
Tērvete (vanasti ka Kalnamuiža) on küla (vidējciems) Lätis Dobele piirkonnas Tērvete vallas.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Tērvete · Näe rohkem »
Tērvete muinaslinnus
Tērvete muinaslinnus oli tänapäeva Läti Zemgale regiooni Tērvete asula territooriumil kuni 1286.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Tērvete muinaslinnus · Näe rohkem »
Theoderich (Eestimaa piiskop)
Theoderich (ka Theoderic, Theodorich,Henriku Liivimaa kroonika / Heinrici chronicon Livoniae (1982). Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat. Peatükk I, kommentaar 18, lk 27 Dietrich,Sulev Vahtre (1990). Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn: Olion. Lk 47 Dietrich von Thorreide, Diedrich von Estland) (umbes 1150 – 15. juunil 1219) oli misjonär Liivimaal, Mõõgavendade ordu rajaja, Dünamünde kloostri abt (1205–1211) ja Eestimaa piiskop (1211–1219).
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Theoderich (Eestimaa piiskop) · Näe rohkem »
Tiina Kala
Tiina Kala (sündinud 15. oktoobril 1967) on eesti ajaloolane.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Tiina Kala · Näe rohkem »
Toompea loss
Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Toompea loss · Näe rohkem »
Tsistertslaste ordu
Tsistertslaste rõivastuses mungad Tsistertslaste vapp Legenda Aurea" Tsistertslaste ordu (ladina keeles Sacer Ordo Cisterciensis; lühend OCist) on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Tsistertslaste ordu · Näe rohkem »
Turaida
Turaida (liivi Toreida, Toraid, oletatavalt 'Taara aed', saksa Treyden või Treiden) on endine asula Sigulda linna territooriumil (Koiva paremal kaldal) Lätis.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Turaida · Näe rohkem »
Turaida (ajalooline piirkond)
Vaade Turaida kindluse kõrgeimast tornist 2007. aastal Turaida (Thoreyda, Thoreida) oli piirkond 12.–13.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Turaida (ajalooline piirkond) · Näe rohkem »
Turaida lahing
Turaida lahing oli Turaida muinaslinnust piiranud paganlike saarlaste, ridalaste ehk läänemaalaste ja revalaste ning kristlastest linnuse kaitsjate ja neile Riiast saabunud abiväe vahel toimunud lahing 1211.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Turaida lahing · Näe rohkem »
Turaida muinaslinnus
Turaida muinaslinnus oli 13.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Turaida muinaslinnus · Näe rohkem »
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Ugandi · Näe rohkem »
Universitas Tartuensis
Valik Tartu ülikooli ajakirja Universitas Tartuensis kujundusi 2017. aastal Universitas Tartuensis on Tartu Ülikooli ajakiri, mis kuni jaanuarini 2009 ilmus ajalehena.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Universitas Tartuensis · Näe rohkem »
Urmas Eelmäe
Urmas Eelmäe (sündinud 26. märtsil 1964) on eesti ajaloolane.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Urmas Eelmäe · Näe rohkem »
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Vaiga · Näe rohkem »
Valdemar II
Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Valdemar II · Näe rohkem »
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Valter Lang · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Vanavene laenud eesti keeles
Vanavene laenud on Pihkva ja Novgorodi riikide alal kõneldud vanavene keelest eesti keelde laenatud sõnad.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Vanavene laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Vanema
Kuramaa 13. sajandil Vanema oli piirkond 13.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Vanema · Näe rohkem »
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Vasall · Näe rohkem »
Väina liivlased
Väina liivlased, Henriku Liivimaa kroonikas ka väinalased (Veinalenses), olid alates hiljemalt 10.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Väina liivlased · Näe rohkem »
Võndlased
Riekstukalnsi linnamägi, võndlaste linnuse asupaik Cēsises Võndlased (ka vendid) olid 13.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Võndlased · Näe rohkem »
Võnnu ordulinnus
Võnnu ordulinnus (ka Cēsise ordulinnus; läti keeles Cēsu pils; saksa keeles Wenden, vene keeles Кесь, poola keeles Kieś) on endine Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu maameistri residentslinnus Lätis Cēsises (Võnnus).
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Võnnu ordulinnus · Näe rohkem »
Vendi ristisõda
Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Vendi ristisõda · Näe rohkem »
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Vendid · Näe rohkem »
Vene
Vene (vanavene keeles Рѹ́сь; ladina keeles Ruthenia, vanapõhja keeles Garðaríki) on 9. sajandi lõpus kujunenud idaslaavi Kiievi-Vene tuumikala tähistav geograafiline nimetus, mis jäi regiooni tähistama ka pärast Kiievi-Vene killustumist.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Vene · Näe rohkem »
Venno
Venno (ka Wenno, Vinno, Vinne, Wyno, Wynne; surnud 1209) oli Mõõgavendade ordu esimene ordumeister (aastatel 1204–1209).
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Venno · Näe rohkem »
Vesike
Vesike oli üks liivlaste valitsejaid 13.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Vesike · Näe rohkem »
Vesthard
Vesthard (allikates Viesthardus, Vesthardus, Vestardus, Vesters) oli üks semgalite mõjukamaid vanemaid 13. sajandi alguses.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Vesthard · Näe rohkem »
Viezo
Viezo – Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Üksküla liivlane, kes koos Yloga oli üldse esimene nimeliselt teadaolev kristlusse astunud liivlane.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Viezo · Näe rohkem »
Viljandi piiramine (1211)
Viljandi piiramine ehk Viljandi lahing (kevadtalv 1211) oli Liivimaa ristisõja lahing, mille käigus Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, ristisõdijate, latgalite ja liivlaste vägi üritas vallutada Sakala maakonna Viljandi linnust.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Viljandi piiramine (1211) · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Virumaa · Näe rohkem »
Vissevalde
Vissevalde ehk Vissewalde ehk Visvaldis ehk Vsevolod (ajaloolistes allikates Wiscewalde, Vissewalde, Wyssewaldus, Wissewaldus, Wissewalde, Wiscewolodus) oli Jersika vürstiriigi viimane vürst 13. sajandi alguses.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Vissevalde · Näe rohkem »
Vjatško
Mälestusmärk Vjatškole ja Meelisele Vjatško (Henriku Liivimaa kroonikas ka Vetseke, Wetseke, Vesceka, Viesceka; vene Вячеслав Борисович (isanimi ei ole kindel); suri 1224) oli 13. sajandi alguse Koknese vürst.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Vjatško · Näe rohkem »
Wilhelm Modenast
Wilhelmi pitser Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm või Guillelmus Modenast (ka Wilhelm Sabinast, Guglielmo Sabinast, Guillelmus Sabinast või Vilhelm Sabinast; itaaliapäraselt Guglielmo da Sabina; umbes 1184 – 31. märts 1251) oli itaalia diplomaat ja vaimulik.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Wilhelm Modenast · Näe rohkem »
Wilken von Endorp
Wilken von Endorp (ka Wilhelm von Nindorf, Willeken von Schurborg, Villikn de Endorp) (surnud 26. märtsil 1287), ja Liivimaa ordumeister 1281–1287.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Wilken von Endorp · Näe rohkem »
Wolquin
Mõõgavendade ordu meister Volkwin von Naumburg Wolquin (Volquin, Folkvin, Volkewin, Wolguinus, Wolgulin, Volkwin; suri 22. septembril 1236) oli Mõõgavendade ordu teine ordumeister (1209–1236), kes juhtis ordut ristisõjas eestlaste ja teiste ümberkaudsete paganarahvastega.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Wolquin · Näe rohkem »
Ylo
Ylo – Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Üksküla liivlane, kes koos Viezoga oli üldse esimene nimeliselt teadaolev kristlusse astunud liivlane.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Ylo · Näe rohkem »
Zemgale
Zemgale vapp (1921) Zemgale (ka Semigalia või Sem(i)gallia (läti keeles Zemgale, saksa keeles Semgallen, poola keeles Semigalia, leedu keeles Žiemgala, liivi keeles Zemgāl) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas, mis mõne kirjelduse kohaselt hõlmab ka tänapäevase Leedu alasid. Zemgalega piirnevad ajaloolised piirkonnad Sēlija, Samogiitia, Kuramaa ja Liivimaa. Piirkond on peamiselt tasane. Kõige tähtsamad jõed on Daugava ja Lielupe. Suurim linn on Jelgava, kunagise Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi pealinn. Piirkonda kuuluvad Jelgava linn ning Auce, Baldone, Dobele, Engure, Iecava, Jaunpilsi, Jelgava, Ozolnieki, Rundāle, Tērvete, Tukumsi ja Vecumnieki omavalitsus. 1795–1918 kuulus Zemgale haldusjaotuses Kuramaa alla ning läks koos selle territooriumiga pärast Esimest maailmasõda Läti Vabariigile. Piirkonna nimi on tulnud muistse balti rahva semgalite nimetusest. 13. sajandist on seeli rahvalt nime pärinud Sēlijat peetud Zemgale osaks, tänapäeval moodustab see Zemgale valimisringkonna idaosa. Ka ajalooline Sēlija hõlmab osa Kirde-Leedust.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja Zemgale · Näe rohkem »
1184
1184.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja 1184 · Näe rohkem »
1186
1186.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja 1186 · Näe rohkem »
1193
1193.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja 1193 · Näe rohkem »
1198
1198.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja 1198 · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja 12. sajand · Näe rohkem »
1200
1200.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja 1200 · Näe rohkem »
1201
1201.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja 1201 · Näe rohkem »
1202
1202.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja 1202 · Näe rohkem »
1205
1205.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja 1205 · Näe rohkem »
1206
1206.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja 1206 · Näe rohkem »
1206. aasta esimene Holmi lahing
1206.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja 1206. aasta esimene Holmi lahing · Näe rohkem »
1206. aasta teine Holmi lahing
1206.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja 1206. aasta teine Holmi lahing · Näe rohkem »
1207
1207.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja 1207 · Näe rohkem »
1208
1208.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja 1208 · Näe rohkem »
1209
1209.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja 1209 · Näe rohkem »
1211
1211.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja 1211 · Näe rohkem »
1212
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja 1212 · Näe rohkem »
1214
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja 1214 · Näe rohkem »
1236
1236.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja 1236 · Näe rohkem »
1237
1237.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja 1237 · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja 13. sajand · Näe rohkem »
4. juuni
4.
Uus!!: Liivimaa ristisõda ja 4. juuni · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Liivi ristisõda, Liivimaa ristisõjad.
