Kiiremini kui brauser!
46 suhted: Amata, Angerpist, Āraiši järv, Āraiši järvelinnus, Brasla jõgi, Cēsis, Devon, Gutmani koobas, Hallpea-rähn, Harilik maikelluke, Harilik tamm, Järv, Kirjurähn, Koiva jõgi, Kullerkupp, Kurekell-ängelhein, Kuusik, Lahemaa rahvuspark, Läti, Läti keel, Līgatne, Lielstraupe loss, Liepa, Männik, Paiseleht, Priekuļi, Ragana, Rahvuspark, Rähn, Riia, Roherähn, Sõnajalg, Sigulda, Straupe, Tihane, Tulikas, Turaida piiskopilinnus, Turism, Ungurmuiža mõis, Ungursi järv, Valmiera, Vidzeme, 18. sajand, 19. sajand, 1973, 9. sajand.
Amata
Amata jõgi (juuni, 2008) Amata on jõgi Lätis, Gauja jõe vasakpoolne lisajõgi.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Amata · Näe rohkem »
Angerpist
Angerpist (Filipendula vulgaris) on taimeliik roosõieliste sugukonnast angervaksa perekonnast.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Angerpist · Näe rohkem »
Āraiši järv
Āraiši järv (ka Āraisise järv) on järv Lätis Cēsise piirkonnas Dzērbene vallas.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Āraiši järv · Näe rohkem »
Āraiši järvelinnus
Järvelinnuse asukoht koos tänapäevase rekonstruktsiooniga 2016. aastal Āraiši järvelinnus (ka Āraiši järveasula, Āraiši järveloss; läti keeles Āraišu ezerpils) oli umbes aastatel 780–1050 (1200) Lätis Cēsise lähedal Āraiši järve saarel paiknenud asula, mis hiljem jäi vee alla.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Āraiši järvelinnus · Näe rohkem »
Brasla jõgi
Brasla jõgi (märts 2014) Brasla jõgi (liivi keeles Roop) on jõgi Lätis, mis voolab läbi Limbaži, Cēsise ja Sigulda piirkonna.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Brasla jõgi · Näe rohkem »
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Cēsis · Näe rohkem »
Devon
Devon on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Devon · Näe rohkem »
Gutmani koobas
Gutmani koobas 2014. aastal "Vaade Gutmani koopast" (1860). Louis Höflingeri litograafia Gutmani koobas on koobas Lätis Sigulda linna piirides Koiva jõe kaldal.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Gutmani koobas · Näe rohkem »
Hallpea-rähn
Hallpea-rähn Hallpea-rähn ehk hallrähn (Picus canus) on rähnlaste sugukonda rähni perekonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Hallpea-rähn · Näe rohkem »
Harilik maikelluke
Harilik maikelluke ehk maikelluke ehk piibeleht (Convallaria majalis L.) on mitmeaastane rohttaim liilialiste sugukonnast maikellukese perekonnast.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Harilik maikelluke · Näe rohkem »
Harilik tamm
Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Harilik tamm · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Järv · Näe rohkem »
Kirjurähn
Kirjurähn (Dendrocopos) on linnuperekond rähnlaste sugukonnast.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Kirjurähn · Näe rohkem »
Koiva jõgi
Koiva on jõgi Lätis.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Koiva jõgi · Näe rohkem »
Kullerkupp
Kullerkupu õis Vili Harilik kullerkupp (Trollius europaeus) on tulikaliste sugukonda kullerkupu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Kullerkupp · Näe rohkem »
Kurekell-ängelhein
Kurekell-ängelhein (Thalictrum aquilegiifolium) on rohttaim tulikaliste sugukonnast ängelheina perekonnast.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Kurekell-ängelhein · Näe rohkem »
Kuusik
Kuusik Poolas. Kuusik Põhja-Kõrvemaal Eestis. Kuusik on kuuse enamusega puistu.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Kuusik · Näe rohkem »
Lahemaa rahvuspark
Lahemaa rahvuspark on rahvuspark Põhja-Eestis.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Lahemaa rahvuspark · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Läti · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Läti keel · Näe rohkem »
Līgatne
Līgatne (saksa keeles Ligat, ka Conradsruhe) on linn Lätis Vidzemes Cēsise piirkonnas.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Līgatne · Näe rohkem »
Lielstraupe loss
Lielstraupe loss. Johann Christoph Brotze kogust. Lielstraupe loss. Lielstraupe loss talvel. Lielstraupe loss (läti Lielstraupes pils; saksa Schloss Gross-Roop, Groß-Roop) on loss Lätimaal Vidzeme piirkonnas, mis kuulus Rosenite suguvõsale.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Lielstraupe loss · Näe rohkem »
Liepa
Lielā Ellīte Liepa on küla (lielciems) Lätis Cēsise piirkonnas, Liepa valla halduskeskus.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Liepa · Näe rohkem »
Männik
Männik Eestis Männik Meenikunno maastikukaitsealal Eesti männikute levikukaart (rohelisega) Männik talvel, Seidla kandis 2017. aastal. Männik ehk männimets on mets, kus valdav puu on mänd (Eestis harilik mänd).
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Männik · Näe rohkem »
Paiseleht
Paiseleht (Tussilago farfara) on mitmeaastane rohttaim korvõieliste sugukonnast paiselehe perekonnast.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Paiseleht · Näe rohkem »
Priekuļi
Priekuļi (vanasti ka Priekuļu muiža) on küla (lielciems) Lätis Cēsise piirkonnas, Priekuļi valla halduskeskus.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Priekuļi · Näe rohkem »
Ragana
Ragana on küla (lielciems) Lätis Sigulda piirkonnas, Krimulda valla halduskeskus.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Ragana · Näe rohkem »
Rahvuspark
Los Cardonese rahvuspark Argentinas Rahvuspark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Rahvuspark · Näe rohkem »
Rähn
Roherähn Rähn (Picus) on rähnlaste sugukonda kuuluv lindude perekond.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Rähn · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Riia · Näe rohkem »
Roherähn
Roherähni munad Roherähn ehk meltsas (Picus viridis L.) on linnuliik rähniliste seltsist rähnlaste sugukonnast rähni perekonnast.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Roherähn · Näe rohkem »
Sõnajalg
Sõnajalg (Dryopteris) taimede perekond sõnajalaliste sugukonnast.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Sõnajalg · Näe rohkem »
Sigulda
Villa Koiva ürgoru kaldal Sigulda ordulinnuse varemed Sigulda on linn (aastast 1928) Lätis Vidzemes, Sigulda piirkonna keskus.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Sigulda · Näe rohkem »
Straupe
Straupe (saksa Roop, eesti Raupa, Roopa) on küla (lielciems) Straupe vallas Cēsise piirkonnas Lätis.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Straupe · Näe rohkem »
Tihane
Tihane (Parus) on lindude perekond tihaslaste sugukonnast.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Tihane · Näe rohkem »
Tulikas
Tulikas (Ranunculus) on tulikalaadsete seltsi tulikaliste sugukonda kuuluv perekond.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Tulikas · Näe rohkem »
Turaida piiskopilinnus
Turaida piiskopilinnus Vaade linnusele tornist Turaida linnus on Siguldast paari kilomeetri kaugusel Koiva jõe (läti keeles Gauja) kaldal endise Turaida asula territooriumil olev piiskopilinnus.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Turaida piiskopilinnus · Näe rohkem »
Turism
Turisti skulptuur Badeni termide ees Austrias Voore külalistemaja Jõgeva maakonnas Turism on reisimine väljapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muul eesmärgil ning reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Turism · Näe rohkem »
Ungurmuiža mõis
Ungurmuiža mõisa peahoone 2000. aastal Ungurmuiža mõis, ka Unguri mõis (saksa keeles Orellen, läti keeles Ungurmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Straupe kihelkonnas.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Ungurmuiža mõis · Näe rohkem »
Ungursi järv
Ungursi järv on järv Lätis Cēsise piirkonnas Raiskumsi vallas.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Ungursi järv · Näe rohkem »
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Valmiera · Näe rohkem »
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja Vidzeme · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja 18. sajand · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja 19. sajand · Näe rohkem »
1973
1973.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja 1973 · Näe rohkem »
9. sajand
9.
Uus!!: Gauja rahvuspark ja 9. sajand · Näe rohkem »
