Kiiremini kui brauser!
63 suhted: Alam-Lotring, Bavay, Belgia, Berg (riik), Brabanti hertsogkond, Burgundia hertsogkond, Burgundia Madalmaad, Burgundia ringkond, Eksklaav, Esimene maailmasõda, Esneux, Eupen, Felipe II, Frangid, Friedrich I Barbarossa, Gallia Belgica, Gallid, Germaani keeled, Germaanlased, Habsburgid, Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Hertsog, Herzogenrath, Hispaania pärilussõda, Hollandi keel, Hollandi Vabariik, Jülichi hertsogkond, Julius Caesar, Kaheksakümneaastane sõda, Karl Suur, Karl V, Karolingid, Köln, Lääne-Rooma keisririik, Lõuna-Madalmaad, Liège'i piiskopkond, Liège'i provints, Limburgi hertsogkond (1839–1867), Limburgi provints (Belgia), Lotharingia, Luksemburgi krahvkond, Maas, Maastricht, Madalmaad, Marie (Burgundia), Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Merovingid, Personaalunioon, Prantsuse keel, Prantsusmaa, ..., Prantsusmaa Esimene Vabariik, Preisi kuningriik, Romaani keeled, Rooma keisririik, Rudolf I (Saksa kuningas), Saksa keel, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Seitseteist provintsi, Vaba riigilinn Aachen, Valloonia, Vestfaali rahu, Viini kongress. Laienda indeks (13 rohkem) »
Alam-Lotring
ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir) Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Alam-Lotring · Näe rohkem »
Bavay
Bavay on vald Põhja-Prantsusmaal Nordi departemangus Aulnoye-Aymeries' kantonis.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Bavay · Näe rohkem »
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Belgia · Näe rohkem »
Berg (riik)
Berg oli riik – algul krahvkond, hiljem hertsogkond – Saksamaal Reinimaal.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Berg (riik) · Näe rohkem »
Brabanti hertsogkond
Brabanti hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi osariik, mis loodi aastal 1183.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Brabanti hertsogkond · Näe rohkem »
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Burgundia hertsogkond · Näe rohkem »
Burgundia Madalmaad
Lipp Vapp Madalmaade ajaloos tähendavad Burgundia Madalmaad (prantsuse keeles Pays-Bas Bourguignons, hollandi keeles Bourgondische Nederlanden, letseburgi keeles Burgundeschen Nidderlanden) mitmeid keiserlikke ja Prantsuse lääne, mida valitsesid personaalunioonis Valois'-Burgundia dünastia ja nende Habsburgidest pärijad aastatel 1384–1482.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Burgundia Madalmaad · Näe rohkem »
Burgundia ringkond
Burgundia ringkond 16. sajandi alguses. Burgundia ringkond (saksa keeles Burgundische Kreis, hollandi Bourgondische Kreits, prantsuse Cercle de Bourgogne) oli Saksa-Rooma riigi ringkond, mis loodi aastal 1512 ja suurenes märkimisväärselt aastal 1548.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Burgundia ringkond · Näe rohkem »
Eksklaav
Eksklaav on territoorium, mis kuulub poliitilisele üksusele, kuid millel ei ole sellega maaühendust (saari ei loeta eksklaavideks), ja mida ümbritsevad teised poliitilised üksused.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Eksklaav · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Esneux
Esneux (vallooni keeles Esneu) on asula Belgias Liège'i provintsis Esneux' vallas.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Esneux · Näe rohkem »
Eupen
Eupen on linn Belgias Valloonias Liège provintsis.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Eupen · Näe rohkem »
Felipe II
Felipe II Felipe II (21. mai 1527 – 13. september 1598) oli Habsburgist Aragóni ja Kastiilia ehk Hispaania kuningas 1556–1598, Portugali kuningas (Filipe I) alates 1580.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Felipe II · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Frangid · Näe rohkem »
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Friedrich I Barbarossa · Näe rohkem »
Gallia Belgica
Kaart belgide asualaga Julius Caesari ajal Rooma Gallia kaart, Belgica oranži kontuuriga (''Droysens Allgemeiner historischer Handatlas'', 1886) Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Gallia kirdeosas keiserlik provints '''Gallia Belgica''' (Belgia/Pikardia/Champagne) Gallia Belgica ("Belgide Gallia") oli Rooma keisririigi provints Rooma Gallia kirdeosas, kus täna on peamiselt Prantsusmaa, Belgia ja Luksemburg, koos osadega Hollandist ja Saksamaast.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Gallia Belgica · Näe rohkem »
Gallid
Gallid ehk gallialased olid keldi rahvas, kes elas Gallias rauaajal ja Rooma ajal, ligikaudu 5. sajandist eKr kuni 3. sajandini pKr.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Gallid · Näe rohkem »
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Germaani keeled · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Germaanlased · Näe rohkem »
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Habsburgid · Näe rohkem »
Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Hertsog
Inglise hertsogi kroon heraldikas Hertsog on vürstist kõrgem ja suurhertsogist madalam valitseja- või aadlitiitel.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Hertsog · Näe rohkem »
Herzogenrath
Herzogenrath on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Aacheni kreisis.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Herzogenrath · Näe rohkem »
Hispaania pärilussõda
Hispaania pärilussõda (1701–1714) oli 18. sajandi alguspoole suurimaid sõjalisi kokkupõrkeid Euroopas.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Hispaania pärilussõda · Näe rohkem »
Hollandi keel
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Hollandi keel · Näe rohkem »
Hollandi Vabariik
Hollandi Vabariik ehk Ühendatud Provintside Vabariik pikemalt Seitsme Madalmaa (Provintsi) Ühendatud Vabariik (hollandi keeles Republiek der Zeven Verenigde Nederlanden/Provinciën) oli riik Euroopas aastail 1581–1795, praegusaegse Madalmaade Kuningriigi eelkäija.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Hollandi Vabariik · Näe rohkem »
Jülichi hertsogkond
Jülichi hertsogkond (saksa Herzogtum Jülich; hollandi Hertogdom Gulik; prantsuse Duché de Juliers) moodustas 11.–18.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Jülichi hertsogkond · Näe rohkem »
Julius Caesar
Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr – 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Julius Caesar · Näe rohkem »
Kaheksakümneaastane sõda
Kaheksakümneaastane sõda (hollandi keeles: Tachtigjarige Oorlog; hispaania keeles: Guerra de los Ochenta Años) või Hollandi iseseisvussõda (1568–1648) oli seitsmeteistkümne provintsi ülestõus (tänapäeval Holland, Belgia ja Luksemburg) Hispaania ülemvõimu vastu.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Kaheksakümneaastane sõda · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Karl Suur · Näe rohkem »
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Karl V · Näe rohkem »
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Karolingid · Näe rohkem »
Köln
Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Köln · Näe rohkem »
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Lääne-Rooma keisririik · Näe rohkem »
Lõuna-Madalmaad
pisi Lõuna-Madalmaad (hollandi keeles Zuidelijke Nederlanden, hispaania keeles Países Bajos del Sur, prantsuse keeles Pays-Bas méridionaux) oli ajalooline piirkond Madalmaades.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Lõuna-Madalmaad · Näe rohkem »
Liège'i piiskopkond
Liège'i vürstlik piiskopkond oli Saksa-Rooma riigi osariik Madalmaades tänapäeva Belgia alal, mida valitses Liège'i piiskop kui keisririigi vürst.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Liège'i piiskopkond · Näe rohkem »
Liège'i provints
Liège'i provints (hollandi keeles Luik) on prantsuskeelne provints Belgia idaosas Valloonias.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Liège'i provints · Näe rohkem »
Limburgi hertsogkond (1839–1867)
Limburgi hertsogkond loodi ja moodustati Limburgi provintsi idaosast Londoni lepinguga aastal 1839.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Limburgi hertsogkond (1839–1867) · Näe rohkem »
Limburgi provints (Belgia)
Limburgi provints on provints Belgia idaosas.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Limburgi provints (Belgia) · Näe rohkem »
Lotharingia
Frangi riigi kolmeks jagamine Verduni lepinguga aastal 843: Lääne-Frangi riik (roosa), Kesk-Frangi riik (roheline) ja Ida-Frangi riik (kollane) Lotharingia oli keskaegne Karolingide impeeriumi järglaskuningriik, koosnedes Madalmaadest, Lääne-Reinimaast, tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa piirialadest ja Lääne-Šveitsist.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Lotharingia · Näe rohkem »
Luksemburgi krahvkond
Luksemburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Luksemburgi krahvkond · Näe rohkem »
Maas
Maas (prantsuse keeles Meuse, hollandi keeles Maas, vallooni keeles Mouze, ladina keeles Mosa) on jõgi Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Maas · Näe rohkem »
Maastricht
Maastricht on linn Hollandi kaguosas, Limburgi provintsi halduskeskus, üks Hollandi vanemaid linnu.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Maastricht · Näe rohkem »
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Madalmaad · Näe rohkem »
Marie (Burgundia)
pisi pisi Marie Rikas (13. veebruar 1457 Brüssel – 27. märts 1482 Wijnendale loss) oli Burgundia titulaarhertsoginna 5.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Marie (Burgundia) · Näe rohkem »
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Merovingid
Merovingid on 5.–8.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Merovingid · Näe rohkem »
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Personaalunioon · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Prantsusmaa Esimene Vabariik
Lipp Prantsuse esimene vabariik (u. 1800) Louis Capitaine'i Prantsusmaa kaart (1800) Prantsuse esimene vabariik (prantsuse Première République française) asutati 22.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Prantsusmaa Esimene Vabariik · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Romaani keeled
Romaani keelte paikkonnad Romaani keelte leviala Euroopas Romaani keelte leviala maailmas Romaani keeled (harvemini ladina keeled või uusladina keeled) on tänapäevased keeled, mis arenesid 3.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Romaani keeled · Näe rohkem »
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Rooma keisririik · Näe rohkem »
Rudolf I (Saksa kuningas)
Rudolf von Habsburg. 19. sajandi joonistus Rudolf I Habsburg (Rudolf von Habsburg; 1. mai 1218 Breisgau, Limburgi loss – 15. juuli 1291 Speyer) oli Saksa kuningas 1273.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Rudolf I (Saksa kuningas) · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Saksamaa · Näe rohkem »
Seitseteist provintsi
Seitseteist provintsi oli mõiste, mida kasutati Habsburgide Madalmaade keiserlikes osariikides 15.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Seitseteist provintsi · Näe rohkem »
Vaba riigilinn Aachen
Vaba riigilinn Aachen, prantsuspäraselt Aix-la-Chapelle, oli Saksa-Rooma riigi vaba riigilinn ning spaa Kölnist läänes ja Madalmaadest kagus, Alam-Reini-Vestfaali ringkonnas.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Vaba riigilinn Aachen · Näe rohkem »
Valloonia
Valloonia on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Valloonia · Näe rohkem »
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Vestfaali rahu · Näe rohkem »
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Uus!!: Limburgi hertsogkond ja Viini kongress · Näe rohkem »
