41 suhted: Ülemiste järv, Biomass, Eesti Looduseuurijate Selts, Emajõgi, Eutrofeerumine, Eutroofne järv, Fütoplankton, François-Alphonse Forel, Genfi järv, George Evelyn Hutchinson, Hapnik, Hüdrobioloogia, Hüdroloogia, Heinrich Riikoja, Holotseen, Inimmõju, Järv, Järvelubi, Jütja, Karl Ernst von Baer, Kreeka keel, Magevesi, Märgala, Paala jõgi, Pangodi järv, Pühajärv, Põhjavesi, Pedja jõgi, Peipsi-Pihkva järv, Saadjärv, Soolane vesi, Tartu Ülikool, Teadusharu, Troofsus, Võrtsjärv, Võrtsjärve Limnoloogiakeskus, Veekogu stratifikatsioon, Vooluveekogu, Zooloogia ja Botaanika Instituut, Zooplankton, 1905.
Ülemiste järv
Ülemiste järv 1936. aasta Tallinna ümbruse kaardil Ülemiste järv (ka Obersee, Järveküla järv, Mõigu järv, Kuningajärv) asub Tallinna kaguosas Kesklinna linnaosas.
Uus!!: Limnoloogia ja Ülemiste järv · Näe rohkem »
Biomass
Biomass ehk elusaine hulk on elusaine mass.
Uus!!: Limnoloogia ja Biomass · Näe rohkem »
Eesti Looduseuurijate Selts
Seltsi maja Tartus W. Struve 2 Eesti Looduseuurijate Selts (lühenditena kasutuses Eesti LUS või ELUS; aastani 1974 Loodusuurijate Selts) on ühiskondlik loodusteaduslik organisatsioon, mis ühendab elukutselisi ja harrastusuurijaid.
Uus!!: Limnoloogia ja Eesti Looduseuurijate Selts · Näe rohkem »
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Uus!!: Limnoloogia ja Emajõgi · Näe rohkem »
Eutrofeerumine
Heleroheline vesi Potomaci jõe estuaaris on põhjustatud tsüanobakterite vohamisest Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon (.
Uus!!: Limnoloogia ja Eutrofeerumine · Näe rohkem »
Eutroofne järv
Eutroofne ehk rohketoiteline järv on järv, kus on suur toiteainete sisaldus ja seetõttu suur primaarprodutsentide produktiivsus.
Uus!!: Limnoloogia ja Eutroofne järv · Näe rohkem »
Fütoplankton
Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.
Uus!!: Limnoloogia ja Fütoplankton · Näe rohkem »
François-Alphonse Forel
François-Alphonse Forel (2. veebruar 1841 – 7. august 1912) oli Šveitsi teadlane, kes rajas järveteaduse ehk limnoloogia.
Uus!!: Limnoloogia ja François-Alphonse Forel · Näe rohkem »
Genfi järv
Kindlus Chilloni saarel Genfi järves 2020. aastal Genfi järv (prantsuse keeles Lac Léman või le Léman, saksa keeles Genfersee, itaalia keeles Lago Lemano, romanši keeles Lai da Genevra) on mageveeline järv Euroopas Šveitsi ja Prantsusmaa piiril.
Uus!!: Limnoloogia ja Genfi järv · Näe rohkem »
George Evelyn Hutchinson
George Evelyn Hutchinson (30. jaanuar 1903 Cambridge – 17. mai 1991 London) oli USA zooloog ja limnoloog.
Uus!!: Limnoloogia ja George Evelyn Hutchinson · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Limnoloogia ja Hapnik · Näe rohkem »
Hüdrobioloogia
Hüdrobioloogia on teadus eluprotsessidest vees, see on vee-elustiku ja elutingimuste (ökoloogia) uurimine.
Uus!!: Limnoloogia ja Hüdrobioloogia · Näe rohkem »
Hüdroloogia
Veeringe skeem Hüdroloogia (vanakreeka sõnadest hydōr 'vesi' ja logos 'mõiste, õpetus') on teadus, mis uurib Maa ja teiste planeetide vee liikumist, jagunemist ja kvaliteeti, kaasa arvatud veeringet, vee ressursse ja keskkonna veevarude haldamist.
Uus!!: Limnoloogia ja Hüdroloogia · Näe rohkem »
Heinrich Riikoja
Heinrich Riikoja Heinrich Roman Riikoja (aastani 1924 Heinrich Roman Reichenbach; 8. märts 1891 – 31. oktoober 1988 Tartu) oli eesti zooloog ja hüdrobioloog, Eesti hüdrobioloogia rajajaid; bioloogiadoktor (1942).
Uus!!: Limnoloogia ja Heinrich Riikoja · Näe rohkem »
Holotseen
Holotseen ehk pärastjääaeg ehk jääajajärgne aeg on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik), mis algas 11 700 aastat tagasi ja kestab siiani.
Uus!!: Limnoloogia ja Holotseen · Näe rohkem »
Inimmõju
Karjatamise tulemusel on Eestis moodustunud pärandkooslused Inimmõju (loodusele) ehk antropogeenne mõju (loodusele) on inimkonna või mõne tema osa mõju looduskeskkonnale (eeskätt biosfäärile); inimmõju on looduskasutuse paratamatu kaasnähtus.
Uus!!: Limnoloogia ja Inimmõju · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Limnoloogia ja Järv · Näe rohkem »
Järvelubi
Järvelubi ehk järvekriit on kollakasvalge pude sete, mida võib leiduda suhteliselt madalate kalgiveeliste järvede põhjasetetes.
Uus!!: Limnoloogia ja Järvelubi · Näe rohkem »
Jütja
Jütja ehk järvemuda ehk sapropeel ehk kõdumuda (rootsi ja inglise keeles gyttja) on järve põhja sadestunud tume ja püdela tekstuuriga organogeenne sete, mis sisaldab lisaks järve elustiku jäänustele ka savi-, aleuriidi- ja liivaosakesi ning kaltsiumkarbonaati.
Uus!!: Limnoloogia ja Jütja · Näe rohkem »
Karl Ernst von Baer
Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer Karl Baeri hauasammas Vana-Jaani kalmistul Tartus Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar vkj) 1792 Piibe mõis, Järvamaa – 28. november (16. november vkj) 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.
Uus!!: Limnoloogia ja Karl Ernst von Baer · Näe rohkem »
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Uus!!: Limnoloogia ja Kreeka keel · Näe rohkem »
Magevesi
Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.
Uus!!: Limnoloogia ja Magevesi · Näe rohkem »
Märgala
Rudava märgala Poolas Flamingod Hürmetçi märgalal Türgis Kayseri provintsis Märgala on ala, mille pinnas on kas alaliselt või ajutiselt liigniiskusega küllastunud.
Uus!!: Limnoloogia ja Märgala · Näe rohkem »
Paala jõgi
Paala jõeks ehk Pala jõeks on vanemal ajal kutsutud kahte jõge.
Uus!!: Limnoloogia ja Paala jõgi · Näe rohkem »
Pangodi järv
Pangodi järv (ka Pangoti järv) on järv Tartumaal Kambja vallas Pangodi küla lähistel.
Uus!!: Limnoloogia ja Pangodi järv · Näe rohkem »
Pühajärv
Pühajärv (ka Otepää Pühajärv) on järv Valgamaal Otepää kõrgustikul, Otepääst 3 km edela pool.
Uus!!: Limnoloogia ja Pühajärv · Näe rohkem »
Põhjavesi
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.
Uus!!: Limnoloogia ja Põhjavesi · Näe rohkem »
Pedja jõgi
Droonivideo Pedja jõe lättest Simunas 2022. aasta juulis Droonivideo Pedja jõest ja Jõgeva alevikust 2022. aasta juunis Pedja jõgi on Eesti pikkuselt neljas jõgi.
Uus!!: Limnoloogia ja Pedja jõgi · Näe rohkem »
Peipsi-Pihkva järv
Peipsi-Pihkva järv (vene Псковско-Чудское озеро, Чудско-Псковское озеро) on Eesti suurim järv, mis koosneb kolmest osast: Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest.
Uus!!: Limnoloogia ja Peipsi-Pihkva järv · Näe rohkem »
Saadjärv
Saadjärv on järv Eestis Tartumaa põhjaosas, Tartust 15 km põhja pool Tabivere ja Äksi aleviku lähedal.
Uus!!: Limnoloogia ja Saadjärv · Näe rohkem »
Soolane vesi
Soolane vesi on vesi, mille soolade sisaldus (soolsus) on üle 10 g/L (10‰)International Glossary of Hydrology.
Uus!!: Limnoloogia ja Soolane vesi · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Limnoloogia ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Uus!!: Limnoloogia ja Teadusharu · Näe rohkem »
Troofsus
Troofsus ehk toitelisus on mingis veekogus selle aineringes liikuvad orgaanilised (humiinained) ja anorgaanilised ained (mineraalained ja biogeenid), mis ringlevad nii veesambas kui ka veekogu setteis, kusjuures see väljendab nende ühendite hulka, liikumiskiirust ja põhjasetteisse akumuleerumise intensiivsust.
Uus!!: Limnoloogia ja Troofsus · Näe rohkem »
Võrtsjärv
Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.
Uus!!: Limnoloogia ja Võrtsjärv · Näe rohkem »
Võrtsjärve Limnoloogiakeskus
Võrtsjärve Limnoloogiakeskus Võrtsjärve Limnoloogiakeskus (endise nimega Limnoloogiajaam) asub Vehendi külas Tartu maakonnas ning kuulub Eesti Maaülikooli koosseisu.
Uus!!: Limnoloogia ja Võrtsjärve Limnoloogiakeskus · Näe rohkem »
Veekogu stratifikatsioon
Veekogu stratifikatsioon ehk veekogu kihistumine on nähtus, kus veekogus (meres, lahes, järves jne) toimub vertikaalsihis erinevate keemiliste ja/või füüsikaliste omadustega kihtide tekkimine ehk kihitumine.
Uus!!: Limnoloogia ja Veekogu stratifikatsioon · Näe rohkem »
Vooluveekogu
Vooluveekogu on piklik pidevalt vahetuva (voolava) enamasti mageda veega looduslik või tehislik veekogu.
Uus!!: Limnoloogia ja Vooluveekogu · Näe rohkem »
Zooloogia ja Botaanika Instituut
Zooloogia ja Botaanika Instituut (lühend ZBI) on olnud pikka aega Eesti keskne bioloogiaalane uurimisasutus.
Uus!!: Limnoloogia ja Zooloogia ja Botaanika Instituut · Näe rohkem »
Zooplankton
hiilgevähiliste seltsi kuuluv ''Meganyctiphanes norvegica'' Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.
Uus!!: Limnoloogia ja Zooplankton · Näe rohkem »
1905
1905.
Uus!!: Limnoloogia ja 1905 · Näe rohkem »