Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Limnoloogia

Index Limnoloogia

Limnoloogia ehk järveteadus (Wetzel, R.G. 2001. Limnology: Lake and River Ecosystems, 3rd ed. Academic Press. (ISBN 0-12-744760-1). Limnoloogia rajajaks peetakse François-Alphonse Foreli, kelle peamiseks uurimisobjektiks oli Genfi järv. Traditsiooniliselt on limnoloogia tihedalt seotud hüdrobioloogiaga. Kuigi termin "limnoloogia" hõlmab kõiki soolaseid- ja teisi mandriveekogusid, siis traditsiooniliselt ei kuulu limnoloogiaõpetuse alla märgalad, põhjavesi ja vooluveekogud. Seetõttu käsitletakse enamasti limnoloogiat kui mageveekogude uurimist (Wetzel, 2001). Limnoloogia uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga. Üks tõeliselt põnev aspekt limnoloogias on, et uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga geoloogiliste, keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste koostoimete integreerimine, mis määratlevad veesüsteeme. Ükski limnologist ei ole näitanud paremini akadeemilise sünteesi kasutamist kui George Evelyn Hutchinson, ta tegi tänapäevase limnoloogia määratlemiseks rohkem kui ükski teine ​​inimene. Aga teised veekeskkonna ökoloogid on teinud palju põnevaid teaduslikke edusamme, sealhulgas kontseptsiooni täiustamist, ökoloogilisi meetodeid haiguse tõrjele lähenemiseks, veereostuse hindamise ja kõrvaldamise meetodeid, kalapüügi juhtimise viisid, magevee elupaikade taastamine, ainulaadsete organismide säilitamine Iidsetel aegadel on tsivilisatsioonid sõltuvad mageveekogudest-järvedest, veehoidlatest, jõgedest ja märgaladest. Magevesi on oluline mitte ainult inimeste elu säilitamiseks, vaid ka selleks, et toetada jõukate majanduste aluseks olevaid tegevusi. Samal ajal, kui veeressursid on inimühiskondade jaoks hädavajalikud, võib nende ühiskondade tegevus reostada ja halvendada veevarusid, piirates nende kasulikke kasutusviise. Alates 1960. aastate "keskkonnaliikumise" algusest ja eriti pärast puhta vee seaduse (Clean Water Act) vastuvõtmist 1972. aastal Ameerika Ühendriikides, on põhjaameeriklased mõistnud, et tootmine, põllumajandus, mäetööstus, linnaarendus ja muud tegevused võivad mageveekogudele ohtu kujutada, ja nad on astunud samme nende ohtude vähendamiseks. Mageveekogud moodustavad ainult väikese osa Maa pindalast. Siiski on nende tähtsus joogivee pakkumises, niisutuses, kalanduses, akvakultuuris ja turismis vaieldamatu. Limnoloogia e. siseveekogusid uuriv teadus tagab vajaliku teadusliku aluse järvede ja jõgede korrashoiuks. Limnoloogia roll on siiski suurem ja fundamentaalsem. Isegi kõige varasemad limnoloogid uskusid, et neil oli ökoloogia jaoks tähtis sõnum. See jätkuv uskumus on esile tõstetud artiklite pealkirjades nagu: "Järv kui mikrokosmos" (Forbes 1877) ja "​Aerjalgsete teadus (copepodology) ​ornitoloogile" (Hutchinson 1951). Eriti järvesid on peetud väikesteks teatriteks, kus toimuvat suurejoonelist ökoloogiste interaktsioonide näitemängu, interaktsioone organismide seas ja organismide ning keskkonna vahel, saab uurida kergemini kui kusagil mujal. Järved saavad funktsioneerida nende väikeste teatritena ("mikrokosmostena" – Forbes) põhjusel, et neist on suhteliselt kerge proove võtta, sest nad on selgelt piiritletud (võrreldes maapealsete ökosüsteemidega) ja sellepärast, et tegevusala eksperimente on kerge teostada. Limnoloogiast on toimunud jätkuv informatsiooni vool teistesse ökoloogia tegevusaladesse kõikidel teaduse tasemetel, alustades kvantitatiivsete katsete tegemise metodoloogilistest probleemidest ja lõpetades kõrgelt abstraktsete kontseptsioonidega, nagu toitumisahel ja troofiline kaskaad. Üks kõige esileküündivamaid limnolooge G. E. Hutchinson on arendanud välja enamiku tänapäeva populatsiooni ja ühiskonna ökoloogia alustest. Limnoloogia on, vastupidi, saanud lähteandmeid peamiselt teoreetilisest ökoloogiast ja vähem eksperimenteerijatelt ning limnoloogia tegevusalalt välja jäävatelt ökoloogidelt. Erandiks on mereökoloogia, mis on andnud limnoloogiale mõned tähtsad metodoloogilised edasiminekud. Limnoloogia on aidanud kaasa teoreetilise ökoloogia mudelite ja eksperimentaalse uuringu ühendamisele rohkem kui ükski teine ökoloogia allharu. "Järve kui mikrokosmose" idee viitab loomulikult "ökoloogia ühtsuse" kontseptsioonile. Võib eeldada, et samad printsiibid ja seadused juhivad limnoloogilisi, mere- ja maapealseid kogukondi.

41 suhted: Ülemiste järv, Biomass, Eesti Looduseuurijate Selts, Emajõgi, Eutrofeerumine, Eutroofne järv, Fütoplankton, François-Alphonse Forel, Genfi järv, George Evelyn Hutchinson, Hapnik, Hüdrobioloogia, Hüdroloogia, Heinrich Riikoja, Holotseen, Inimmõju, Järv, Järvelubi, Jütja, Karl Ernst von Baer, Kreeka keel, Magevesi, Märgala, Paala jõgi, Pangodi järv, Pühajärv, Põhjavesi, Pedja jõgi, Peipsi-Pihkva järv, Saadjärv, Soolane vesi, Tartu Ülikool, Teadusharu, Troofsus, Võrtsjärv, Võrtsjärve Limnoloogiakeskus, Veekogu stratifikatsioon, Vooluveekogu, Zooloogia ja Botaanika Instituut, Zooplankton, 1905.

Ülemiste järv

Ülemiste järv 1936. aasta Tallinna ümbruse kaardil Ülemiste järv (ka Obersee, Järveküla järv, Mõigu järv, Kuningajärv) asub Tallinna kaguosas Kesklinna linnaosas.

Uus!!: Limnoloogia ja Ülemiste järv · Näe rohkem »

Biomass

Biomass ehk elusaine hulk on elusaine mass.

Uus!!: Limnoloogia ja Biomass · Näe rohkem »

Eesti Looduseuurijate Selts

Seltsi maja Tartus W. Struve 2 Eesti Looduseuurijate Selts (lühenditena kasutuses Eesti LUS või ELUS; aastani 1974 Loodusuurijate Selts) on ühiskondlik loodusteaduslik organisatsioon, mis ühendab elukutselisi ja harrastusuurijaid.

Uus!!: Limnoloogia ja Eesti Looduseuurijate Selts · Näe rohkem »

Emajõgi

Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.

Uus!!: Limnoloogia ja Emajõgi · Näe rohkem »

Eutrofeerumine

Heleroheline vesi Potomaci jõe estuaaris on põhjustatud tsüanobakterite vohamisest Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon (.

Uus!!: Limnoloogia ja Eutrofeerumine · Näe rohkem »

Eutroofne järv

Eutroofne ehk rohketoiteline järv on järv, kus on suur toiteainete sisaldus ja seetõttu suur primaarprodutsentide produktiivsus.

Uus!!: Limnoloogia ja Eutroofne järv · Näe rohkem »

Fütoplankton

Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.

Uus!!: Limnoloogia ja Fütoplankton · Näe rohkem »

François-Alphonse Forel

François-Alphonse Forel (2. veebruar 1841 – 7. august 1912) oli Šveitsi teadlane, kes rajas järveteaduse ehk limnoloogia.

Uus!!: Limnoloogia ja François-Alphonse Forel · Näe rohkem »

Genfi järv

Kindlus Chilloni saarel Genfi järves 2020. aastal Genfi järv (prantsuse keeles Lac Léman või le Léman, saksa keeles Genfersee, itaalia keeles Lago Lemano, romanši keeles Lai da Genevra) on mageveeline järv Euroopas Šveitsi ja Prantsusmaa piiril.

Uus!!: Limnoloogia ja Genfi järv · Näe rohkem »

George Evelyn Hutchinson

George Evelyn Hutchinson (30. jaanuar 1903 Cambridge – 17. mai 1991 London) oli USA zooloog ja limnoloog.

Uus!!: Limnoloogia ja George Evelyn Hutchinson · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Limnoloogia ja Hapnik · Näe rohkem »

Hüdrobioloogia

Hüdrobioloogia on teadus eluprotsessidest vees, see on vee-elustiku ja elutingimuste (ökoloogia) uurimine.

Uus!!: Limnoloogia ja Hüdrobioloogia · Näe rohkem »

Hüdroloogia

Veeringe skeem Hüdroloogia (vanakreeka sõnadest hydōr 'vesi' ja logos 'mõiste, õpetus') on teadus, mis uurib Maa ja teiste planeetide vee liikumist, jagunemist ja kvaliteeti, kaasa arvatud veeringet, vee ressursse ja keskkonna veevarude haldamist.

Uus!!: Limnoloogia ja Hüdroloogia · Näe rohkem »

Heinrich Riikoja

Heinrich Riikoja Heinrich Roman Riikoja (aastani 1924 Heinrich Roman Reichenbach; 8. märts 1891 – 31. oktoober 1988 Tartu) oli eesti zooloog ja hüdrobioloog, Eesti hüdrobioloogia rajajaid; bioloogiadoktor (1942).

Uus!!: Limnoloogia ja Heinrich Riikoja · Näe rohkem »

Holotseen

Holotseen ehk pärastjääaeg ehk jääajajärgne aeg on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik), mis algas 11 700 aastat tagasi ja kestab siiani.

Uus!!: Limnoloogia ja Holotseen · Näe rohkem »

Inimmõju

Karjatamise tulemusel on Eestis moodustunud pärandkooslused Inimmõju (loodusele) ehk antropogeenne mõju (loodusele) on inimkonna või mõne tema osa mõju looduskeskkonnale (eeskätt biosfäärile); inimmõju on looduskasutuse paratamatu kaasnähtus.

Uus!!: Limnoloogia ja Inimmõju · Näe rohkem »

Järv

Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.

Uus!!: Limnoloogia ja Järv · Näe rohkem »

Järvelubi

Järvelubi ehk järvekriit on kollakasvalge pude sete, mida võib leiduda suhteliselt madalate kalgiveeliste järvede põhjasetetes.

Uus!!: Limnoloogia ja Järvelubi · Näe rohkem »

Jütja

Jütja ehk järvemuda ehk sapropeel ehk kõdumuda (rootsi ja inglise keeles gyttja) on järve põhja sadestunud tume ja püdela tekstuuriga organogeenne sete, mis sisaldab lisaks järve elustiku jäänustele ka savi-, aleuriidi- ja liivaosakesi ning kaltsiumkarbonaati.

Uus!!: Limnoloogia ja Jütja · Näe rohkem »

Karl Ernst von Baer

Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer Karl Baeri hauasammas Vana-Jaani kalmistul Tartus Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar vkj) 1792 Piibe mõis, Järvamaa – 28. november (16. november vkj) 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.

Uus!!: Limnoloogia ja Karl Ernst von Baer · Näe rohkem »

Kreeka keel

Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.

Uus!!: Limnoloogia ja Kreeka keel · Näe rohkem »

Magevesi

Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.

Uus!!: Limnoloogia ja Magevesi · Näe rohkem »

Märgala

Rudava märgala Poolas Flamingod Hürmetçi märgalal Türgis Kayseri provintsis Märgala on ala, mille pinnas on kas alaliselt või ajutiselt liigniiskusega küllastunud.

Uus!!: Limnoloogia ja Märgala · Näe rohkem »

Paala jõgi

Paala jõeks ehk Pala jõeks on vanemal ajal kutsutud kahte jõge.

Uus!!: Limnoloogia ja Paala jõgi · Näe rohkem »

Pangodi järv

Pangodi järv (ka Pangoti järv) on järv Tartumaal Kambja vallas Pangodi küla lähistel.

Uus!!: Limnoloogia ja Pangodi järv · Näe rohkem »

Pühajärv

Pühajärv (ka Otepää Pühajärv) on järv Valgamaal Otepää kõrgustikul, Otepääst 3 km edela pool.

Uus!!: Limnoloogia ja Pühajärv · Näe rohkem »

Põhjavesi

Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.

Uus!!: Limnoloogia ja Põhjavesi · Näe rohkem »

Pedja jõgi

Droonivideo Pedja jõe lättest Simunas 2022. aasta juulis Droonivideo Pedja jõest ja Jõgeva alevikust 2022. aasta juunis Pedja jõgi on Eesti pikkuselt neljas jõgi.

Uus!!: Limnoloogia ja Pedja jõgi · Näe rohkem »

Peipsi-Pihkva järv

Peipsi-Pihkva järv (vene Псковско-Чудское озеро, Чудско-Псковское озеро) on Eesti suurim järv, mis koosneb kolmest osast: Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest.

Uus!!: Limnoloogia ja Peipsi-Pihkva järv · Näe rohkem »

Saadjärv

Saadjärv on järv Eestis Tartumaa põhjaosas, Tartust 15 km põhja pool Tabivere ja Äksi aleviku lähedal.

Uus!!: Limnoloogia ja Saadjärv · Näe rohkem »

Soolane vesi

Soolane vesi on vesi, mille soolade sisaldus (soolsus) on üle 10 g/L (10‰)International Glossary of Hydrology.

Uus!!: Limnoloogia ja Soolane vesi · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.

Uus!!: Limnoloogia ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Teadusharu

Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.

Uus!!: Limnoloogia ja Teadusharu · Näe rohkem »

Troofsus

Troofsus ehk toitelisus on mingis veekogus selle aineringes liikuvad orgaanilised (humiinained) ja anorgaanilised ained (mineraalained ja biogeenid), mis ringlevad nii veesambas kui ka veekogu setteis, kusjuures see väljendab nende ühendite hulka, liikumiskiirust ja põhjasetteisse akumuleerumise intensiivsust.

Uus!!: Limnoloogia ja Troofsus · Näe rohkem »

Võrtsjärv

Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.

Uus!!: Limnoloogia ja Võrtsjärv · Näe rohkem »

Võrtsjärve Limnoloogiakeskus

Võrtsjärve Limnoloogiakeskus Võrtsjärve Limnoloogiakeskus (endise nimega Limnoloogiajaam) asub Vehendi külas Tartu maakonnas ning kuulub Eesti Maaülikooli koosseisu.

Uus!!: Limnoloogia ja Võrtsjärve Limnoloogiakeskus · Näe rohkem »

Veekogu stratifikatsioon

Veekogu stratifikatsioon ehk veekogu kihistumine on nähtus, kus veekogus (meres, lahes, järves jne) toimub vertikaalsihis erinevate keemiliste ja/või füüsikaliste omadustega kihtide tekkimine ehk kihitumine.

Uus!!: Limnoloogia ja Veekogu stratifikatsioon · Näe rohkem »

Vooluveekogu

Vooluveekogu on piklik pidevalt vahetuva (voolava) enamasti mageda veega looduslik või tehislik veekogu.

Uus!!: Limnoloogia ja Vooluveekogu · Näe rohkem »

Zooloogia ja Botaanika Instituut

Zooloogia ja Botaanika Instituut (lühend ZBI) on olnud pikka aega Eesti keskne bioloogiaalane uurimisasutus.

Uus!!: Limnoloogia ja Zooloogia ja Botaanika Instituut · Näe rohkem »

Zooplankton

hiilgevähiliste seltsi kuuluv ''Meganyctiphanes norvegica'' Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.

Uus!!: Limnoloogia ja Zooplankton · Näe rohkem »

1905

1905.

Uus!!: Limnoloogia ja 1905 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Järveteadus, Limnoloog.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »