48 suhted: Austraalia, Šotimaa, Balkani poolsaar, Bentos, Carl von Linné, Eesti kalade süstemaatiline nimestik, Egeuse meri, Euroopa, Hiiumaa, India, Island, Järv, Jenissei, Kakandilised, Kalamari, Karpkalalised, Karplased, Keelikloomad, Kesk-Euroopa, Kiiruimsed, Kirpvähilised, Krimm, Kudemine, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Euroopa, Levila, Limused, Litoraal, Loomad, Mageveekalad, Muda, Põhja-Aafrika, Põhja-Ameerika, Punntigu, Riimvesi, Seisuveekogu, Siber, Skandinaavia, Suguküpsus, Surusääsklased, Tšiili, Uus-Meremaa, Vastne, Vähilaadsed, Võrtsjärv, Vesikirbulised, Viljastumine, Zooplankton.
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Uus!!: Linask ja Austraalia · Näe rohkem »
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Uus!!: Linask ja Šotimaa · Näe rohkem »
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Uus!!: Linask ja Balkani poolsaar · Näe rohkem »
Bentos
Bentos ehk põhjaelustik on veekogude põhjasetteis ja põhjas elavate organismide kogum.
Uus!!: Linask ja Bentos · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Linask ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Eesti kalade süstemaatiline nimestik
"Eesti kalade süstemaatiline nimestik" loetleb Eesti kalad (sh sõõrsuud) süstemaatikapõhiselt.
Uus!!: Linask ja Eesti kalade süstemaatiline nimestik · Näe rohkem »
Egeuse meri
Satelliidipilt Egeuse merest Veealune vulkaan Egeuse meres Egeuse meri on Vahemere osa, piiratud Balkani poolsaarega läänes ja põhjas, Väike-Aasia poolsaarega idas ja Kreetaga lõunas.
Uus!!: Linask ja Egeuse meri · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Linask ja Euroopa · Näe rohkem »
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Uus!!: Linask ja Hiiumaa · Näe rohkem »
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
Uus!!: Linask ja India · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Linask ja Island · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Linask ja Järv · Näe rohkem »
Jenissei
Jenissei hüdrograaf Jenissei (vene Енисей) on jõgi Venemaal Lääne- ja Ida-Siberi piiril, pikkus 3487 km, koos Väike-Jenisseiga 4102 km, valgla 2,58 miljonit km², vooluhulk 17,8 tuhat m³/s, suudmes 19,8 tuhat m³/s.
Uus!!: Linask ja Jenissei · Näe rohkem »
Kakandilised
Kakandilised (Isopoda) on vähilaadsete alamhõimkonda kuuluv mitmepalgeline selts vähilisi.
Uus!!: Linask ja Kakandilised · Näe rohkem »
Kalamari
Eri lootestaadiumeis lõhe mari Kalamari on emaskala munarakkude kogum, mis on produtseeritud munasarjas.
Uus!!: Linask ja Kalamari · Näe rohkem »
Karpkalalised
Karpkalalised (Cypriniformes) on kiiruimsete klassi kuuluv selts kalu.
Uus!!: Linask ja Karpkalalised · Näe rohkem »
Karplased
Karplased ehk karpkalalased (Cyprinidae) on karpkalaliste seltsi kuuluv sugukond kalu.
Uus!!: Linask ja Karplased · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Linask ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Uus!!: Linask ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »
Kiiruimsed
Kiiruimsed ehk aktinopterüügid (Actinopterygii) on luukalade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Linask ja Kiiruimsed · Näe rohkem »
Kirpvähilised
Kirpvähilised ehk amfipoodid (Amphipoda) on vähkide alamhõimkonda kuuluv selts.
Uus!!: Linask ja Kirpvähilised · Näe rohkem »
Krimm
See artikkel on Autonoomsest Vabariigist; perekonnanime kohta vaata artiklit Krimm (perekonnanimi).
Uus!!: Linask ja Krimm · Näe rohkem »
Kudemine
Rohukonna kudu 2016. aasta aprillis Kõrvemaal Kudu Rohukonna kuduklomp ja kärnkonna kudunöör 2021. aastal Kõrvemaal Kudemine on kalade ja kahepaiksete sugurakkude heitmine vette.
Uus!!: Linask ja Kudemine · Näe rohkem »
Lõuna-Aafrika
Lõuna-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja Lõuna-Aafrika Arengukogukond (heleroheline) Lõuna-Aafrika on regioon, mis hõlmab Aafrika mandri lõunaosa.
Uus!!: Linask ja Lõuna-Aafrika · Näe rohkem »
Lõuna-Euroopa
Lõuna-Euroopa Lõuna-Euroopa on piirkond Euroopa lõunaosas.
Uus!!: Linask ja Lõuna-Euroopa · Näe rohkem »
Levila
Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.
Uus!!: Linask ja Levila · Näe rohkem »
Limused
Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.
Uus!!: Linask ja Limused · Näe rohkem »
Litoraal
Litoraal ehk litoraalivöönd on ookeanide, merede, järvede jt veekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, mis üldiselt hõlmab ranniku- (kalda-)piirkonna, kus kasvab fütobentos ehk põhjataimestik.
Uus!!: Linask ja Litoraal · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Linask ja Loomad · Näe rohkem »
Mageveekalad
Kogu Euroopas levinud mageveekala linask Mageveekalad on kalad, kes üldjuhul kogu oma elu veedavad magedas vees (jõgedes ja järvedes).
Uus!!: Linask ja Mageveekalad · Näe rohkem »
Muda
settinud savikas muda Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.
Uus!!: Linask ja Muda · Näe rohkem »
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Uus!!: Linask ja Põhja-Aafrika · Näe rohkem »
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Uus!!: Linask ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »
Punntigu
Punntigu (Radix) on tigude perekond mudatigulaste sugukonnas.
Uus!!: Linask ja Punntigu · Näe rohkem »
Riimvesi
Läänemeri Lickershamnis Ojamaal Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5–18‰ (mõningail andmeil 0,5–30‰).
Uus!!: Linask ja Riimvesi · Näe rohkem »
Seisuveekogu
Seisuveekogu on mandriveekogu, milles vesi seisab (ei voola) ja veevahetus on aeglane.
Uus!!: Linask ja Seisuveekogu · Näe rohkem »
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Uus!!: Linask ja Siber · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Linask ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Suguküpsus
Suguküpsus on organismi võime suguliseks paljunemiseks.
Uus!!: Linask ja Suguküpsus · Näe rohkem »
Surusääsklased
Surusääsklased ehk hironomiidid (Chironomidae) on suur sugukond sääselisi, keda praeguseks on teada üle 3500 liigi.
Uus!!: Linask ja Surusääsklased · Näe rohkem »
Tšiili
Atacama Cumbre ja Prati vahet sõitev rong Antofagasta piirkonnas Tšiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul.
Uus!!: Linask ja Tšiili · Näe rohkem »
Uus-Meremaa
Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.
Uus!!: Linask ja Uus-Meremaa · Näe rohkem »
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Uus!!: Linask ja Vastne · Näe rohkem »
Vähilaadsed
Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.
Uus!!: Linask ja Vähilaadsed · Näe rohkem »
Võrtsjärv
Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.
Uus!!: Linask ja Võrtsjärv · Näe rohkem »
Vesikirbulised
Vesikirbulised ehk kladotseerid (Diplostraca/Cladocera) on selts väikeseid vähke lõpusjalgsete klassist.
Uus!!: Linask ja Vesikirbulised · Näe rohkem »
Viljastumine
Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.
Uus!!: Linask ja Viljastumine · Näe rohkem »
Zooplankton
hiilgevähiliste seltsi kuuluv ''Meganyctiphanes norvegica'' Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.
Uus!!: Linask ja Zooplankton · Näe rohkem »