Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Linnaseadus

Index Linnaseadus

Linnaseadus on 19. aprillil 1938 riigihoidja Konstantin Pätsi poolt dekreedina antud seadus, mis jõustus 1. mail 1938.

35 suhted: Alev, Antsla, Ülemlinnapea, Dekreet, Elva, Esimese astme linn, Jõgeva, Jõhvi, Kaitse Kodu!, Kallaste, Kärdla, Keila, Kilingi-Nõmme, Kolmanda astme linn, Konstantin Päts, Kunda, Linnaosa, Linnavanem, Mõisaküla, Mustla, Mustvee, Narva-Jõesuu, Pealinn, Räpina vald (Räpina kihelkond), Riigihoidja, Sindi, Suure-Jaani, Tallinn, Tallinna linnapea, Teise astme linn, Uus Eesti, Võõpsu, 1. mai, 19. aprill, 1938.

Alev

Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.

Uus!!: Linnaseadus ja Alev · Näe rohkem »

Antsla

Antsla on linn Võru maakonnas Antsla vallas.

Uus!!: Linnaseadus ja Antsla · Näe rohkem »

Ülemlinnapea

Ülemlinnapea on mõningate suuremate linnade linnapeade ametinimetus.

Uus!!: Linnaseadus ja Ülemlinnapea · Näe rohkem »

Dekreet

Dekreet on riigipea või valitsuse poolt antud seadus.

Uus!!: Linnaseadus ja Dekreet · Näe rohkem »

Elva

Elva on linn Tartu maakonnas Elva vallas.

Uus!!: Linnaseadus ja Elva · Näe rohkem »

Esimese astme linn

Tartu linnavalitsus asus Tartu raekojas Esimese astme linn oli 1. mail 1938 jõustunud linnaseaduse järgi linn, kus oli üle 50 000 elaniku.

Uus!!: Linnaseadus ja Esimese astme linn · Näe rohkem »

Jõgeva

Droonivideo Jõgeva põhikooli kohalt 2021. aasta suvel Jõgeva on linn Jõgeva maakonnas, maakonna ja Jõgeva valla halduskeskus.

Uus!!: Linnaseadus ja Jõgeva · Näe rohkem »

Jõhvi

Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.

Uus!!: Linnaseadus ja Jõhvi · Näe rohkem »

Kaitse Kodu!

Kaitse Kodu! on Kaitseliidu ajakiri.

Uus!!: Linnaseadus ja Kaitse Kodu! · Näe rohkem »

Kallaste

Kallaste on linn Tartu maakonna kirdeosas Peipsiääre vallas.

Uus!!: Linnaseadus ja Kallaste · Näe rohkem »

Kärdla

Kärdla (rootsi keeles Kärrdal; saksa keeles Kertel) on linn Lääne-Eestis, Hiiu maakonna ja Hiiumaa valla keskus.

Uus!!: Linnaseadus ja Kärdla · Näe rohkem »

Keila

Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.

Uus!!: Linnaseadus ja Keila · Näe rohkem »

Kilingi-Nõmme

Kilingi-Nõmme on linn Pärnu maakonna lõunaosas Saarde vallas, 40 km kaugusel Pärnust.

Uus!!: Linnaseadus ja Kilingi-Nõmme · Näe rohkem »

Kolmanda astme linn

Kolmanda astme linn oli 1. mail 1938 jõustunud linnaseaduse alusel linn, kus oli vähem kui 10 000 elanikku.

Uus!!: Linnaseadus ja Kolmanda astme linn · Näe rohkem »

Konstantin Päts

Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast, Venemaa (end. NSVL)) oli riigitegelane, jurist, ajakirjanik, aastatel 1918–1940 üks mõjuvõimsamaid Eesti Vabariigi poliitikuid ja Eesti esimene president (1938–1940).

Uus!!: Linnaseadus ja Konstantin Päts · Näe rohkem »

Kunda

Kunda on linn Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas.

Uus!!: Linnaseadus ja Kunda · Näe rohkem »

Linnaosa

Linnaosa ehk asum on linna terviklik osa.

Uus!!: Linnaseadus ja Linnaosa · Näe rohkem »

Linnavanem

Linnavanem (saksa der Stadtälteste) on linnavalitsuse juht või liige väikelinnas või rae koosseisu mittekuuluv kogukonnavanem.

Uus!!: Linnaseadus ja Linnavanem · Näe rohkem »

Mõisaküla

Mõisaküla (läti keeles Meizakila) on linn Viljandi maakonnas Mulgi vallas, Läti piiri ääres.

Uus!!: Linnaseadus ja Mõisaküla · Näe rohkem »

Mustla

Mustla on alevik Viljandi maakonnas Viljandi vallas.

Uus!!: Linnaseadus ja Mustla · Näe rohkem »

Mustvee

Droonivideo Peipsi järvest ja Mustveest 2022. aasta juulis Mustvee on linn Jõgeva maakonna kirdeosas Peipsi järve looderannikul.

Uus!!: Linnaseadus ja Mustvee · Näe rohkem »

Narva-Jõesuu

Narva-Jõesuu (saksa keeles varem Hungerburg, Narwa-Mündung; vene keeles varem Гунгербург, Усть-Нарoва) on linnasisene linn Ida-Viru maakonnas omavalitsuslikus Narva-Jõesuu linnas.

Uus!!: Linnaseadus ja Narva-Jõesuu · Näe rohkem »

Pealinn

Eesti pealinn Tallinn Pealinn on asula, kus asuvad riigi (või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise – näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, Ameerika Ühendriikides osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.

Uus!!: Linnaseadus ja Pealinn · Näe rohkem »

Räpina vald (Räpina kihelkond)

Räpina vald (saksa keeles Gemeinde Rappin) oli vald Räpina kihelkonnas Võrumaal.

Uus!!: Linnaseadus ja Räpina vald (Räpina kihelkond) · Näe rohkem »

Riigihoidja

Riigihoidja oli Eesti riigipea ametinimetus alates Rahvuskogu poolt vastu võetud Eesti Vabariigi Põhiseaduse avaldamisest Riigi Teatajas 3.

Uus!!: Linnaseadus ja Riigihoidja · Näe rohkem »

Sindi

Sindi on linn Pärnu maakonnas Tori vallas Pärnu jõe vasakul kaldal jõe ning Lanksaare raba vahelisel tasandikul 14 km kaugusel Pärnust, Tori valla keskus.

Uus!!: Linnaseadus ja Sindi · Näe rohkem »

Suure-Jaani

Suure-Jaani Suure-Jaani on linn Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.

Uus!!: Linnaseadus ja Suure-Jaani · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Linnaseadus ja Tallinn · Näe rohkem »

Tallinna linnapea

Tallinna linnapea on Tallinna täitevvõimu juht.

Uus!!: Linnaseadus ja Tallinna linnapea · Näe rohkem »

Teise astme linn

Teise astme linn oli 1. mail 1938 jõustunud linnaseaduse alusel linn, kus oli 10 000 – 50 000 elanikku.

Uus!!: Linnaseadus ja Teise astme linn · Näe rohkem »

Uus Eesti

Uus Eesti oli Tallinnas samanimelise osaühingu poolt väljaantav Eesti päevaleht.

Uus!!: Linnaseadus ja Uus Eesti · Näe rohkem »

Võõpsu

Võõpsu (ka Võõpso) on alevik Põlva maakonnas Räpina vallas.

Uus!!: Linnaseadus ja Võõpsu · Näe rohkem »

1. mai

1.

Uus!!: Linnaseadus ja 1. mai · Näe rohkem »

19. aprill

19.

Uus!!: Linnaseadus ja 19. aprill · Näe rohkem »

1938

1938.

Uus!!: Linnaseadus ja 1938 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »