Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Linnus

Index Linnus

Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.

80 suhted: Aegna, Asula, Eesti, Eesti linnuste loend, Esiaeg, Feodaallinnus, Garnison, Haapsalu piiskopilinnus, Hiiumaa, Kastell, Kärkna klooster, Keskaeg, Kiiu vasallilinnus, Konvendihoone, Kuressaare piiskopilinnus, Laidoneri liin, Läti linnuste loend, Lõhavere linnamägi, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Linnamägi, Linnus (perekonnanimi), Linnusepiirkond, Linnuste loend riigiti, Lubi, Maalinn, Mõõgavendade ordu, Muhu, Muinaslinnus, Naissaar, Narva Hermanni linnus, Narva jõgi, Ordulinnus, Pada (Viru-Nigula), Padise klooster, Paekivi, Pakktee, Pakri poolsaar, Palissaad, Püssirohi, Peeter Suure merekindlus, Piiskopilinnus, Purtse mõis, Rakvere ordulinnus, Raudkivi, Ringmüür, Ristikäik, Saaremaa, Soontagana maalinn, Suurupi, ..., Taani, Tallinna laht, Tallinna muldkindlustusvöönd, Teine maailmasõda, Tellis, Topeltpatarei, Tornlinnus, Tsitadell, Tulirelv, Valge torn, Valjala maalinn, Vana-Liivimaa, Vanaaeg, Vao vasallilinnus, Varbola Jaanilinn, Vasallilinnus, Väike Paljassaar, Vesilinnus, 10. sajand, 13. sajand, 14. sajand, 1558, 1583, 16. sajand, 17. sajand, 18. sajand, 19. sajand, 1910. aastad, 20. sajand, 9. sajand. Laienda indeks (30 rohkem) »

Aegna

Aegna (ka Äigna, Eigna, saksa keeles Wulf, rootsi keeles Ulfsö) on Tallinna lahe kirdeküljel, Viimsi poolsaare tipust (Rohuneemest) loodes asuv saar.

Uus!!: Linnus ja Aegna · Näe rohkem »

Asula

Asula Asula on haja- või tiheasustusega maa-alal lahkmejoontega territoriaalselt piiratud ja tähistatud asustusüksus, mis ei ole linna kindlapiiriliste tunnustega osa, kuid linn haldusüksusena on samades piirides ka asula, mis võib jaguneda asumiteks.

Uus!!: Linnus ja Asula · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Linnus ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti linnuste loend

Eesti linnuste loend on loetelu Eesti territooriumil asunud linnustest.

Uus!!: Linnus ja Eesti linnuste loend · Näe rohkem »

Esiaeg

Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik.

Uus!!: Linnus ja Esiaeg · Näe rohkem »

Feodaallinnus

Feodaallinnus on feodaali või vaimuliku tugevasti kindlustatud ehitis (linnus).

Uus!!: Linnus ja Feodaallinnus · Näe rohkem »

Garnison

Garnison on ühe asula või ka muudes määratud piirides alaliselt või ajutiselt paiknevatest väeüksustest, sõjaväeasutustest, sõjaväeliselt korrastatud struktuuriüksustest ja üksikutest sõjaväelastest garnisoniteenistuse (vahiteenistuse) läbiviimiseks moodustatud territoriaal-administratiivne väegrupp.

Uus!!: Linnus ja Garnison · Näe rohkem »

Haapsalu piiskopilinnus

Vaade linnusevaremetele idast Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Carl Faehlmann Linnuse vaade läänest 19. sajandil. Autor: Carl Faehlmann Haapsalu piiskopilinnuse varemed. 1889 Haapsalu piiskopilinnus on Haapsalu kesklinnas asuv linnus, mis oli kindlustusena kasutusel 13.–16. sajandini.

Uus!!: Linnus ja Haapsalu piiskopilinnus · Näe rohkem »

Hiiumaa

Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.

Uus!!: Linnus ja Hiiumaa · Näe rohkem »

Kastell

Kastell on linnusetüüp, kus peamist kaitseülesannet täidab ristkülikukujuliselt paiknev ringmüür.

Uus!!: Linnus ja Kastell · Näe rohkem »

Kärkna klooster

Osa Kärkna kloostri alusmüürist Kärkna klooster ehk Valkena klooster (saksa keeles Zisterzienserkloster zu Falkenau) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Tartu piiskopkonnas, praeguses Kärkna külas Tartu vallas.

Uus!!: Linnus ja Kärkna klooster · Näe rohkem »

Keskaeg

Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.

Uus!!: Linnus ja Keskaeg · Näe rohkem »

Kiiu vasallilinnus

Kiiu vasallilinnus Kiiu vasallilinnus ehk Kiiu mungatorn ehk Kiiu torn asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Kiiu mõisapargis 3 kilomeetrit Kuusalust Tallinna poole.

Uus!!: Linnus ja Kiiu vasallilinnus · Näe rohkem »

Konvendihoone

Konvendihoone on kastell-linnuse eritüüp.

Uus!!: Linnus ja Konvendihoone · Näe rohkem »

Kuressaare piiskopilinnus

Kuressaare linnus 2014. aasta talvel Kuressaare linnus 2010. aasta talvel Kuressaare piiskopilinnus on Saare-Lääne piiskoppide kunagine linnus, mis asub Saare maakonnas Kuressaare linna merepoolses servas.

Uus!!: Linnus ja Kuressaare piiskopilinnus · Näe rohkem »

Laidoneri liin

Laidoneri liin on 1930.

Uus!!: Linnus ja Laidoneri liin · Näe rohkem »

Läti linnuste loend

Läti linnuste loend on loetelu Läti territooriumil asunud linnustest.

Uus!!: Linnus ja Läti linnuste loend · Näe rohkem »

Lõhavere linnamägi

Lõhavere linnamäe nõlv. 1969. aasta septembris avatud Lõhavere mälestusmärk ''“Sakalamaa kaitsjatele 1217–1223”'' Vaade linnamäelt. Lõhavere linnamägi on muinaseesti linnamägi Viljandimaal, Olustvere ja Suure-Jaani vahel.

Uus!!: Linnus ja Lõhavere linnamägi · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Linnus ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu), eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Linnus ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Linnamägi

Pada linnamägi Linnamägi on looduslik seljak või küngas, millel asus linnus või kindlustatud asula.

Uus!!: Linnus ja Linnamägi · Näe rohkem »

Linnus (perekonnanimi)

Linnus on eesti perekonnanimi.

Uus!!: Linnus ja Linnus (perekonnanimi) · Näe rohkem »

Linnusepiirkond

Linnusepiirkond oli ühe linnuse üliku(te)le kuuluv, tema (nende) ees maksu- või muid kohustusi kandva rahvastikuga maa-ala.

Uus!!: Linnus ja Linnusepiirkond · Näe rohkem »

Linnuste loend riigiti

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Linnus ja Linnuste loend riigiti · Näe rohkem »

Lubi

Lubjapõletusahi skemaatiliselt (ülalt sisse lubjakivi, keskpaigas on kütteaine ja alt väljutatakse lubi; õhk juhitakse ahju alt ja ülalt väljuvad põletusgaasid). Lubi on kivide liitmiseks ja kivistuvates segudes kasutatav ehitusmaterjal.

Uus!!: Linnus ja Lubi · Näe rohkem »

Maalinn

Maalinn on eestlaste ringvall-linnuste rahvapärane nimetus Saaremaal, Muhus ja mujal Lääne-Eestis.

Uus!!: Linnus ja Maalinn · Näe rohkem »

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (ametlik nimi Kristuse Sõjateenistuse Vennad, ladina keeles Fratres Militiae Christi ehk Ensiferi, Mõõgakandjad; algselt Kristuse sõdalasvennad) oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202–1237.

Uus!!: Linnus ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »

Muhu

Muhu on saar Saare maakonnas.

Uus!!: Linnus ja Muhu · Näe rohkem »

Muinaslinnus

Muinaslinnus oli nooremale- ja hilisele rauaajale iseloomulik linnus.

Uus!!: Linnus ja Muinaslinnus · Näe rohkem »

Naissaar

Naissaar (soome keeles Naissaari, saksa keeles Nargen, rootsi keeles Nargö, vahel nimetatud ka Nargent) on saar Eesti põhjarannikul, mis eraldab Tallinna lahte ülejäänud Soome lahest.

Uus!!: Linnus ja Naissaar · Näe rohkem »

Narva Hermanni linnus

Narva Hermanni linnus Jaanilinna linnuse juurest vaadatuna Hermanni linnus koos Venemaale viiva sillaga Eesti Vabariigi 229-millimeetrine kindlusemortiir (toodud Honori bastioni patareist) Narva kindluse hoovis Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal Narvas, Narva jõe kaldal, aadressil Peterburi maantee 2.

Uus!!: Linnus ja Narva Hermanni linnus · Näe rohkem »

Narva jõgi

Narva jõgi on jõgi Eesti idapiiril, mis algab Peipsist Vasknarva külast lõuna pool ja suubub Narva-Jõesuus Narva lahte.

Uus!!: Linnus ja Narva jõgi · Näe rohkem »

Ordulinnus

Liivi ordu valdused aastatel 1346(1347)–1558 Marienburgi ordulinnus Malborkis Ordulinnus oli Eestis ja Lätis Liivi ordule kuulunud sõjaline tugipunkt ja ordukonvendi asukoht, mida valitses komtuur või foogt.

Uus!!: Linnus ja Ordulinnus · Näe rohkem »

Pada (Viru-Nigula)

Pada küla asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Padajõe ääres.

Uus!!: Linnus ja Pada (Viru-Nigula) · Näe rohkem »

Padise klooster

Padise kloostri varemed. Padise klooster oli tsistertslaste klooster Padisel, mille 14. sajandil rajasid Dünamündest pärit mungad.

Uus!!: Linnus ja Padise klooster · Näe rohkem »

Paekivi

Paekivist rannavallid Osmussaarel. Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.

Uus!!: Linnus ja Paekivi · Näe rohkem »

Pakktee

Saksamaal Campemooris 2006. aastal välja kaevatud pakktee rajati 4600 eKr Pakkteedeks nimetatakse vanimaid säilinud inimkätega rajatud teid, mis on okstest, hagudest või palkidest rajatud teed ehk soosillad.

Uus!!: Linnus ja Pakktee · Näe rohkem »

Pakri poolsaar

Pakri poolsaar kaardil. Pakri poolsaar (varasema nimega Leetse poolsaar) asub Mandri-Eesti loodeosas Põhjarannikul Pakri lahe ja Lahepere lahe vahel.

Uus!!: Linnus ja Pakri poolsaar · Näe rohkem »

Palissaad

Palisaad on üksteise kõrvale tihedalt maasse rammitud ja ülaotstest teravdatud palkidest tõke.

Uus!!: Linnus ja Palissaad · Näe rohkem »

Püssirohi

Must püssirohi Varaseim teadaolev püssirohu valem, ''Wujing Zongyao'', aastast 1044 ''Huolongjingis'' u aastal 1350 kujutatud hiina pomm Savinõu pomm, jaapani k ''Tetsuhau'' (raudpomm), hiina k a''Zhentianlei'' (kõuehäälne pomm), leitud Takashima laevavrakist 2011 oktoobris, dateeritud 13. sajandi Jaapanisse mongoli invasiooni ajal (AD 1271–1284). Heilongjiangi käsikahur aastast 1288 on Yuani dünastia käsikahur. "Pronkskahur väljakaevamistelt Banlachengzis Acheng piirkond Heilongjiang Pprovintsis," Wei Guozhong. Püssirohi on segu väävlist, söest ja kaaliumnitraadist (salpeetrist).

Uus!!: Linnus ja Püssirohi · Näe rohkem »

Peeter Suure merekindlus

Peeter Suure merekindlus (vene Морская крепость Императора Петра Великого) oli osa Peterburi merekaitse rannikupatareide ja maismaakindlustiste vööndist, mis rajati Tallinna ja Porkkala ümbrusse ja nendevahelistele saartele aastatel 1912–1918.

Uus!!: Linnus ja Peeter Suure merekindlus · Näe rohkem »

Piiskopilinnus

Piiskopilinnuseid (saksa keeles Bischofsburg; läti keeles Bīskapa pils) rajasid piiskopkonnad.

Uus!!: Linnus ja Piiskopilinnus · Näe rohkem »

Purtse mõis

Purtse mõisa kindlustatud peahoone – Purtse vasallilinnus Purtse mõis (saksa keeles Alt-Isenhof) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Linnus ja Purtse mõis · Näe rohkem »

Rakvere ordulinnus

Linnuse varemed Läänemüür koos tornidega Konvendi sisehoov, Rakvere linnuse varemed Rakvere ordulinnus asub Lääne-Virumaal Rakvere Vallimäel ja ta on olnud muinas-Viru suuremaid linnuseid.

Uus!!: Linnus ja Rakvere ordulinnus · Näe rohkem »

Raudkivi

Maakivisein Maakivimüür Raudkivi ehk maakivi on rahvapärane nimetus Eestis rändkividena leiduvate kristalsete kivimite kohta, mida on kasutatud ehitusmaterjalina.

Uus!!: Linnus ja Raudkivi · Näe rohkem »

Ringmüür

Ringmüür on keskajal kasutatud linnuse, kindlustatud linna või asula ümber ehitatud kaitsemüür, mis on varustatud tornide, mitmesuguste kaitseseadeldiste ja tugevasti kindlustatud väravatega.

Uus!!: Linnus ja Ringmüür · Näe rohkem »

Ristikäik

Ristikäik ümbritseb klausuuri (Inglismaa) Ristikäik on võlv- või talalaega galeriitaoline ringtee, mis ühe- või kahekorruselisena ümbritseb kloostri klausuuri või konvendihoone nelinurkset sisehoovi ühendades seda ümbritsevaid ruume.

Uus!!: Linnus ja Ristikäik · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa Saaremaa (varem ka Kure-Saar; liivi Sāme mā, läti Sāmsala, rootsi Ösel, saksa Oesel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) on Eesti suurim saar, Sjællandi, Gotlandi ja Fyni järel pindalalt neljas saar Läänemeres.

Uus!!: Linnus ja Saaremaa · Näe rohkem »

Soontagana maalinn

Kunagiste talude varemed maalinnas Soontagana maalinn (10.–12. sajand) paikneb Lääneranna vallas Pärnumaal suure Avaste soo lõunapoolses osas Maalinna soosaarel.

Uus!!: Linnus ja Soontagana maalinn · Näe rohkem »

Suurupi

Suurupi alumine tuletorn Peeter Suure,erekindluse rannakaitsepatarei nr 3 helgiheitjavarjendi vare Suurupi (vanemad nimekujud Suuropi ja Surpe) on küla Harku vallas Harju maakonnas, Suurupi poolsaarel.

Uus!!: Linnus ja Suurupi · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Linnus ja Taani · Näe rohkem »

Tallinna laht

Tallinna lahe osad Tallinna laht on Soome lahe siselaht.

Uus!!: Linnus ja Tallinna laht · Näe rohkem »

Tallinna muldkindlustusvöönd

Tallinna muldkindlustusvöönd on keskaegse Tallinna kaitserajatiste osa, kuhu kuulusid looduslikud ning kaitse-eesmärgil rajatud rajatised: linnamüür, kaitsetornid ning kaitstavad väravad ning erinevad pinnasemoodustised.

Uus!!: Linnus ja Tallinna muldkindlustusvöönd · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II MS) oli 1. septemberist 1939 2. septemberini 1945 kestnud maailmasõda.

Uus!!: Linnus ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Tellis

Telliskivisein Telliskivitrepp Sitsiilias Tellis ehk telliskivi on ehitusel kasutatav väike risttahukakujuline tehiskivi.

Uus!!: Linnus ja Tellis · Näe rohkem »

Topeltpatarei

Topeltpatarei (rahvapäraselt ka Vana Patarei; vene keeles Двойная батарея) on Tallinna reidil asuv endine kindlusehitisekompleks (fort).

Uus!!: Linnus ja Topeltpatarei · Näe rohkem »

Tornlinnus

Tornlinnus (ebatäpselt ka tornilinnus) on linnusetüüp, mille põhiosa on bergfriid või donžoon.

Uus!!: Linnus ja Tornlinnus · Näe rohkem »

Tsitadell

Budapesti tsitadell Tsitadell on südakindlus, vanaaegse linna sees asuv kindluse tüüpi ehitis, mis on kohandatud iseseisvalt kaitstavaks.

Uus!!: Linnus ja Tsitadell · Näe rohkem »

Tulirelv

Tulirelv on laskerelv, mille laeng haavlid, kuul, miin, mürsk või muu lendkeha paisatakse rauaõõnest välja püssirohu või mõne muu sarnase aine plahvatuslikul põlemisel tekkinud kuumade gaaside kiire paisumise tagajärjel.

Uus!!: Linnus ja Tulirelv · Näe rohkem »

Valge torn

Valge torn on Tallinna lähedale 1821–1823 Vene võimude poolt Väike-Paljassaarele rajatud Tallinna kindluse suhtes ettenihutatud kindlustis (suurtükitorn), mille eesmärk oli eelkõige Tallinna sõjasadama ja selle läänepoolse sissesõidu kaitsmine.

Uus!!: Linnus ja Valge torn · Näe rohkem »

Valjala maalinn

Valjala maalinna jäänused Maalinna kõrged nõlvad Maalinna kivised nõlvad Kruse joonis Valjala maalinn (ka: Valjala linnus) oli Saare maakonnas Saaremaa vallas asunud muistsete saarlaste ringvall-linnus, mis asus nüüdsest Valjala alevikust umbes 700 meetri kaugusel.

Uus!!: Linnus ja Valjala maalinn · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Uus!!: Linnus ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Vanaaeg

thumb Vanaaeg on ajajärk, mis algas kirja tekkimisega ning lõppes Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega.

Uus!!: Linnus ja Vanaaeg · Näe rohkem »

Vao vasallilinnus

Tornlinnus Tornlinnuse tuulelipp Vao vasallilinnus (Vasallenburg Wack) oli kunagise Vao mõisa kindlustatud peahoone.

Uus!!: Linnus ja Vao vasallilinnus · Näe rohkem »

Varbola Jaanilinn

Linnuse rekonstrueeritud läänevärav Varbola Jaanilinn Ludwig August von Mellini kaardil Varbola Jaanilinn (ladina keeles Castrum Warbole) oli Muinas-Eesti suurim linnus Rapla–Varbola tee ääres Põlli külas Märjamaa vallas Raplamaal.

Uus!!: Linnus ja Varbola Jaanilinn · Näe rohkem »

Vasallilinnus

Vasallilinnus on vasalli poolt rajatud või kasutuses olnud linnus.

Uus!!: Linnus ja Vasallilinnus · Näe rohkem »

Väike Paljassaar

Paljassaare lahe asukoht Väike Paljassaar (ka Väike-Karli saar; vene keeles Малый Карлос) oli saar tänapäevase Paljassaare poolsaare idaosas.

Uus!!: Linnus ja Väike Paljassaar · Näe rohkem »

Vesilinnus

Tarvastu ordulinnuse varemed Koluvere linnus Vesilinnus on veega ümbritsetud linnus.

Uus!!: Linnus ja Vesilinnus · Näe rohkem »

10. sajand

10.

Uus!!: Linnus ja 10. sajand · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Linnus ja 13. sajand · Näe rohkem »

14. sajand

14.

Uus!!: Linnus ja 14. sajand · Näe rohkem »

1558

1558.

Uus!!: Linnus ja 1558 · Näe rohkem »

1583

1583.

Uus!!: Linnus ja 1583 · Näe rohkem »

16. sajand

16.

Uus!!: Linnus ja 16. sajand · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Linnus ja 17. sajand · Näe rohkem »

18. sajand

18.

Uus!!: Linnus ja 18. sajand · Näe rohkem »

19. sajand

USA kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Musée du Louvre galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Linnus ja 19. sajand · Näe rohkem »

1910. aastad

1910.

Uus!!: Linnus ja 1910. aastad · Näe rohkem »

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased kõrghooned, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923. Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on aatomipommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele. Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal Pentagonis USAs Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine kupüür Jugoslaavia lagunemine 20.

Uus!!: Linnus ja 20. sajand · Näe rohkem »

9. sajand

9.

Uus!!: Linnus ja 9. sajand · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »