Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Linnutee

Index Linnutee

Linnutee galaktika keskpunkt öötaevas Paranali observatooriumi kohal Linnutee inimese silueti kohal Linnutee on galaktika, millesse kuulub Päikesesüsteem.

129 suhted: Aasta, Ahter (tähtkuju), Alhazen, Altar (tähtkuju), Ambur (tähtkuju), Andaluusia, Andromeeda, Andromeeda galaktika, Araabia, Aristoteles, Astrofüüsika, Astronoomia, Atmosfäär, Ükssarvik (tähtkuju), Demokritos, Diameeter, Edwin Hubble, Energia, ERR Novaator, Filosoof, Gaas, Galaktika, Galileo Galilei, Gammakiirgus, Halo, Hiina, Hispaania, India, Inglise keel, Iraan, Itaalia, Jaapan, Jupiter, Kaksikud (tähtkuju), Kassiopeia (tähtkuju), Kärbes (tähtkuju), Kefeus, Kentaur (tähtkuju), Kerasparv, Kiil (tähtkuju), Kiloparsek, Kilp (tähtkuju), Kohalik Galaktikarühm, Konjunktsioon (astronoomia), Kotkas (tähtkuju), Kreeka keel, Kreeklased, Kuu, Lõunakolmnurk, Lõunarist, ..., Linnu tee, Linnu Tee, Linnud, Linnutee keskosa, Logaritm, Luik (tähtkuju), Maa, Maokandja, Marss, Messier 4, Must auk, Nature, Nool (tähtkuju), Norra, Orion (tähtkuju), Orioni haru, Parallaks, Paranali observatoorium, Päike, Päikesesüsteem, Peajada, Perseus (tähtkuju), Perseuse haru, Planeet, Poola, Poolestusaeg, Prantsusmaa, Purjed (tähtkuju), Raadiolained, Radioaktiivsus, Rändlinnud, Rebane (tähtkuju), Refraktsioon, Rootsi, Sagittarius A*, Saksa keel, Saksamaa, Süddeutsche Zeitung, Sõnn (tähtkuju), Sirkel (tähtkuju), Sisalik (tähtkuju), Skorpion (tähtkuju), Soome, Spektraalanalüüs, Spitzeri kosmoseteleskoop, Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia, Suur Peni, Suurbritannia, Taevasfäär, Tähesuurus, Täht (astronoomia), Temperatuur, The New York Times, Tolm, Toorium, Tumeaine, Udukogu, Ultraviolettkiirgus, Universum, Uusplatonism, Valge kääbus, Valgus, Valgusaasta, Valgusreostus, Veomees, Very Long Baseline Array, Vesi, Vinkel (tähtkuju), William Herschel, 1610, 1750, 1785, 1845, 1926, 1990. aastad, 2005, 2007, 2010, 9. november. Laienda indeks (79 rohkem) »

Aasta

Aasta (lühend a) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb tiiru ümber Päikese.

Uus!!: Linnutee ja Aasta · Näe rohkem »

Ahter (tähtkuju)

Ahter Ahter (ladina Puppis) on lõunataeva tähtkuju, mida läbib Linnutee.

Uus!!: Linnutee ja Ahter (tähtkuju) · Näe rohkem »

Alhazen

Abu Ali al-Hassan Ibn al-Haytham (araabia keeles أبو علي، الحسن بن الحسن بن الهيثمAbū ʿAlī al-Ḥasan ibn al-Ḥasan ibn al-Haytham‎), eelistatud nimi Ibn al-Haytham, läänes tuntud kui Alhazen (u 965 – u 1041) oli araablane, moslem.

Uus!!: Linnutee ja Alhazen · Näe rohkem »

Altar (tähtkuju)

Altar Altar (ladina Ara) on lõunataeva tähtkuju, mida läbib Linnutee.

Uus!!: Linnutee ja Altar (tähtkuju) · Näe rohkem »

Ambur (tähtkuju)

Amburi tähtkuju kaart. Punane katkendlik joon kujutab ekliptikat Ambur (ladina Sagittarius (omastav Sagittarii), lühend Sgr) on ekliptikas asuv tähtkuju.

Uus!!: Linnutee ja Ambur (tähtkuju) · Näe rohkem »

Andaluusia

Andaluusia on Hispaania suurima pindalaga autonoomne piirkond.

Uus!!: Linnutee ja Andaluusia · Näe rohkem »

Andromeeda

Andromeeda tähtkuju kaart Andromeeda (ladina Andromeda (omastav Andromedae), lühend And) on põhjataevas asuv tähtkuju.

Uus!!: Linnutee ja Andromeeda · Näe rohkem »

Andromeeda galaktika

Andromeeda galaktika ehk Andromeeda tähesüsteem ehk Andromeeda udu (varasem ja tavakeelne nimi: Andromeeda udukogu) on meie Galaktika (Linnutee) naabergalaktika, umbes 2,5 miljoni valgusaasta ehk umbes 780 kiloparseki kaugusel asuv spiraalgalaktika tähistusega M31 või NGC 224.

Uus!!: Linnutee ja Andromeeda galaktika · Näe rohkem »

Araabia

Araabia poolsaar Araabia poolsaar satelliidilt nähtuna Araabia ehk Araabia poolsaar on Edela-Aasias asuv poolsaar.

Uus!!: Linnutee ja Araabia · Näe rohkem »

Aristoteles

Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.

Uus!!: Linnutee ja Aristoteles · Näe rohkem »

Astrofüüsika

Berenike Juuste tähtkujus. Selle galaktika diameeter on ligikaudu 56 000 valgusaastat ning ta asub 60 miljoni valgusaasta kaugusel Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega.

Uus!!: Linnutee ja Astrofüüsika · Näe rohkem »

Astronoomia

Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.

Uus!!: Linnutee ja Astronoomia · Näe rohkem »

Atmosfäär

Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.

Uus!!: Linnutee ja Atmosfäär · Näe rohkem »

Ükssarvik (tähtkuju)

Ükssarviku tähtkuju kaart Ükssarvik (ladina Monoceros, lühend Mon) on põhjataevas asuv tähtkuju.

Uus!!: Linnutee ja Ükssarvik (tähtkuju) · Näe rohkem »

Demokritos

Henrik ter Brugghen "Democritus" Demokritos (kreeka: Δημόκριτος, mis tähendab "rahva valitud", elas umbes 460 eKr – umbes 370 eKr) oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismi esindaja.

Uus!!: Linnutee ja Demokritos · Näe rohkem »

Diameeter

Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.

Uus!!: Linnutee ja Diameeter · Näe rohkem »

Edwin Hubble

Edwin Powell Hubble (20. november 1889 Marshfield – 28. september 1953) oli ameerika astronoom, Galaktika-välise astronoomia rajaja ja Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige.

Uus!!: Linnutee ja Edwin Hubble · Näe rohkem »

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Uus!!: Linnutee ja Energia · Näe rohkem »

ERR Novaator

ERR Novaator (kuni aastani 2015 Novaator) on Tartu Ülikooli ja Eesti Rahvusringhäälingu teadusportaal.

Uus!!: Linnutee ja ERR Novaator · Näe rohkem »

Filosoof

Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.

Uus!!: Linnutee ja Filosoof · Näe rohkem »

Gaas

Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.

Uus!!: Linnutee ja Gaas · Näe rohkem »

Galaktika

Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.

Uus!!: Linnutee ja Galaktika · Näe rohkem »

Galileo Galilei

Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa – 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor.

Uus!!: Linnutee ja Galileo Galilei · Näe rohkem »

Gammakiirgus

Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.

Uus!!: Linnutee ja Gammakiirgus · Näe rohkem »

Halo

Halo ümber Kuu Halo ehk halonähtused (vana-kreeka keeles ἅλως 'ring, ketas; särapärg, oreool') on valkjad või nõrgalt vikerkaarevärvilised ringikujulised (harvem poolringid, kaared, valgussambad, täpid jne) optilised nähtused tugeva valgusallika ümber.

Uus!!: Linnutee ja Halo · Näe rohkem »

Hiina

Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.

Uus!!: Linnutee ja Hiina · Näe rohkem »

Hispaania

Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.

Uus!!: Linnutee ja Hispaania · Näe rohkem »

India

Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.

Uus!!: Linnutee ja India · Näe rohkem »

Inglise keel

Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.

Uus!!: Linnutee ja Inglise keel · Näe rohkem »

Iraan

Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.

Uus!!: Linnutee ja Iraan · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Uus!!: Linnutee ja Itaalia · Näe rohkem »

Jaapan

Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.

Uus!!: Linnutee ja Jaapan · Näe rohkem »

Jupiter

Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.

Uus!!: Linnutee ja Jupiter · Näe rohkem »

Kaksikud (tähtkuju)

right pisi Kaksikud (ladina keeles Gemini) on põhjataeva sodiaagi tähtkuju (sümbol), mis piirneb Sõnni, Vähi, Veomehe, Orioni, Väike Peni, Ilvese ja Ükssarviku tähtkujudega.

Uus!!: Linnutee ja Kaksikud (tähtkuju) · Näe rohkem »

Kassiopeia (tähtkuju)

Kassiopeia Kassiopeia tähtkuju on põhjataeva tähtkuju, mis on nimetatud Etioopia legendaarse kuninganna Kassiopeia, Kepheuse abikaasa ja Andromeda ema järgi.

Uus!!: Linnutee ja Kassiopeia (tähtkuju) · Näe rohkem »

Kärbes (tähtkuju)

thumb Kärbes (ladina Musca, lühend Mus) on lõunataeva tähtkuju.

Uus!!: Linnutee ja Kärbes (tähtkuju) · Näe rohkem »

Kefeus

Kefeuse tähtkuju kaart pisi Kefeus (ladina Cepheus (omastav Cephei), lühend Cep) on põhjataevas asuv tähtkuju.

Uus!!: Linnutee ja Kefeus · Näe rohkem »

Kentaur (tähtkuju)

Kentaur Kentaur öötaevas Kentaur (ladina Centaurus, lühend Cen) on suur lõunataeva tähtkuju, mis on nimetatud kentaur Cheironi järgi, kes oli Achilleuse ja Asklepiose õpetaja.

Uus!!: Linnutee ja Kentaur (tähtkuju) · Näe rohkem »

Kerasparv

Omega Centauri kerasparv Kentauri tähtkujus Kerasparved on kerakujulised täheparved, mille läbimõõt jääb 50 ja 150 valgusaasta vahele ja mis koosnevad mõnesajast tuhandest tähest.

Uus!!: Linnutee ja Kerasparv · Näe rohkem »

Kiil (tähtkuju)

Kiil Kiilu tähtkuju öötaevas Kiil (ladina Carina, lühend Car) on lõunataeva tähtkuju, mis asub Ahtrist ja Purjedest lõuna pool.

Uus!!: Linnutee ja Kiil (tähtkuju) · Näe rohkem »

Kiloparsek

Kiloparsek (tähis: kpc) on astronoomias kasutatav pikkusühik.

Uus!!: Linnutee ja Kiloparsek · Näe rohkem »

Kilp (tähtkuju)

Kilp Kilbi tähtkuju öötaevas Kilp (ladina Scutum, lühend Sct) on tähtkuju, mis asub taevaekvaatori lähedal.

Uus!!: Linnutee ja Kilp (tähtkuju) · Näe rohkem »

Kohalik Galaktikarühm

Kohalik Galaktikarühm Kohalik Galaktikarühm ehk Kohalik rühm (inglise keeles Local Group) on väike galaktikasüsteem – galaktikarühm, millesse kuulub meie Linnutee tähesüsteem.

Uus!!: Linnutee ja Kohalik Galaktikarühm · Näe rohkem »

Konjunktsioon (astronoomia)

Kuust ülevalpool on näha Merkuuri ja Veenuse konjunktsiooni Konjunktsioon ehk ühendus (märk ☌) on Päikesesüsteemi kahe keha asend taevasfääril, kui nende geotsentriline ekliptiline pikkus on võrdne (või ligilähedane).

Uus!!: Linnutee ja Konjunktsioon (astronoomia) · Näe rohkem »

Kotkas (tähtkuju)

Kotka tähtkuju kaart Kotkas öötaevas Kotkas (ladina Aquila, lühend Aql) on põhjataeva tähtkuju.

Uus!!: Linnutee ja Kotkas (tähtkuju) · Näe rohkem »

Kreeka keel

Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.

Uus!!: Linnutee ja Kreeka keel · Näe rohkem »

Kreeklased

+ 1.000 Kreeklased (kreeka keeles Έλληνες Ellenes), ajaloolise nimetusega hellenid, on kreeka keelt kõnelev rahvas Kreekas, Küprosel ja nende naaberaladel.

Uus!!: Linnutee ja Kreeklased · Näe rohkem »

Kuu

Kuu on Maa looduslik kaaslane.

Uus!!: Linnutee ja Kuu · Näe rohkem »

Lõunakolmnurk

Lõunakolmnurk Lõunakolmnurk (ladina Triangulum Australe. lühend TrA) on väike lõunataeva tähtkuju Linnuteel, mille kolm eredamat tähte moodustavad peaaegu võrdkülgse kolmnurga.

Uus!!: Linnutee ja Lõunakolmnurk · Näe rohkem »

Lõunarist

Lõunarist Lõunarist (ladina Crux) on ristikujuline lõunataeva tähtkuju.

Uus!!: Linnutee ja Lõunarist · Näe rohkem »

Linnu tee

Linnu tee on tänavanimi mitmes Eesti asulas.

Uus!!: Linnutee ja Linnu tee · Näe rohkem »

Linnu Tee

Linnu Tee on eesti rokkansambel, mis tegutseb alates 1985.

Uus!!: Linnutee ja Linnu Tee · Näe rohkem »

Linnud

Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.

Uus!!: Linnutee ja Linnud · Näe rohkem »

Linnutee keskosa

Linnutee keskosa ja meteoor Infrapunafoto Linnuteest. Keskosa asub fotol üleval vasakul Linnutee keskosa on Linnutee pöörlemise keskpunkt.

Uus!!: Linnutee ja Linnutee keskosa · Näe rohkem »

Logaritm

Graafik, mis kujutab logaritmi alusel 2: y.

Uus!!: Linnutee ja Logaritm · Näe rohkem »

Luik (tähtkuju)

Luige tähtkuju on hästi nähtav ka palja silmaga Luige tähtkuju (ladina Cygnus) on tähtkuju põhjataevas.

Uus!!: Linnutee ja Luik (tähtkuju) · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Linnutee ja Maa · Näe rohkem »

Maokandja

Maokandja Maokandja (ladina Ophiuchus, lühend Oph) on suur ekliptika tähtkuju, mis asub lõunataevas taevaekvaatori lähedal.

Uus!!: Linnutee ja Maokandja · Näe rohkem »

Marss

Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.

Uus!!: Linnutee ja Marss · Näe rohkem »

Messier 4

Messier 4 (ka M4 ja NGC 6121) on kerasparv, mis asub Skorpioni tähtkujus.

Uus!!: Linnutee ja Messier 4 · Näe rohkem »

Must auk

Esimene musta augu jäädvustus inimkonna ajaloos Gravitatsiooniläätse simulatsioon Gravitatsioonilise läätse nähtus moonutab tausta (Suur Magellani Pilv) musta augu ümbruses '''(kunstniku interpretatsioon / tõlgendus)'''. Seni pole astronoomidel õnnestunud saada ülesvõtet, kus oleks gravitatsiooniline lääts nii ilmekalt näha Must auk on aegruumi piirkond, millest lähtuv gravitatsioon on nii tugev, et sellest ei pääse välja miski, isegi mitte valgus, millel on mass (ei aine ega ka elektromagnetkiirgus, küll aga siiski Hawkingi kiirgus).

Uus!!: Linnutee ja Must auk · Näe rohkem »

Nature

Ajakirja 25. augusti 2016 kaas Ajakirja esimese numbri kaas Nature on briti ingliskeelne multidistsiplinaarne teadusajakiri ja üks vanemaid teadusajakirju üldse.

Uus!!: Linnutee ja Nature · Näe rohkem »

Nool (tähtkuju)

Nool Noole tähtkuju öötaevas Nool (ladina Sagitta, lühend Sge) on põhjataeva tähtkuju.

Uus!!: Linnutee ja Nool (tähtkuju) · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Linnutee ja Norra · Näe rohkem »

Orion (tähtkuju)

Orion on taevaekvaatori lähedal asuv tähtkuju, mis on üks tähistaeva kirkamaid ja nähtav kogu maailmas.

Uus!!: Linnutee ja Orion (tähtkuju) · Näe rohkem »

Orioni haru

Orioni haru nähtuna Egiptusest Orioni haru, ka Kohalik Haru (inglise keeles Orion Arm, Local Arm) on galaktiline haru Linnutee galaktikas, milles paikneb meie Päikesesüsteem.

Uus!!: Linnutee ja Orioni haru · Näe rohkem »

Parallaks

Parallaks on kahe liikumatu punkti vastastikuse nurkasendi muutus vaatleja silmis selle vaatleja liikumise tõttu.

Uus!!: Linnutee ja Parallaks · Näe rohkem »

Paranali observatoorium

VLT teleskoobid Cerro Paranalil Paranali observatoorium on Euroopa Lõunaobservatooriumi (ESO) koosseisu kuuluv observatoorium.

Uus!!: Linnutee ja Paranali observatoorium · Näe rohkem »

Päike

Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.

Uus!!: Linnutee ja Päike · Näe rohkem »

Päikesesüsteem

Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.

Uus!!: Linnutee ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »

Peajada

valged kääbused) Gliese kataloogist Peajada ehk põhijada on tähti värvusindeksi ja absoluutse tähesuuruse järgi paigutaval Hertzsprungi-Russelli diagrammil pidev ja selgelt nähtav riba, mis kulgeb vasakult ülalt paremale alla.

Uus!!: Linnutee ja Peajada · Näe rohkem »

Perseus (tähtkuju)

Kilp Perseuse tähtkuju öötaevas vasakul Perseus (ladina Perseus, lühend Per) on põhjataeva tähtkuju, mis jääb suures osas Linnuteele ja on nime saanud vanakreeka mütoloogilise kangelase Perseuse järgi.

Uus!!: Linnutee ja Perseus (tähtkuju) · Näe rohkem »

Perseuse haru

Linnutee struktuur Perseuse haru on Linnutee üks kahest peamisest harust.

Uus!!: Linnutee ja Perseuse haru · Näe rohkem »

Planeet

Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.

Uus!!: Linnutee ja Planeet · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Linnutee ja Poola · Näe rohkem »

Poolestusaeg

Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.

Uus!!: Linnutee ja Poolestusaeg · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Uus!!: Linnutee ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Purjed (tähtkuju)

Purjed Purjed (ladina Vela, lühend Vel) on lõunataeva tähtkuju.

Uus!!: Linnutee ja Purjed (tähtkuju) · Näe rohkem »

Raadiolained

Raadiolainete tehnilise kasutamise näide signaalide ülekandmiseks amplituudmodulatsiooniga (AM) ja sagedusmodulatsiooniga (FM) Raadiolained on elektromagnetkiirgus lainepikkusega 1 mm kuni 10 km.

Uus!!: Linnutee ja Raadiolained · Näe rohkem »

Radioaktiivsus

Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.

Uus!!: Linnutee ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »

Rändlinnud

Rändlinnud on linnud, kes vahetavad elukohta vastavalt aastaajale.

Uus!!: Linnutee ja Rändlinnud · Näe rohkem »

Rebane (tähtkuju)

Rebase tähtkuju kaart Rebase tähtkuju öötaevas Rebane (ladina Vulpecula, lühend Vul) on põhjataevas asuv tähtkuju.

Uus!!: Linnutee ja Rebane (tähtkuju) · Näe rohkem »

Refraktsioon

Refraktsioon on füüsikas laine levimise suuna muutus, mis tekib tema levimisel ühest keskkonnast teise või keskkonna ühtlasel muutumisel.

Uus!!: Linnutee ja Refraktsioon · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Linnutee ja Rootsi · Näe rohkem »

Sagittarius A*

2022. aasta maikuus avaldatud kujutis Sagittarius A* on ülimassiivne must auk, mis asub Linnutee keskosas Amburi ja Skorpioni tähtkuju piiril.

Uus!!: Linnutee ja Sagittarius A* · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Linnutee ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Linnutee ja Saksamaa · Näe rohkem »

Süddeutsche Zeitung

Süddeutsche Zeitung (saksa keeles 'Lõuna-saksa ajaleht') on Saksamaal Münchenis väljaantav Saksamaa suurima tellijate arvuga üleriiklik päevaleht.

Uus!!: Linnutee ja Süddeutsche Zeitung · Näe rohkem »

Sõnn (tähtkuju)

pisi Sõnn (ladina Taurus) on ekliptikal asuv tähtkuju.

Uus!!: Linnutee ja Sõnn (tähtkuju) · Näe rohkem »

Sirkel (tähtkuju)

Sirkel pisi Sirkel (ladina Circinus, lühend Cir) on väike lõunataeva tähtkuju.

Uus!!: Linnutee ja Sirkel (tähtkuju) · Näe rohkem »

Sisalik (tähtkuju)

Sisaliku tähtkuju kaart Sisaliku tähtkuju öötaevas Sisalik (ladina Lacerta, lühend Lac) on põhjataevas asuv tähtkuju.

Uus!!: Linnutee ja Sisalik (tähtkuju) · Näe rohkem »

Skorpion (tähtkuju)

Skorpioni tähtkuju kaart. Punane katkendlik joon kujutab ekliptikat Skorpion (ladina Scorpius; tähis ♏) on ekliptikas asuv lõunataeva tähtkuju.

Uus!!: Linnutee ja Skorpion (tähtkuju) · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Linnutee ja Soome · Näe rohkem »

Spektraalanalüüs

Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil.

Uus!!: Linnutee ja Spektraalanalüüs · Näe rohkem »

Spitzeri kosmoseteleskoop

Spitzeri kosmoseteleskoop, varasem Space Infrared Telescope Facility (SIRTF), oli NASA kosmoseobservatoorium, mis saadeti orbiidile 2003.

Uus!!: Linnutee ja Spitzeri kosmoseteleskoop · Näe rohkem »

Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia

Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia (Stanford Encyclopedia of Philosophy) on vaba veebientsüklopeedia filosoofia alal, mida toimetatakse Stanfordi Ülikooli poolt.

Uus!!: Linnutee ja Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia · Näe rohkem »

Suur Peni

Suur Peni Suur Peni (ladina Canis Major, lühend CMa) on lõunataeva tähtkuju.

Uus!!: Linnutee ja Suur Peni · Näe rohkem »

Suurbritannia

Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.

Uus!!: Linnutee ja Suurbritannia · Näe rohkem »

Taevasfäär

Taevasfäär ehk taevaskera on astronoomias ja navigatsioonis vaatlejat ümbritsev mõtteline kerapind, mille keskpunkt on vaatleja asukohas ja mille raadius on määramata.

Uus!!: Linnutee ja Taevasfäär · Näe rohkem »

Tähesuurus

Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv.

Uus!!: Linnutee ja Tähesuurus · Näe rohkem »

Täht (astronoomia)

Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.

Uus!!: Linnutee ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Uus!!: Linnutee ja Temperatuur · Näe rohkem »

The New York Times

The New York Times (eesti keeles kasutatakse tavaliselt nimekuju New York Times) on rahvusvaheliselt tuntud ajaleht, mis asutati 1851.

Uus!!: Linnutee ja The New York Times · Näe rohkem »

Tolm

Lehepuhuriga tolmu üles keerutav tänavahooldustöötaja Tartus, Emajõe ääres. 2918. aasta mai Tolm on väikesed õhus heljuvad tahke aine osakesed.

Uus!!: Linnutee ja Tolm · Näe rohkem »

Toorium

Toorium on keemiline element järjenumbriga 90.

Uus!!: Linnutee ja Toorium · Näe rohkem »

Tumeaine

Tumeaine ja kuuma gaasi jaotus galaktikaparvede põrkumisel. Tumeaine on tähistatud sinise värviga, kuum gaas punase värviga. Galaktikaparvede põrkumisel on tumeaine eraldunud kuumast gaasist, mis takistusjõu tõttu on põrkumisel pidurdunud Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu.

Uus!!: Linnutee ja Tumeaine · Näe rohkem »

Udukogu

Kotka udukogu kajastav foto "Loomise sambad" Udukogu (ka udu) on tähtedevahelisest tolmust, vesinikust, heeliumist ja teistest ioniseeritud gaasidest koosnev pilv.

Uus!!: Linnutee ja Udukogu · Näe rohkem »

Ultraviolettkiirgus

Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.

Uus!!: Linnutee ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »

Universum

Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.

Uus!!: Linnutee ja Universum · Näe rohkem »

Uusplatonism

Uusplatonism ehk neoplatonism on 3.

Uus!!: Linnutee ja Uusplatonism · Näe rohkem »

Valge kääbus

Võrdlus valge kääbuse IK Pegasi B (keskel) ja A klassi IK Pegasi A (vasakul) ning Päikese (paremal) vahel. See valge kääbus omab pinnatemperatuuri umbes 35 500 K Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega nn surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks.

Uus!!: Linnutee ja Valge kääbus · Näe rohkem »

Valgus

Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.

Uus!!: Linnutee ja Valgus · Näe rohkem »

Valgusaasta

Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe Juliuse aasta jooksul.

Uus!!: Linnutee ja Valgusaasta · Näe rohkem »

Valgusreostus

Animatsioon 2012. aasta kevadel ja sügisel tehtud satelliidipiltide põhjal New Yorgis (2004) perseiide vaatlemas. Pildil nähtav lisaks ühele perseiidile ka Linnutee ja Andromeeda galaktika ning horisondil valgusreostus Valgusreostuseks nimetatakse nähtust, mille korral tehisvalgus satub sinna, kuhu sel pole ette nähtud sattuda.

Uus!!: Linnutee ja Valgusreostus · Näe rohkem »

Veomees

Veomees Veomees (ladina Auriga, lühend Aur) on põhjataeva tähtkuju.

Uus!!: Linnutee ja Veomees · Näe rohkem »

Very Long Baseline Array

USA Neitsisaartel Very Long Baseline Array (VLBA) on Ameerika Ühendriikide kümnest raadioteleskoobist koosnev astronoomiline interferomeeter.

Uus!!: Linnutee ja Very Long Baseline Array · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Linnutee ja Vesi · Näe rohkem »

Vinkel (tähtkuju)

Vinkel pisi Vinkel (ladina Norma, lühend Nor) on väike lõunataeva tähtkuju.

Uus!!: Linnutee ja Vinkel (tähtkuju) · Näe rohkem »

William Herschel

Friedrich Wilhelm Herschel (inglispäraselt Sir Frederick William Herschel) (15. november 1738 – 25. august 1822) oli saksa päritolu Briti astronoom, tehnikaekspert ja helilooja.

Uus!!: Linnutee ja William Herschel · Näe rohkem »

1610

1610.

Uus!!: Linnutee ja 1610 · Näe rohkem »

1750

1750.

Uus!!: Linnutee ja 1750 · Näe rohkem »

1785

1785.

Uus!!: Linnutee ja 1785 · Näe rohkem »

1845

1845.

Uus!!: Linnutee ja 1845 · Näe rohkem »

1926

1926.

Uus!!: Linnutee ja 1926 · Näe rohkem »

1990. aastad

1990.

Uus!!: Linnutee ja 1990. aastad · Näe rohkem »

2005

2005.

Uus!!: Linnutee ja 2005 · Näe rohkem »

2007

2007.

Uus!!: Linnutee ja 2007 · Näe rohkem »

2010

2010.

Uus!!: Linnutee ja 2010 · Näe rohkem »

9. november

9.

Uus!!: Linnutee ja 9. november · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Linnutee galaktika, Linnutee tähesüsteem.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »