Kiiremini kui brauser!
95 suhted: Aadlimatrikkel, Aadlisuguvõsa, Ahja mõis, Aleksandr Puškin, Arnold Christian Theodor Hasselblatt, Baltisakslased, Butõrka, Carl Arvid von Klingspor, Carl Eduard von Liphart, Carl von Liphart (1778−1853), Dukuri mõis, Ernst von Liphart, Farmakoloogia, Ferdinand David, Fideikomiss, Franz Bernhard von Liphart, Friedrich Wilhelm von Liphart (1663–1735), GAZ, Heinrich von Thurn, Jõõpre mõis, Johann Friedrich von Liphart, Kabala mõis (Pilistvere), Kammerjunkur, Kastre mõis, Kavastu mõis, Kõnnu mõis, Kõnnu mõis (Torma), Kolonelleitnant, Koogu mõis, Kuremaa mõis, Läänemeri, Liivimaa, Liivimaa maamarssal, Liivimaa rüütelkond, Lizumsi mõis, Maanõunik, Majoraatmõis, Malla mõis, Malle Salupere, Maramaa mõis, Mäksa mõis, Naturalisatsioon, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Oldermann, Ollepa mõis, Orava mõis, Otto Magnus von Stackelberg (1736–1800), Patkule mõis, Pärnu krahvkond, Püha Kanuti gild, ..., Pobeda, Poka mõis, Raadi mõis, Reinhold von Liphart, Riigimõis, Ripuka mõis, Rittmeister, Roela mõis (Palamuse), Rootsi rüütelkond, Saarjärve mõis, Saksimaa, Sänna mõis, Sillakohus, Stalini preemia, Suur reduktsioon, Taevere mõis, Tallinn, Tammistu mõis, Tapa mõis, Tarakvere mõis, Tartu, Tartu Ülikool, Tõikvere mõis, Tiit Rosenberg, Tirza mõis, Torma mõis, Vaimastvere mõis, Vana-Kuuste mõis, Vana-Laitsna mõis, Vana-Roosa mõis, Vastse-Koiola mõis, Vastseliina mõis, Võikvere mõis, Võlla mõis, Võlla mõis (Audru), Võnnu kreis, Võrumaa Teataja, Vene keel, Volga, 1600, 1632, 1662, 1688, 1747, 1776. Laienda indeks (45 rohkem) »
Aadlimatrikkel
Aadlimatriklid olid Austrias, Baieris, Kuramaal, Preisimaal, Rootsis, Soomes, Ungaris, Venemaal (sealhulgas Eestimaa ja Liivimaa kubermangus) ja Württembergis aadlikorporatsioonidesse immatrikuleeritud aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad.
Uus!!: Liphart ja Aadlimatrikkel · Näe rohkem »
Aadlisuguvõsa
Aadlisuguvõsa on suguvõsa, mille moodustavad aadliseisusse tõstetud esiisa ja tema järglased.
Uus!!: Liphart ja Aadlisuguvõsa · Näe rohkem »
Ahja mõis
Ahja mõisa peahoone 2012. aastal Ahja mõisa peahoone, park ja tiik Ahja mõis (saksa keeles Aya) oli rüütlimõis (a-st 1822 fideikomiss) Võnnu kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Liphart ja Ahja mõis · Näe rohkem »
Aleksandr Puškin
Orest Kiprenski. ''Aleksandr Puškini portree''. 1827. Aleksandr Sergejevitš Puškin (vene keeles Александр Сергеевич Пушкин; 6. juuni (vkj 26. mai) 1799 Moskva – 10. veebruar (vkj 29. jaanuar) 1837 Peterburi) oli vene romantiline luuletaja, prosaist ja näitekirjanik, üks moodsa vene kirjanduse rajajatest.
Uus!!: Liphart ja Aleksandr Puškin · Näe rohkem »
Arnold Christian Theodor Hasselblatt
Arnold Hasselblatti haud Tartus Raadi kalmistul Arnold Christian Theodor Hasselblatt (4. märts/16. märts 1852 Kambja kirikumõis Kambja kihelkond – 8. november 1927 Tartu) oli Eesti ajakirjanik ja ajaloolane.
Uus!!: Liphart ja Arnold Christian Theodor Hasselblatt · Näe rohkem »
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Uus!!: Liphart ja Baltisakslased · Näe rohkem »
Butõrka
"Butõrka" 1890. aastal "Butõrka" on kinnipidamisasutus Moskvas.
Uus!!: Liphart ja Butõrka · Näe rohkem »
Carl Arvid von Klingspor
Carl Arvid von Klingspor (30. märts 1829 Säby, Södermanland – 15. juuni 1903 Näsby, Södermanland) oli rootsi sõjaväelane (major), heraldik ja genealoog.
Uus!!: Liphart ja Carl Arvid von Klingspor · Näe rohkem »
Carl Eduard von Liphart
Carl Eduard von Liphart (16. mai 1808 Vana-Kuuste – 15. veebruar 1891 Firenze) oli baltisaksa arstiteadlane, kunstiteadlane ja -kollektsionäär.
Uus!!: Liphart ja Carl Eduard von Liphart · Näe rohkem »
Carl von Liphart (1778−1853)
Carl Gotthard von Liphart (1. märts (vkj) 1778–22. detsember (vkj) 1853) oli baltisaksa rüütelkonnategelane, suurmaavaldaja ja kunstikoguja.
Uus!!: Liphart ja Carl von Liphart (1778−1853) · Näe rohkem »
Dukuri mõis
Dukuri mõis (saksa keeles Duckern, varem Liphartshof, läti keeles Dukurmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Võnnu kihelkonnas.
Uus!!: Liphart ja Dukuri mõis · Näe rohkem »
Ernst von Liphart
Ernst Friedrich von Liphart Ernst Friedrich von Liphart (26. august 1847 Tartu – 14. aprill 1932 Leningrad) oli vene kunstnik ja dekoraator.
Uus!!: Liphart ja Ernst von Liphart · Näe rohkem »
Farmakoloogia
Farmakoloogia on teadus ravimite toimest tervele või haigele organismile.
Uus!!: Liphart ja Farmakoloogia · Näe rohkem »
Ferdinand David
Ferdinand David Ferdinand David (20. jaanuar 1810 Hamburg – 19. juuli 1873 Klosters, Šveits) oli saksa viiulivirtuoos, pedagoog ja helilooja.
Uus!!: Liphart ja Ferdinand David · Näe rohkem »
Fideikomiss
Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.
Uus!!: Liphart ja Fideikomiss · Näe rohkem »
Franz Bernhard von Liphart
Franz Bernhard von Liphart (? –1710) oli Rootsi sõjaväelane ja ooberstleitnant, kes osales Põhjasõjas.
Uus!!: Liphart ja Franz Bernhard von Liphart · Näe rohkem »
Friedrich Wilhelm von Liphart (1663–1735)
Friedrich Wilhelm von Liphart (1663–1735) oli Rootsi sõjaväelane ja ooberst, kes osales Põhjasõjas ning juhatas Cēsise maakaitseväepataljoni.
Uus!!: Liphart ja Friedrich Wilhelm von Liphart (1663–1735) · Näe rohkem »
GAZ
GAZ GAZ ehk Gorki nimeline autotehas (venekeelsest lühendist ГАЗ – Горьковский автомобильный завод - Gorkovski avtomobilnõi zavod) on Venemaa autotehas Nižni Novgorodis (varasema nimega Gorki) ja Arzamassis, algse nimega NNAZ.
Uus!!: Liphart ja GAZ · Näe rohkem »
Heinrich von Thurn
Heinrich von Thurn–Valsassina (rootsi Henrik von Thurn, tšehhi Jindřich Thurn; hukkus 20. augustil 1656 Riias) oli Böömimaa päritolu Rootsi sõjaväelane, riiginõunik, Tallinna ja Eestimaa kuberner.
Uus!!: Liphart ja Heinrich von Thurn · Näe rohkem »
Jõõpre mõis
Jõõpre mõis (saksa keeles Jaepern) oli riigimõis Audru kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Liphart ja Jõõpre mõis · Näe rohkem »
Johann Friedrich von Liphart
Johann Friedrich von Liphart (1655 – 21. aprill 1723) oli Rootsi sõjaväelane ja mõisnik.
Uus!!: Liphart ja Johann Friedrich von Liphart · Näe rohkem »
Kabala mõis (Pilistvere)
Kabala mõisa peahoone Kabala mõis (saksa keeles Cabbal või Kabbal) oli mõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Liphart ja Kabala mõis (Pilistvere) · Näe rohkem »
Kammerjunkur
Kammerjunkur (vene keeles камер-юнкер, saksa keeles Kammerjunker) oli Venemaa keisririigi õukonnateenistuse IX klassi teenistusaste, mis oli võrdne tsiviilteenistuse titulaarnõuniku auastmega.
Uus!!: Liphart ja Kammerjunkur · Näe rohkem »
Kastre mõis
Kastre mõisa härrastemaja Kastre park Kastre mõis ehk Uue-Kastre mõis (saksa keeles Kaster) oli rüütlimõis (fideikomiss) Võnnu kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Liphart ja Kastre mõis · Näe rohkem »
Kavastu mõis
Kavastu mõisa ait (september 2013) Mõisa talli varemed Kavastu mõis (saksa keeles Kawast) oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimk.shtml (vaadatud 15.11.2015).
Uus!!: Liphart ja Kavastu mõis · Näe rohkem »
Kõnnu mõis
Kõnnu mõis on olnud mitme mõisa nimi.
Uus!!: Liphart ja Kõnnu mõis · Näe rohkem »
Kõnnu mõis (Torma)
Kõnnu mõis (saksa keeles Kondo) oli rüütlimõis Torma kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Liphart ja Kõnnu mõis (Torma) · Näe rohkem »
Kolonelleitnant
Kolonelleitnant on sõjaväeline auaste paljudes maades, sealhulgas Eesti kaitseväes.
Uus!!: Liphart ja Kolonelleitnant · Näe rohkem »
Koogu mõis
Koogu mõis, Theodor Albert Sprengeli pliiatsijoonistus (1894) Koogu mõis (saksa keeles Kook) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Liphart ja Koogu mõis · Näe rohkem »
Kuremaa mõis
Peahoone Tuuleveski Mõisa park Kuremaa mõis (saksa keeles Jensel) oli rüütlimõis Palamuse kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Liphart ja Kuremaa mõis · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Liphart ja Läänemeri · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Liphart ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa maamarssal
Liivimaa maamarssal (saksa keeles Livländischen Landmarschall, vene keeles предводитель дворянства) oli 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik Liivimaal, kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag).
Uus!!: Liphart ja Liivimaa maamarssal · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Uus!!: Liphart ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Lizumsi mõis
Lizumsi mõis (saksa keeles Lysohn, läti keeles Lizuma muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Velēna kihelkonnas.
Uus!!: Liphart ja Lizumsi mõis · Näe rohkem »
Maanõunik
Maanõunik (saksa keeles Landrat) oli.
Uus!!: Liphart ja Maanõunik · Näe rohkem »
Majoraatmõis
Majoraatmõis oli valdusvorm, mille korral pärandiks olev mõis pärandati tervikuna, meesliini pidi, majoraadiõiguse ehk vanimaõiguse kohaselt lähimale meessugulasele (sama sugulusastme puhul ealiselt kõige vanemale), millega hoiti mõisad ühe perekonna valduses ning ühise tervikuna.
Uus!!: Liphart ja Majoraatmõis · Näe rohkem »
Malla mõis
Malla mõisa peahoone Malla mõis (saksa keeles Malla) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Liphart ja Malla mõis · Näe rohkem »
Malle Salupere
Malle Salupere (aastani 1962 Malle Tungal; 17. veebruar 1931 Tartu – 8. juuni 2023) oli eesti ajaloolane, kultuuriloolane, arhivist ja vasakpoolne poliitik.
Uus!!: Liphart ja Malle Salupere · Näe rohkem »
Maramaa mõis
Maramaa mõisa ait-kuivati 2007. aastal Maramaa mõisa kõrvalhoone 2007. aastal Maramaa mõis (saksa keeles Marrama) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Liphart ja Maramaa mõis · Näe rohkem »
Mäksa mõis
Mäksa mõis (saksa keeles Mäxhof) oli rüütlimõis (fideikomiss) Võnnu kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Liphart ja Mäksa mõis · Näe rohkem »
Naturalisatsioon
Naturalisatsioon on kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik.
Uus!!: Liphart ja Naturalisatsioon · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
Uus!!: Liphart ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei · Näe rohkem »
Oldermann
Oldermann oli keskajal mõne organisatsiooni (nt gildi, tsunfti) esimees.
Uus!!: Liphart ja Oldermann · Näe rohkem »
Ollepa mõis
Ollepa mõis (saksa keeles Ollepäh) oli rüütlimõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Liphart ja Ollepa mõis · Näe rohkem »
Orava mõis
Orava mõisa tõllakuur Orava mõis (saksa keeles Waldeck) oli rüütlimõis Vastseliina kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimo.shtml (vaadatud 24.01.2016).
Uus!!: Liphart ja Orava mõis · Näe rohkem »
Otto Magnus von Stackelberg (1736–1800)
Krahv Otto Magnus von Stackelberg (1736–1800) Otto Magnus von Stackelberg (7/18. veebruar 1736 – 8. november 1800 Dresden) oli Vene diplomaat, krahv.
Uus!!: Liphart ja Otto Magnus von Stackelberg (1736–1800) · Näe rohkem »
Patkule mõis
Patkule mõis (saksa keeles Gilsen, läti keeles Patkules muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Lazdona kihelkonnas.
Uus!!: Liphart ja Patkule mõis · Näe rohkem »
Pärnu krahvkond
Strasburg) Pärnu krahvkond (rootsi keeles Grevskapet Pernau) oli Pärnumaal asunud Rootsi kuninga läänivaldus 17. sajandil.
Uus!!: Liphart ja Pärnu krahvkond · Näe rohkem »
Püha Kanuti gild
Püha Kanuti gild ehk Kanuti gild (saksa keeles Kanutigilde) oli katoliku pühaku Knud Lavardi (1096–1131, kanoniseeritud 1169) järgi nimetatud gild.
Uus!!: Liphart ja Püha Kanuti gild · Näe rohkem »
Pobeda
GAZ-M20 Pobeda (ГАЗ-М20 Победа; Победа – 'võit') oli Nõukogude Liidus aastatel 1946–1958 toodetud GAZ sõiduauto.
Uus!!: Liphart ja Pobeda · Näe rohkem »
Poka mõis
Poka mõis (saksa keeles Heidohof, varem Buckenhof ja Nachtel) oli rüütlimõis (fideikomiss) Võnnu kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Uus!!: Liphart ja Poka mõis · Näe rohkem »
Raadi mõis
Raadi mõisa härrastemaja 1927. aastal Raadi mõisakompleks tänapäeval Droonivideo Raadi mõisast ja selle ümbrusest 2021. aasta septembris Raadi mõis (saksa keeles Ratshof) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Liphart ja Raadi mõis · Näe rohkem »
Reinhold von Liphart
Reinhold Wilhelm von Liphart (16. (ukj 27. detsember) 1750 Raadi − 9. (ukj 21. jaanuar) 1829 Raadi) oli baltisaksa päritolu rüütelkonnategelane, suurmaaomanik ja kunstikoguja.
Uus!!: Liphart ja Reinhold von Liphart · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Liphart ja Riigimõis · Näe rohkem »
Ripuka mõis
Ripuka mõis (saksa keeles Rippoka) oli rüütlimõis Laiuse kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Liphart ja Ripuka mõis · Näe rohkem »
Rittmeister
"Rittmeister". Autor Juliusz Kossak, 1886 Rittmeister (saksa keeles 'ratsaväeülem') oli eskadroniülema auaste mõne riigi ratsaväes (eelkõige Kesk-Euroopas ja Skandinaavias).
Uus!!: Liphart ja Rittmeister · Näe rohkem »
Roela mõis (Palamuse)
Mõisa peahoone varemed Valitsejamaja Roela mõis, varem Suurmõisa mõis (saksa keeles Rojel, varem Brackelshof) oli mõis ajaloolisel Tartumaal Palamuse kihelkonnas, nüüdisajal jääb kunagine mõis Mustvee valla territooriumile Jõgeva maakonnas.
Uus!!: Liphart ja Roela mõis (Palamuse) · Näe rohkem »
Rootsi rüütelkond
Rootsi rüütelkond on Rootsi aadelkonna seisuslik ühendus.
Uus!!: Liphart ja Rootsi rüütelkond · Näe rohkem »
Saarjärve mõis
Saarjärve mõis (saksa keeles Saarjerw) oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 26.01.2016).
Uus!!: Liphart ja Saarjärve mõis · Näe rohkem »
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Uus!!: Liphart ja Saksimaa · Näe rohkem »
Sänna mõis
Sänna mõis (saksa keeles Sennen, Faehna) oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaal.
Uus!!: Liphart ja Sänna mõis · Näe rohkem »
Sillakohus
Sillakohus oli madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Liphart ja Sillakohus · Näe rohkem »
Stalini preemia
postmargil (1946) Stalini preemia (vene keeles Сталинская премия, algselt Премия имени Сталина) eksisteeris aastatel 1941–1954, mõned allikad annavad lõpuaasta ebatäpsena – 1952.
Uus!!: Liphart ja Stalini preemia · Näe rohkem »
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Uus!!: Liphart ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »
Taevere mõis
Taevere mõis (saksa keeles Taifer) oli riigimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Liphart ja Taevere mõis · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Liphart ja Tallinn · Näe rohkem »
Tammistu mõis
Tammistu mõisa peahoone Tammistu mõis oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Liphart ja Tammistu mõis · Näe rohkem »
Tapa mõis
Tapa mõis (saksa keeles Taps) on ajaloolise haldusjaotuse järgi Järvamaal Ambla kihelkonda kuulunud mõis, mis tänapäeval jääb Lääne-Virumaa Tapa valla territooriumile.
Uus!!: Liphart ja Tapa mõis · Näe rohkem »
Tarakvere mõis
Tarakvere mõis (saksa keeles Terrastfer) oli rüütlimõis Torma kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Liphart ja Tarakvere mõis · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Liphart ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Liphart ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tõikvere mõis
Tõikvere mõis (saksa keeles Toikfer) oli rüütlimõis Torma kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 25.01.2016).
Uus!!: Liphart ja Tõikvere mõis · Näe rohkem »
Tiit Rosenberg
Tiit Rosenberg (sündinud 26. detsembril 1946 Tsirguliinas) on Eesti ajaloolane ja õppejõud.
Uus!!: Liphart ja Tiit Rosenberg · Näe rohkem »
Tirza mõis
Vaade mõisa häärberile Tirza mõis (saksa keeles Schloß Tirsen-Windetz, läti keeles Tirzas muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Valga kreisis Tirza kihelkonnas.
Uus!!: Liphart ja Tirza mõis · Näe rohkem »
Torma mõis
Torma mõisa valitsejamajaFoto: Ivar Leidus, mai 2012 Torma mõisahoone tagakülg Torma mõis (saksa keeles Torma) on endine mõis, mis kuulus Tartumaal Torma kihelkonda.
Uus!!: Liphart ja Torma mõis · Näe rohkem »
Vaimastvere mõis
Vaimastvere mõisa ait Vaimastvere mõis (saksa keeles Waimastfer) oli mõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas, selle kõrvalmõis oli Tirma.
Uus!!: Liphart ja Vaimastvere mõis · Näe rohkem »
Vana-Kuuste mõis
Vana-Kuuste mõisa härrastemaja Vana-Kuuste mõis, varem Kuuste mõis (saksa keeles Alt-Kusthof, varem Ottes ja Kusthof) oli rüütlimõis Tartumaal Kambja kihelkonnas, mille keskus jääb nüüdisajal Tartumaale Kambja valla territooriumile.
Uus!!: Liphart ja Vana-Kuuste mõis · Näe rohkem »
Vana-Laitsna mõis
Vana-Laitsna mõis ehk Veclaicene mõis (saksa keeles Alt-Laitzen) oli rüütlimõis Liivimaa Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.
Uus!!: Liphart ja Vana-Laitsna mõis · Näe rohkem »
Vana-Roosa mõis
Vana-Roosa mõisa ait-kuivati 2013. aastal Vana-Roosa mõis (saksa keeles Rosenhof) oli rüütlimõis (fideikomiss) Võrumaal Rõuge kihelkonnas.
Uus!!: Liphart ja Vana-Roosa mõis · Näe rohkem »
Vastse-Koiola mõis
Vastse-Koiola mõis (saksa keeles Neu-Kirrumpäh-Koiküll) oli rüütlimõis Võrumaal Põlva kihelkonnas.
Uus!!: Liphart ja Vastse-Koiola mõis · Näe rohkem »
Vastseliina mõis
Paljud Vastseliina mõisa hooned on tänaseks hävinud. Säilinud on aga näiteks Vastseliina mõisa kabel Vastseliina mõis (saksa keeles Schloß Neuhausen) oli rüütlimõis Vastseliina kihelkonnas Võrumaal.
Uus!!: Liphart ja Vastseliina mõis · Näe rohkem »
Võikvere mõis
Võikvere mõis (saksa keeles Woitfer) oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas, hiljem Kuremaa kõrvalmõis Palamuse kihelkonnas.
Uus!!: Liphart ja Võikvere mõis · Näe rohkem »
Võlla mõis
Võlla mõis (saksa keeles Magnusdahl) oli rüütlimõis Muhu kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Liphart ja Võlla mõis · Näe rohkem »
Võlla mõis (Audru)
Võlla mõis (saksa keeles Wölla) oli riigimõis Audru kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Liphart ja Võlla mõis (Audru) · Näe rohkem »
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Liphart ja Võnnu kreis · Näe rohkem »
Võrumaa Teataja
Võru Teataja (varasemas kirjapildis Wõru Teataja) ka Võrumaa Teataja on Võrumaal ilmuv ajaleht.
Uus!!: Liphart ja Võrumaa Teataja · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Liphart ja Vene keel · Näe rohkem »
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Uus!!: Liphart ja Volga · Näe rohkem »
1600
1600.
Uus!!: Liphart ja 1600 · Näe rohkem »
1632
1632.
Uus!!: Liphart ja 1632 · Näe rohkem »
1662
1662.
Uus!!: Liphart ja 1662 · Näe rohkem »
1688
1688.
Uus!!: Liphart ja 1688 · Näe rohkem »
1747
1747.
Uus!!: Liphart ja 1747 · Näe rohkem »
1776
1776.
Uus!!: Liphart ja 1776 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Liphardt, Von Liphardt, Von Liphart.
